Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september (9. september vkj) 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar (13. jaanuar vkj) 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis aastatel 1819–1821 Antarktika ekspeditsiooni ja oli tõenäoliselt esimene kolmest 1820. aastal esimest korda Antarktise mandri rannikut näinud meresõitjast.
Fabian Gottlieb von Bellingshausen | |
---|---|
Sünniaeg | Saaremaa (Venemaa keisririik) |
Surmaaeg |
13. jaanuar 1852 (Juliuse kalendris) Kroonlinn |
Alma mater | |
Autasud | Püha Aleksander Nevski orden |
Elulugu
muudaPäritolu ja haridustee
muudaPõlvnes XVI sajandil Lübeckist Saaremaale rännanud aadlisuguvõsast. Ta sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku 2. järgu majori Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735–1784) ja tema abikaasa − Saaremaa maapealiku tütre − Anna Katharina von Folckerni (u 1757−1825) kolmanda pojana. 1789. aastal saadeti ta kõigest kümne aasta vanusena Venemaa elitaarsesse Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse.
Teenistus Venemaa keisririigi mereväes
muuda1797–1803 teenis ta mitšmanina Tallinnas Venemaa Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803–1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt Minerva ja seejärel 1818. aastal fregatt Flora komandöriks.
Polaarekspeditsioonid
muuda1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna, laeva Vostok komandöriks. Samal aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.
Aastail 1819–1821 juhatas ta laevade Mirnõi (komandör Mihhail Lazarev) ja Vostok ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ka Antarktise lähistele. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud Aleksander I saarena).
1821. aasta 5. augustil (vkj 24. juulil) jõudis Bellingshausen pärast 751 päeva pikkust maadeavastusreisi oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruande, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser Nikolai I abiga alles 1831. aastal ("Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток").
Hilisem teenistuskäik
muudaPärast maadeavastusreisilt naasmist jätkas Bellingshausen 1821. aastal teenistust 15. laevastikuekipaaži komandörina. 1826. aastal määrati ta komandöriks laevasalgale, kuhu kuulusid laev Konstantin ja fregatt Jelena. Laevasalgale tehti ülesandeks korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktiline meresõiduväljaõpe, ülesande täitmise käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks. 1828. aastal saadeti ta väljaõpetatud meeskonnaga vast puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele.
1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale Pariis. 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. flotilli divisjonikomandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. 1841–1851 juhatas Bellingshausen Kroonlinna eskaadrit iga-aastastel Balti laevastiku õppustel. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. 1848. aastal sai temast Venemaa Balti laevastiku ülemjuhataja.
Auastmed
muudaAasta | Kuupäev | Auaste |
---|---|---|
1795
|
19. mai | gardemariin |
1797
|
1. mai | mitšman |
1804
|
jaanuar | leitnant |
1806
|
8. august | kaptenleitnant |
1816
|
2. märts | 2. järgu kapten |
1821
|
28. mai | 1. järgu kapten |
1821
|
5. august | kapten-kommodoor |
1826
|
6. detsember | kontradmiral |
1830
|
6. detsember | viitseadmiral |
1843
|
10. oktoober | admiral |
Autasud
muuda- Püha Vladimiri ordeni III klass (5. august 1821)
- Püha Georgi ordeni IV klass (detsember 1821)
- Püha Vladimiri ordeni II klass (16. september 1825)
- Püha Anna ordeni I klass (1829)
- Valge Kotka orden (30. august 1834)
- Püha Aleksander Nevski orden (6. detsember 1840, briljandid 1. juuli 1842)
- Püha Vladimiri ordeni I klass (1. juuli 1846)
Varia
muudaBellingshausen oli üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid.
Isiklikku
muudaTa abiellus 1826. aastal Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova) (1808–1892), kes oli pärit Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino mõisast. Abielust sündis seitse last, kellest neli elas täisealiseks:
- Elise; abiellus mereväeleitnant (hiljem salanõunik ja senaator) parun Paul Wilhelm Johann von Gerschauga (1821–1908)[1]
- Katharina; abiellus Pihkva kubermangu mõisaomaniku polkovnik Aleksejeviga
- Helena; abiellus 1) major Rokotoviga (suri 1868) ja 2) Bašenoviga
- Peter (1834−?)
