Ava peamenüü

Nelipühad

(Ümber suunatud leheküljelt Nelipüha)

Nelipühad (kiriklikus kasutuses ka nelipüha, nelipühi, Kolmainu püha; kreekakeelne nimetus Πεντηκοστή Pentēkostē, 'viiekümnes [päev]'; kirikuslaavikeelne nimetus Пятидеся́тница Pjatidesjátnitsa, 'viiekümnes [päev]') on kristlik püha, millega mälestatakse Püha Vaimu laskumist apostlitele 50. päeval pärast Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Ajaliselt on see 10 päeva pärast taevaminemispüha. See on kiriku sünnipäev.

Nelipühad on seotud juudi pühaga šavuot, mis tähistab Jumalalt Moosesele Siinai mäel kümne käsu andmist. Šavuoti peetakse seitse nädalat pärast paasapühi ja ta on pärit kaugest paganlikust minevikust, mil tähistati lõikustänupüha.

Eesti rahvakalendris kannavad nelipühad ka suvistepühade nimetust.

Mälestatavast sündmusest jutustatakse Piiblis Apostlite tegude raamatu 2. peatükis.

Nelipühade liturgiline värv on katoliku, luteri ja anglikaani kirikus tavapäraselt punane, õigeusu kirikutes reeglina roheline.

VälislingidRedigeeri