Vikipeedia

Neumark

Neumark, tuntud ka kui Uus mark (poola: Nowa Marchia) või kui Ida-Brandenburg, oli Brandenburgi margi ja selle järglaste piirkond Odra jõest idas territooriumil, mis sai 1945. aastal Poola osaks.

Neumark või Ostbrandenburg (de)
Nowa Marchia (pl)
terra trans Oderam (la)
Neumark või Ida-Brandenburg'

1252–1945
Brandenburgi vapp, mida Neumark jagas
Brandenburgi mark u. 1320. aastal, kus Neumark on osa, mis ulatub itta. Viirutatud territooriumid kuulusid Askania dünastiale väljasopool Brandenburgi.
Osa Brandenburgi margi osa
Pealinn Soldin

Lubuszi maaks kutsutud keskaegse Poola osa, territoorium, mis sai hiljem tuntuks kui Neumark, sai 13. sajandi keskpaigast järk-järgult saksa Brandenburgi margi osaks. Brandenburg-Küstrinina moodustas Neumark aastatel 1535–1571 Saksa-Rooma riigi sõltumatu osariigi; pärast Brandenburgi kuurvürsti Joachim I noorema poja markkrahv Johanni surma läks see tagasi markkrahvi vennapojale ja Joachim I pojapojale kuurvürst Johann Georgile. Koos ülejäänud Brandenburgi kuurvürstkonnaga sai sellest 1701. aastal Preisi kuningriigi ja 1871. aastal Saksa keisririigi osa, kui kumbki nendest riikidest just loodi. Pärast Esimest maailmasõda jäi täielikult sakslastega asustatud Neumark Preisimaa Vabasse Riiki, mis ise oli Weimari vabariigi (Saksamaa) osa.

Pärast Teist maailmasõda andis Potsdami konverents enamuse Neumarkist Poolale ja 1945. aastast on see Poola osa. Poola ümberasujad asendasid suuresti väljaaetud Saksa rahvastiku. Enamus Poolale läinud territooriumist sai Lubuszi vojevoodkonna osaks, kui põhjapoolsed linnad Choszczno (Arnswalde), Myślibórz (Soldin) ja Chojna (Königsberg in der Neumark) kuuluvad Lääne-Pomorze vojevoodkonda. Väike territoorium Cottbusi lähedal, mis oli pärast 1815. aasta Viini kongressi halduslikult Frankfurdi valitsemispiirkonna osa (kattudes Neumarkiga), sai 1940. aastatel Ida-Saksamaa osaks, saades pärast taasühinemist 1990. aastal Saksamaa osaks.

Asukoht muuda

Odra tähistas Neumarki piire läänes ja lõunas; põhjas piirnes see Pommeriga ja idas Poolaga (pärast Teist Poola jagamist Poseni provintsiga). Piirkonna maastikus domineerisid Warta ja Noteći jõgi ning nende üleujutuspiirkonnad. Neumarki suurima territoriaalse ulatuse ajal (17. sajandi lõpul) kuulusid piirkonda järgmised hilisemad Preisimaa kreisid ja linnad:

Brandenburgi Frankfurdi piirkonnas muuda

  Pikemalt artiklis Frankfurt (valitsemispiirkond)

Pommeri Köslini piirkonnas muuda

  Pikemalt artiklis Köslin (valitsemispiirkond)
  • Landkreis Dramburg (1816–1945; 1938. aastast Pommeri Poseni-Lääne-Preisimaa valitsemispiirkonna osa), mis põhines Dramburgil
  • Kreis Schivelbein (1816–1945), mis põhines Schivelbeinil

Ajalugu muuda

Esiajalugu muuda

Pronksiajal kuulus ala, millest sai Neumark, lausitzi kultuuri alasse. Rauaajal kuulus see piirkond jastorfi kultuuri alasse, mida seostatakse mõnikord germaani ja mõnikord keldi hõimudega.

Kuna selle asukad liikusid lääne poole, jäi piirkond Suure rahvasterändamise ajal tühjaks. Pärast 500. aastat taasasustasid ala järk-järgult lääneslaavi hõimud, alast sai metsane piirimaa Pommeri ja Suur-Poola vahel. Baieri geograafi kirjelduse järgi asustasid tulevast Neumarki piirkonda miltsenid: neil oli Odra ja Poznańi vahel 47 asulat.

Keskaeg muuda

 
Lubuszi maa – tulevase Neumarki tuumik – Piastide ajal (kollasega)

Piirkond läks esimese Poola riigi suveräniteedi alla 10. sajandil, kui seda valitsesid polaanide hertsogid Mieszko I (suri aastal 992) ja Bolesław I Chrobry (valitses aastatel 992–1025). Poola valitsejad liidendasid tulevase Neumarki territooriumi kui Lubuszi maa ja 13. sajandi alguseks oli vaerem inimtühi piirkond hõredalt poolakatega asustatud.