- Maria (1836−1863)
Sugupuu
muudaFabian Gottlieb von Bellingshauseni esivanemad | ||||
Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1772–1852) |
Fabian Ernst von Bellingshausen (1735–1784) |
Hermann Reinhold von Bellingshausen | Hermann Friedrich von Bellingshausen | Hermann von Bellingshausen |
Sophia von Lode | ||||
Anna Sophia von Treyden | ... | |||
... | ||||
Gertruda Sophie von Bellingshausen (1710–1778) |
Klaus von Bellingshausen (surnud 1718) |
Hermann von Bellingshausen | ||
Anna Sophia von Stärck | ||||
Anna Maria von Poll (surnud 1726) |
Otto Johann von Poll (1635–1710) | |||
Anna Elisabeth Natt och Dag | ||||
Anna Katharina von Folckern (surnud 1825) |
Lorenz Johann von Folckern (1717–1788)[2] |
Johann von Folckern | ... | |
... | ||||
Anna Christina Goetz | ... | |||
... | ||||
Anna Lovisa von Dünckel (Dünkeln) (u.1739–1773) |
... | ... | ||
... | ||||
... | ... | |||
... |
Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine
muuda- 1870. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas Katariina pargis.[3]
- Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968. ja 1978. aastal.
- Tallinnas avati 1978. aastal tema mälestuseks bareljeeftahvel aadressil Pikk tänav 28.
- Mõkolajivis püstitati 1978. aastal Bellingshauseni mälestussammas Admiralide puiesteel endise Musta mere laevastiku staabi, praeguse Laevaehituse ja laevastiku muuseumi hoone juures seoses sellega, et ta elas ja töötas kaua aega selles linnas.[4]
- 2016. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Uruguay pealinnas Montevideos ja selle koopia Kaluga oblasti etnograafiamuuseumpargis Etnomir.[5]
- Kuulsa Antaktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks anti tema nimi uue Antarktika ekspeditsiooni tarvis hangitud mootorpurjelaevale Admiral Bellingshausen.
- Jaanuaris 2020 ilmusid postmark ja eriümbrik "Antarktika avastamine 200. Eesti–Vene ühisväljaanne".
- 2020. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Venemaa polaarjaamas Bellingshausen.[6]
- 2021. aasta 30. septembril püstitati Bellingshauseni mälestussammas Brasiilias Rio de Janeiros, kus ta peatus oma ekspeditsiooni ajal.[6]
Tema järgi on nime saanud
- nõgu ja atoll Vaikses ookeanis Seltsisaarte saarerühmas
- neem Sahhalinil
- neem Lõuna-Georgia saarel
- Bellingshauseni meri Antarktikas
- rannik Peeter I saarel
- šelfiliustik Antarktises
- mägi Antarktises
- teaduslik polaarjaam Antarktises
- saar Araali meres
- saar Lõuna-Sandwichi saarestikus
- kraater Kuu tagaküljel
- asteroidide vöö üks asteroide[7].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Erik Amburgeri andmebaas. Nr 66606.
- ↑ "Erik-Amburger-Datenbank: Lorenz Johann von Folkern * 0.10.1717 Vologda † -2.3.1788". Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2012. Vaadatud 10.03.2010.
- ↑ Достопримечательности Кронштадта. Памятник адмиралу Ф. Ф. Беллинсгаузену в Кронштадте
- ↑ Памятники моего города
- ↑ С мечтой о великих открытиях
- ↑ 6,0 6,1 Памятник Беллинсгаузену установят в Рио-де-Жанейро не позднее 2021 года ТАСС, 12.01.2020
- ↑ Asteroidi andmed IAU Minor Planet Center andmebaasil
Kirjandus
muuda- Juske, Anto. Eestist pärit Antarktise avastaja F. v. Bellingshausen. Tallinn: 2003. (ISBN 9985-78-795-1)
- Веселаго, Ф. Ф. Общий морской списокъ. Часть VI. Царствоване Павла I и царствование Александра I. А − Г. Санктпетербургь: Типография Морского Министерства, 1892. Lk 16−20 [1].
Välislingid
muuda- Antarktika avastamine 200. Bellingshauseni kujutisega Eesti – Vene ühisväljaanne
- Bellingshausen, Fabian Gottlieb Benjamin von saidil elus.ee
- Fabian Gottlieb von Bellingshausen veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Fabian Gottlieb von Bellingshausen filateelia ja postiajaloo vikis
- TLÜAR rahvusbibliograafia isikute andmebaasis
- Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust