Vikipeedia

Islamistide terrorirünnakud

Moslemite terrorirünnakud on loetelu moslemi terroristide terroriaktidest.

1991-2000 muuda

  • 1997. aasta 17. november; Luxori veresaun Egiptuses – kuus al-Jama'a al-Islamiyya islamistlikku relvastatud meest korraldasid rünnaku Hatšepsuti surikambritempli turismiobjektile, tappes 58 turisti ja 4 töötajat. Üks tulistajatest tabati hiljem ja teised leiti pärast ilmselt enesetapu sooritamist. 62 inimest pluss kuus ründajat sai surma ja veel vähemalt 23 haavata.[1]
  • 1998. aastal mõrvati Alžeeria laulja Lounes Matoub, "pühadust teotavate" laulusõnade tõttu.

2001 muuda

2002 muuda

  • 2002. aastal tapeti Hollandi poliitik Pim Fortuyn, et kaitsta moslemeid.

2004 muuda

2005 muuda

  • 2005. aasta terrorirünnak Londonis, metrooplahvatused.
  • 2005. aastal mõrvati autopommiga Samir Kassir, sest ta avaldas raamatu "Being Arab", milles kirjeldab Araabia maade kehva olukorda.[viide?]

2006 muuda

  • 2006. aasta 22. veebruaril õhkisid Al-Qaida sunniidi takfirid Iraagi linnas Sāmarrā's šiiitide tähtsaima al-Askari pühamu kuldse kupli. Sellega algas Iraagi kodusõda sunniitide ja šiiitide vahel. Bagdadis toimus etniline puhastus, paljud elanike rühmad tapeti ja kihutati kodudest minema. Järgmise aasta jaanuarini tapeti iga kuu umbes 3000 inimest.

2011 muuda

2012 muuda

2013 muuda

2014 muuda

  • 24. mail Belgias Brüsseli kesklinnas asuvas Belgia Juudi Muuseumis toimunud tulistamises hukkus 3 inimest. Neljas raskelt haavata saanud noormees suri haiglas järgmisel päeval.
  • 20. detsembril Joue-les-Toursis. 3 vigastatut.
  • 22. detsembril Prantsusmaal Dijonis. 11 vigastatut
  • novembris hukkus kogu maailmas takfiride rünnakutes 5042 inimest, äärmuslased sooritasid 14 riigis kokku 664 rünnakut. Rängimalt on radikaalne islamism mõjutanud Iraaki (Islamiriik), kus ohvreid oli umbes kolmandik nende koguarvust, järgnesid Nigeeria (Boko Haram), Afganistan (Taleban) ja Süüria (Islamiriik). Islamiäärmuslus on Al-Qaida kahanevast rollist hoolimata tugevam kui eales varem. Umbes poolte rünnakute eest on vastutav Iraagis ja Süürias tegutsev sunniitlik äärmusrühitus Islamiriik (IS), mis pani toime 308 rünnakut, tappes 2206 inimest. Aruandest ilmneb, et 60 protsenti tapmistest sooritasid rühmitused, millel ei olnud mingeid formaalseid sidemeid Al-Qaidaga. Seega takfirid (pühasõdalased) ja Al-Qaida ei ole enam üks ja sama.
  • 15. ja 16. detsembril Austraalia suurlinnas Sydneys toimunud pantvangikriisi nimetati kohe terroriaktiks. Kriisile punkti pannud tulevahetuses politseiga hukkus nii peasüüdlane – islamiäärmuslasest iraani päritolu Austraalia kodanik Man Haron Monis – kui ka kaks pantvangi, üks neist politseinike kuuli läbi. Tänaseks on jõutud järeldusele, et Monis oli nn üksik tegija, kes ilmselt kuhugi organisatsiooni ei kuulunud, kuid oli juhtumi uurijate arvates nende (eelkõige ISIS-e) tegevusest mõjutatud.
  • 2014. aasta detsembris Talibani korraldatud Peshāwari koolitulistamises Pakistanis hukkus üle 140 inimese.