Alates 1230. aastatest hakkasid alamsaksa keelt kõnelevad kolonistid Saksa-Rooma riigist Warta ja Noteći jõest põhja ja lõuna poole asuma, seda Pommeri ja Poola isandate eestvedamisel (vt Ostsiedlung). Isandad kutsusid Templiordu ja Johanniitide ordu liikmeid rajama kloostreid, mille juurde hakkas kujunema asustus. Piirimaa kindlustamiseks ehitasid Pommeri ja Poola hertsogid põhjas linnuseid, mille ümber tekkis samuti asustus.

Askania soost Brandenburgi markkrahvid, alates Albrecht Karust (valitses aastatel 1157–1170), püüdsid laiendada oma valdust Odra jõest itta. Nad omandasid aastaks 1242 tugipunkti jõest idas ning aastal 1252 ostsid Brandenburgi mark ja Magdeburgi peapiiskopkond Lubuszi maa. 1253. aastal asutasid nad Frankfurt an der Oderi kui jõeületuskoha ja kui peatuspunkti edasiseks laienemiseks ida poole. Maaostude, abielulepingute ja teenustega Poola Piastide dünastiale laiendasid Askanialased oma territooriumi ida pool Drawa jõeni ja põhja pool Parsęta jõeni. Näiteks Poola Santoki kastellaan, tähtis baas ja ületuspunkt Warta jõel Noteći suubumiskoha lähedal, saadi Pommerilt. Et vabastada end hädast säilitada kindlus, andis Suur-Poola hertsog Przemysł I kastellaani markkrahv Konradile oma tütre Konstancja kaasavarana. Piirkonna kaitseks rajas markkrahv Johann I aastal 1257 Landsberg an der Warthe linna (nüüd Gorzów Wielkopolski). Templiordu müüs Soldini aastal 1261 Askanialastele ja linnast hakkas kujunema piirkonna keskus.

Enamus koloniste, kes asusid Brandenburgi uuele idaterritooriumile, tuli Magdeburgist või Altmarkist ("Vana mark"). Erinevalt ülejäänud Brandenburgist (kus Askanialased majutasid rüütleid avatud külades) hakkasid markkrahvid ehitama oma maale Odra jõest idas linnuseid kaitseks Poola vastu. Piirkonna slaavi asukad germaniseeriti järk-järgult. Kuna uus Terra trans Oderam, või "maa üle Odra", moodustas Brandenburgi margi laienduse, sai see pärast 15. sajandi keskpaika tuntuks kui Neumark ("Uus mark").

Askania liini hääbumisega 1320. aastal Brandenburgi huvi Neumarkis vähenes. Ei Wittelsbachi (1323–73) ega Luksemburgi markkrahvid sekkunud enam oma idapoolse territooriumi arengusse. Poliitiline vaakum võimaldas Poolal kinnistada oma mõju piirkonnas, samas terroriseerisid rahvastikku röövelparunid.

Saksa ordu muuda

  Pikemalt artiklis Cöllni ja Mewe lepingud

Brandenburg pantis Neumarki 1402. aastal Saksa ordule ja see läks 1429. aastal täielikult nende kontrolli alla, kuigi ordu jättis piirkonna unarusse. Pärast Saksa ordu kaotust 1410. aastal Grünwaldi lahingus (Tannenberg) kasutas tulevane suurmeister Michael Küchmeister Neumarki saksa ja ungari palgasõdurite armee kogunemispaigana, mida ta hiljem kasutas Poola kuninga Jogaila vägede vastu. See võimaldas ordul 1411. aasta Esimese Thorni rahuga enamuse oma territooriumist säilitada.

Aastal 1454/1455 viis ordu oskamatu juhtimine neile panditud Neumarki tagasi Brandenburgile, mida siis juhtis kuurvürst Friedrich II Hohenzollernite dünastiast (Cöllni ja Mewe lepingud). Pärast seda, kui Friedrich lõpetas 1463. aastal Neumarki tagasivõtmise 40 000 kuldna eest, kuulus piirkond järgnevatel sajanditel Brandenburgile, välja arvatud aastatel 1535–1571. Friedrich II kirjutas oma järglastele, "et nimetatud maa, Uus mark, peab kuuluma Saksa territooriumile ja Brandenburgi margi väärikale kuurvürstkonnale, millega see liidendati kuurvürstkonna institutsiooniga, ja peab nii jääma, ja ei pea kunagi minema neile, kes ei räägi saksa keelt".

