Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен, Faddei Faddejevitš Bellingshausen; 20. september 1778 Saaremaa,Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis aastatel 18191821 Antarktika ekspeditsiooni ja oli tõenäoliselt esimene kolmest 1820. aastal esmakordselt Antarktise mandri rannikut näinud meresõitjast.

Varasem elukäikRedigeeri

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735–1784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal saadeti ta kõigest kümne aasta vanusena Venemaa elitaarsesse Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse. 17971803 teenis ta mitšmanina Tallinnas Venemaa Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803–1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt Minerva ja seejärel 1818. aastal fregatt Flora komandöriks.

 
Vaade Bellingshausenitele kuulunud Pilguse mõisale

PolaarekspeditsioonidRedigeeri

1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna, laeva Vostok komandöriks. Samal aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.

Aastail 1819–1821 juhatas ta laevade Mirnõi (komandör Mihhail Lazarev) ja Vostok ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ka Antarktise lähistele. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud Aleksander I saarena).

1821. aasta 5. augustil (vkj 24. juulil) jõudis Bellingshausen pärast 751 päeva pikkust maadeavastusreisi oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruande, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser Nikolai I abiga alles 1831. aastal ("Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток").

Hilisem teenistuskäikRedigeeri

Pärast maadeavastusreisilt naasmist jätkas Bellingshausen 1821. aastal teenistust 15. laevastikuekipaaži komandörina. 1826. aastal määrati ta komandöriks laevasalgale, kuhu kuulusid laev Konstantin ja fregatt Jelena. Laevasalgale tehti ülesandeks korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktiline meresõiduväljaõpe, ülesande täitmise käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks. 1828. aastal saadeti ta väljaõpetatud meeskonnaga vast puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele.

1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale Pariis. 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. flotilli divisjonikomandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. 1841–1851 juhatas Bellingshausen Kroonlinna eskaadrit iga-aastastel Balti laevastiku õppustel. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. 1848. aastal sai temast Venemaa Balti laevastiku ülemjuhataja.

Bellingshausen oli üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid.

PerekondRedigeeri

Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino (Бурехино) mõisast pärit Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova; 1808–1892). Abielust sündis seitse last, kellest neli elas täisealiseks.

  • Elise von Bellingshausen, mereväeleitnandi ja hilisema kolleegiumi assessori ja senaatori, vabahärra Paul Wilhelm Johann von Gerschau (1821–1908) abikaasa[1]
  • Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus
  • Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Bašenovi abikaasa
  • Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas)
  • Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn – 1863)

SugupuuRedigeeri

Fabian Gottlieb von Bellingshausen
(1772–1852)
Fabian Ernst von Bellingshausen
(1735–1784)
Hermann Reinhold von Bellingshausen Hermann Friedrich von Bellingshausen (Pilguse)
Anna Sophia von Treyden
Gertruda Sophie von Bellingshausen
(1710–1778)
Klaus von Bellingshausen (Lahetaguse)
(surnud 1718)
Anna Maria von Poll
(surnud 1726)
(Kuressaare komandandi Otto Johann von Polli tütar)
Anna Katharina von Folckern
(surnud 1825)
Lorenz Johann von Folckern
(1717–1788)[2]
Johann von Folckern
Anna Christina Goetz
Anna Lovisa von Dünckel (Dünkeln)
(u.1739–1773)
...
...

Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamineRedigeeri

 
Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas
 
Bellingshauseni mälestussammas Ukrainas Mõkolajivis
 
Bellingshauseni 225. sünniaastapäevaks 2003. aastal Venemaal ilmunud erimargiga ümbrik. Esiplaanil on Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas

1870. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas Katariina pargis.[3]

Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968. ja 1978. aastal.

Tallinnas avati 1978. aastal tema mälestuseks bareljeeftahvel aadressil Pikk tänav 28.

Mõkolaji vis püstitati 1978. aastal Bellingshauseni mälestussammas Admiralide puiesteel endise Musta mere laevastiku staabi, praeguse Laevaehituse ja laevastiku muuseumi hoone juures seoses sellega, et ta elas ja töötas kaua aega selles linnas.[4]

2016. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Uruguay pealinnas Montevideos ja selle koopia Kaluga oblasti etnograafiamuuseumpargis Etnomir.[5]

2020. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Venemaa polaarjaamas Bellingshausen.[6]

2021. aastal on kavas püstitada Bellingshauseni mälestussammas Brasiilias Rio de Janeiros, kus ta peatus oma ekspeditsiooni ajal.[6]

Tema järgi on nime saanud

Kuulsa Antaktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks anti tema nimi uue Antarktika ekspeditsiooni tarvis hangitud mootorpurjelaevale – Admiral Bellingshausen.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri