Taevaminemispüha

Taevaminemispüha ehk Issanda taeva(sse)minemise püha ehk suur ristipäev (ka ristipäev, taevaminemispäev) on kristlik püha, mida tähistatakse 40 päeva pärast ülestõusmispühi, kuuenda lihavõttejärgse nädala neljapäeval.

Püha tähistab Kristuse taevasseminekut, mis piibli järgi toimus neljakümnendal päeval pärast ülestõusmist. Taevaminemispüha pidamine on dokumenteeritud vähemalt 5. sajandi algusest. Seda mainivad korduvalt Johannes Kuldsuu ja Gregorios Nyssast. Liturgiline värv on valge.

Eesti pärimuses

Rahvakalendris tunti püha ristipäevana. Vanemad teated pärinevad 17. sajandist. Sel päeval kehtisid ranged töökeelud ning austav käitumine maa ja looduse suhtes. Keelatud oli murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või muul moel elavasse loodusesse puutuda. Samuti olid keelatud paljud talutööd, eriti kudumine ja õmblemine, aga ka müra tekitamine. Päeva tuntakse ka piksepühana. Maausu kalendris vastab päevale maahingaus (ka maahingauspäev, maahengaus, vadja keeles maaentšäüz).

Nõukogude ajal kutsuti rahvasuus taevaminemispühaks ka kosmonautikapäeva 12. aprilli, sest sel päeval 1961 sooritas Juri Gagarin esimese kosmoselennu.

Välislingid

• Ristipäev rahvakalendris
• Taevaminemispüha kristlikus traditsioonis