Maahingaus (ka maahingauspäev, maahengaus, vadja keeles maaentšäüz või maaentšäüzpäivä) on maausu püha, mida peetakse neljapäeval 40 päeva pärast munapüha.

Pärimuse järgi on see nii suur püha, et sel päeval ei kasva isegi rohi ja lind ei tee pesa.[1]

Sel päeval on kehtinud ranged töökeelud ning austav käitumine maa ning looduse suhtes. On olnud keelatud murda oksi, kitkuda rohtu, teha puid või muul moel elavasse loodusesse puutuda. Samuti on olnud keelatud paljud talutööd, eriti kudumine, õmblemine, aga ka müra tekitamine. Päeva on tuntud ka piksepühana.[1]

Maahingaus langeb ajaliselt kokku taevaminemispühaga.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Maahengaus (01.-31.05). Maavalla Koja koduleht. (Kasutatud 6. juulil 2010.)