2015 muuda

  • 7. jaanuaril ründasid kaks islamiäärmuslast Pariisis asuva satiirilehe Charlie Hebdo toimetust ja tapsid 12 inimest, sealhulgas väljaande peatoimetaja ja kaks politseinikku, lisaks sai 11 inimest vigastada. Al-Qaida Jeemeni haru juht võttis vastutuse toimunud rünnaku eest Pariisi nädalalehe Charlie Hebdo toimetuses, kuid ametlikult esitatakse toimunud kõnet hoopis Islamiriigi (IR) väidetava liikme Amedy Coulibalyga. (Tšetšeenia peaminister Zakajev süüdistas rünnaku tellimises vene eriteenistusi. / Bostoni rünnak tehti 2 paeva parast Magnitski nimekirja avaldamist. Austraalias võeti pantvangid pärast seda, kui sealsel G7 kohtumisel alandati Putinit Ukraina okupatsiooni pärast ja lennuki allatulistamise eest. Prantsusmaa oli sunnitud Ukraina-Vene sõja pärast loobuma Mistralite müügist. Terroristid olid professionaalse väljaõppe saanud eriteenistuse mehed. / Pole teada, kas see oli libaoperatsioon, aga pärast veresauna on alust suurendada riikidesiseseid turvameetmeid, nagu seda tehti mitmel pool ka pärast 9/11 rünnakuid.)
  • 26. juuni Prantsusmaal Lyoni lähdal gaasitehases. Lyoni lähedal Isère'i departemangus tungis islamiusu lippu kandnud isik gaasitöötlemistehasesse, tappes ühe ja vigastades veel mitut töötajat. Ametivõimud leidsid gaasitehase värava küljest araabiakeelse tekstiga pea. Hoone lähedalt leiti ka ohvri peata surnukeha. Tehase väravat ja gaasimahuteid rammiti autoga, mis plahvatas. Mitu inimest sai vigastada. 1 hukkunu.
  • 26. juunil, reedel, toimus Tuneesia kuurortlinnas Sousse'is tulistamine, relvastatud isikud ründasid rannahotelli. Rünnaku tagajärjel on hukkunud 39 inimest, nende hulgas ka üks tulistajatest.
  • 26. juuni, enesetaputerroristi rünnak mošeele Kuveidis, kus hukkus vähemalt 25 inimest ning vigastatuid on üle 200. Rünnaku eest on vastutuse võtnud ISISega seotud rühmitus.
  • 12. november, enesetaputerroristide rünnak mošeele Liibanonis Beirutis, kus hukkus vähemalt 46 inimest ning vigastatuid üle 240.
  • 13. november, novembri terrorirünnakud Pariisis.
  • 13. november, pommirünnakud Iraagis Bagdadis, 26 hukkunut ja 65 vigastatut.
  • 28. november, enesetaputerrorist õhkis pommi ja tappis Nigeerias 21 šiiidist moslemit

Rünnakuid sooritavad äärmuslike religioossete vaadetega inimesed, kes vastandavad islami kõigile teistele usunditele ja kultuuridele. Need ei ole üksikjuhtumid, neid toimub või püütakse toime panna üle maailma praktiliselt iga nädal. Paljudest me ei kuule, kuna eriteenistustel õnnestub tegusid ennetada või ei ületa toimepandud rünnakud mujal riikides lääne meedia uudistekünnist. Ottawas, Sydneys, Pariisis ja Kopenhaagenis olid 2014/2015. aasta talvel islamistide terroriteod. Süüria ja Iraagi nn Islamiriik hukkas kohalike vähemuste esindajaid; Nigeerias tegutseva Boko Harami enesetaputerroristid õhikisid end valitsusasutuste juures (tapeti kümneid inimesi). Terroriteod toimusid ka Egiptuses, Somaalias ja Liibüas.

2021 muuda

  • 25. juuni; Somaalia mees karjus "Allahu Akbar" enne Würzburgis pussitamist, milles hukkus 3 naist, kellest üks oli tema tütart kaitsnud õpetaja, ning vigastas mitut inimest poes ja tänaval.[2]
  • 26. august; 2021. aasta Kabuli lennujaama rünnaku tulemusena; ISIS võttis endale kaks enesetapurünnakut Hamid Karzai rahvusvahelise lennujaama lähedal. Rünnakus sai surma 13 USA sõjaväelast ja vähemalt 170 afgaani. Vähemalt 200 inimest sai vigastada.
  • 15. oktoober; 2021. aasta Kandahari pommirünnakus toimus Afganistanis Kandaharis reedeste palvete ajal enesetaputerrorist Imam Bargahi mošee, tuntud ka kui Fatima mošee, šiiitide mošee. Vigastada sai üle 70 ja hukkus 65 inimest.

2022 muuda

  • 4. märts; Pakistani, Rohkem kui 63 inimest tapeti ja 196 sai haavata 2022 Peshawari mošee rünnak. Islamiriik ründas šiiidi mošeed Peshawaris, Khyber Pakhtunkhwa provintsi pealinnas Pakistanis[3].
  • 5. juuni; Nigeeria, Relvastatud meeste rühma rünnak toimus kummardajate vastu, kes olid kogunenud nelipüha missale katoliku kirikus Owos Ondo Riik. Sõdurid kasutasid lõhkeaineid ja tulistasid akende kaudu kirikusse. Seejärel põgenesid võitlejad sündmuskohalt. 22 inimest sai surma ja 58 haavata[4]
  • 26. august; Nigeeria, Riikliku noorteteenistuse korpuse kristlik liige Samaila Sabo Awudu, kes postitati Yola, Adamawa linna, tapeti pärast seda, kui "viiest relvastatud moslemist koosnev rühm ründas teda, kui nad tungisid tema elukohta NYSC loožis Yolas ja lõikasid teda matšeetega. "Mehed põgenesid ja Awudu suri hiljem Yola föderaalses meditsiinikeskuses[5]. Arvatakse, et nad olid solvunud tema kohaloleku pärast, töötades Yola islami teoloogia kolledžis.
  • 30. august; Egiptus, islamiriigi võitlejad tulistasid surnuks kristlasest isa ja poja Salama Waheebi ja tema poja Hany Gelbanas, 20 kilomeetrit El Qantara linnast idas Suessi kanalil. Nad töötasid sel ajal oma põldudel. Võitlejad põgenesid sündmuskohalt[6][7].
  • 30. september; Afganistanis Kabulis hukkus Islamiriigi arvatavalt enesetapurünnakus 25 ja sai haavata üle 36 inimest[8].
  • 7. oktoober; Reede õhtul haavas Château-Thierrys mees noaga kuut inimest, tema ema ja venda, seejärel nelja möödujat, enne kui politsei sai võimust.[9][10]
  • 18. oktoober; Somaalia mees karjus "Allahu Akbar", enne kui pussitas ja tappis 2 naist, kellest ühel raiuti käsi ära, ning haavas kolmandat Ludwigshafeni tänaval.[11]
  • 19. oktoober; Gbejis Benue osariigisis, Nigeerias ründas rühm moslemi fulani küla kell 6.00, põletas kiriku ja tappis kõik külaelanikud, keda nad tabasid. Surma sai 71 ja vigastada sai palju.[12]
  • 30. oktoober; Somaalia president ütles, et Mogadishus hukkus autopommiplahvatuses üle 121 inimese. Vähemalt 300 haavatut.[13]

2023 muuda

  • 11. jaanuar; Prantsusmaal, "Allahu Akbari karjuv" mees ründas kell 6.42 Pariisis Gare du Nord'is ajutise matšeetega möödujaid ja haavas kuut inimest, neist ühte raskelt, enne kui läheduses olevad politseinikud teda tulistasid ja vigastasid.[14]
  • 15 jaanuar: Nigeeria, Katsina osariigis Kafin-Koros asuvas kirikus rünnakus põletasid püssimehed elusalt katoliku preestri Isaac Achi. Mõne tunni pärast toimunud teises rünnakus sisenesid "bandiidid" lähedal asuvas Dan Tsauni külas (Kankara rajoonis) majja ja röövisid viis jumalateenijat, kes valmistusid minema pühapäevasele missale kirikusse.[15]
  • 25 jaauuar: Hispaanias, Algecirase mitmete noarünnakute tagajärjel hukkus 1 ja sai haavata 4 inimest[16]
  • 30 jaanuar: Pakistani, Peshawari hukkus üle 60 ja sai haavata 150 inimest. Vastutusele võeti islamistlikud äärmuslased.[17]
  • 11 mail: Nigeeria, Nasarawa osariigis Karu maakonnas tapsid Fulani karjased eelmisel kuul kahe valdavalt kristlastega küla vastu korraldatud rünnakus kirikuõpetaja, tema naise ja veel 41 inimest. Rünnak toimus pärast pimedat kella 21 paiku, ründajad tapsid peamiselt naisi ja lapsi. Pealtnägija kirjeldas ründajaid "moslemiterroristidena". Neli raskemalt vigastatud ohvrit surid hiljem haiglas.[18]
  • 16. juunil: Uganda, tapeti vähemalt 37 inimest rünnakus Kasese linnaosa keskkoolile Liitlasdemokraatlikud Jõud (ADF), islamistlik relvarühmitus, mis tõotas truudust Islamiriigi rühmitusele. See ei ole esimene ADFile omistatud rünnak Uganda kooli vastu.[19].
  • 30. juulil: Pakistan, 2023 tappis Pakistani loodeosas Islamiriigi rühmitus konservatiivse usupartei Jamiat Ulema-e-Islam (JUI-F) poliitilisel kohtumisel valitsuskoalitsiooni peamise liitlase poliitilisel kohtumisel vähemalt 54 inimest.[20].

Moslemite ideoloogilised rünnakud muuda

1988. aastal kuulutas Iraani riigipea ajatolla Homeini fatva kirjanik Salman Rushdie kohta. Salman Rushdie kritiseeris ühes raamatus natuke islamit. Miljonid moslemid üle maailma, kes raamatut lugenud ei olnud ega autorist midagi kuulnud, nõudsid tema surma. Salman Rushdie mõrvakatseid oli mitu, mille käigus mõrvati jaapani tõlk Hitoshi Igarashi.

2005. aastal avaldas Taani ajaleht mõned Muhammadi naljapildid. Miljonid moslemid üle maailma, kellest paljud neid pilte näinud ei olnud, nõudsid asjaosliste surma. Vägivaldsete meeleavaldustega üle maailma, sai surma u 150 inimest. Autor elas 2009. aastal üle atentaadi.[21]

Vaata ka muuda

* Islami terrorism

Viited muuda

  1. ↑ "Bloodbath at Luxor". The Economist. 20. november 1997. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2016. Vaadatud 1. jaanuaril 2016.
  2. ↑ https://rmx.news/article/germany-somali-knife-attacker-killed-teacher-who-shielded-her-11-year-old-daughter-in-wurzburg-jihad-motivation-is-suspected/
  3. ↑ "Suspects involved in Peshawar mosque blast identified: Sheikh Rashid". www.geo.tv (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2022. Vaadatud 7. märtsil 2022.
  4. ↑ Mall:Article
  5. ↑ "Christian Youth Corps Member Killed in Adamawa State, Nigeria".
  6. ↑ "Egypt: Copt and son killed in IS attack". 7. september 2022.
  7. ↑ "Egypt: Christian Father and Son Killed by Islamic State Terrorists". 2. september 2022.
  8. ↑ https://uk.news.yahoo.com/suicide-attack-tutoring-center-kabul-130939772.html
  9. ↑ Jihad Watch (7. oktoober 2022). "Muslim stabs six people". Vaadatud 14. oktoobril 2022.[alaline kõdulink]
  10. ↑ "France: Muslim Stabs Six People, Takes Out Qur'an and Prayer Rug and Starts Praying, Cops Say It's Not 'linked to Islamist Radicalization'". 8. oktoober 2022.[alaline kõdulink]
  11. ↑ https://rmx.news/germany/allahu-akbar-somali-migrant-stabs-two-germans-to-death-and-cuts-one-victims-hand-off-before-being-shot-by-police-ludwigshafen-oggersheim/
  12. ↑ https://www.catholicnewsagency.com/news/252688/dozens-of-catholic-villagers-reportedly-killed-in-central-nigeria-raid
  13. ↑ "'Car bombings kill at least 100 in Mogadishu, says Somali president". 30. oktoober 2022.
  14. ↑ cite web|url=https://wwwreuters.com/world/europe/several-people-hurt-attack-paris-gare-du-nord-station-attack-minister-2023-01-11/[alaline kõdulink]
  15. ↑ "Nigeria: des hommes armés tuent un prêtre et enlèvent cinq fidèles". Le Figaro (prantsuse). 15. jaanuar 2023. Vaadatud 23. veebruaril 2023.
  16. ↑ cite web|language=fr |title=[Video] "Mort aux chrétiens" : 1 mort et 4 blessés dans l'attaque d'une Eglise en Espagne, un acte terroriste présumé|url=https://www.midilibre.fr/2023/01/25/mort-aux-chretiens-1-mort-et-4-blesses-dans-lattaque-dune-eglise-en-espagne-une-enquete-pour-terrorisme-ouverte-10951439.php |website=midilibre.fr|date=2023-01-25 |access-date=2023-02-23}}
  17. ↑ "Pakistan mosque blast: Police targeted in suicide attack that kills 59". BBC News. 30. jaanuar 2023.
  18. ↑ https://neptuneprime.com.ng/2023/05/14/terrorists-kill-ecwa-pastor-38-others-in-nasarawa/
  19. ↑ Mall:Lien web
  20. ↑ Pakistan : le groupe État islamique revendique l'attentat suicide, le bilan ne cesse de s'alourdir, lefigaro.fr, 31 juillet 2023
  21. ↑ Georg Kirsberg. Poliitika psühholoogilised alused. 2014, lk 268-269.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Islamistide_terrorirünnakud&oldid=6460217"