Brandenburg-Küstrin muuda

Markgrafschaft Brandenburg-Küstrin
Brandenburg-Küstrini mark

1535–1571
Brandenburgi vapp
Valitsusvorm vürstkond
Osa Saksa-Rooma riigi vasall
Pealinn Soldin (aastani 1548)
Küstrin (aastast 1548)

Pärast kuurvürst Joachim I surma 1535. aastal läks Brandenburgi territoorium Odra jõest läänes (Kurmark) tema vanemale pojale Joachim II-le, samas Neumark läks tema nooremale pojale Johannile, kes hakkas Neumarki valitsema kui sõltumatut markkrahvkonda ja koondas maa. Reformatsiooni innuka pooldajana pööras Johann Neumarki luterlusse ja konfiskeeris kiriku vara. Ta elas kokkuhoidlikult ning kogus rikkust oma varakambrisse liigkasuvõtmise ja palgasõdurite kompaniide rendileandmisega.

Brandenburgi jagamine põhjustas vendade vahel kaubandussõja, kus Crossen ja Landsberg võistlesid Kurmarki Frankfurdiga kaubandusliku ülimuslikkuse eest. Kaks markkrahvi läksid lõpuks kompromissile – Stettini majanduse kulul. (Vennad kooskõlastasid ka mure oma territooriumite pärast Schmalkaldeni sõja ajal aastatel 1546–1547.)

1548. aastal kolis Johanni valitsus Soldinist Küstrinisse. Vendade surmaga kümne päeva jooksul aastal 1571 taasühendati Neumark Kurmarkiga Joachim II poja Johann Georgi alla.

Brandenburg-Preisimaa muuda

Aastal 1618 sai Ida-Brandenburgist Brandenburg-Preisimaa osa pärast seda, kui kuurvürst päris Preisimaa hertsogkonna. Kolmekümneaastase sõja (1618–48) ajal röövisid, laastasid ja põletasid maad nii Rootsi kui ka keisri väed, samas tapsid palju rahvast katkuepideemiad aastatel 1626 ja 1631. Rootsi vägede poolt okupeerituna pidi piirkond maksma 60 000 taalrit ja 10 000 Wispelit rukist.

Preisi kuningriik muuda

 
Neumarki kreisid aastal 1873

Pärast Preisi kuningriigi väljakuulutamist aastal 1701 hakkas Neumarki olukord paranema. Kuningas Friedrich I algatas uue kolonisatsioonilaine. Asunikeks saabus palju prantsuse hugenotte, kes olid sunnitud usulise tagakiusamise pärast Prantsusmaalt põgenema. Neumarkis hakkas arenema ka tekstiilitööstus. Seitsmeaastane sõda põhjustas piirkonna taandarengu, kui rahvalt nõuti kõrgeid sõjamakse ja Neumarkis toimus ka lahinguid nagu Kunersdorfis. Friedrich II ajal kasvas maaparandus ja majanduse elavnemine, mis tulenes Warta ja Noteći alade kuivendamisest.

Preisimaa ümberkorraldamine pärast territoriaalseid muudatusi – 1815. aasta Viini kongressi tulemusena – muutis Neumarki poliitilist ilmet. Landkreis Dramburg ja Kreis Schivelbein ning Landkreis Arnswalde põhjaosa koos Nörenbergi linnaga said Pommeri provintsi osaks. Neumarki ülejäänud territoorium liidendati äsjaloodud Frankfurdi valitsemispiirkonnaga Brandenburgi provintsis.

Saksamaa muuda

Preisimaa-juhitud Saksa keisririigi loomisega 1871. aastal sai Neumark – koos ülejäänud Brandenburgiga – ühendatud Saksa riigi osaks. Weimari vabariigi Rahvuskogusse 1. novembril 1919 hääletas piirkonna enamus Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) poolt. Neumarki rahvas hääletas Saksa Riigipäeva valimistel 20. mail 1928 enamuses Saksamaa Rahvuslik Rahvapartei poolt, väike saareke oli SPD valijaid. Riigipäeva valimistel detsembris 1924 sai 570 000 elanikult 1900 häält Poola Rahvapartei. 1925. aastal oli Neumarkis 3500 poola keele kõnelejat. Riigipäeva valimistel 6. novembril 1932 võitis valimised piirkonnas natsipartei.

Kui natsivõimud Poseni-Lääne-Preisimaa provintsi 1938. aastal kaotasid, laiendasid nad Frankfurdi valitsemispiirkonda Landkreis Schwerini ja Landkreis Meseritz lisamisega, kuigi Neumarki Landkreis Arnswalde ja Landkreis Friedeberg Nm. liideti Pommeriga. 1939. aasta rahvaloenduse järgi oli Neumarkis 645 000 elanikku, sealhulgas 3000 mittesakslast.

Infrastruktuur enne 1945. aastat muuda

Neumarki piirkonda iseloomustas pikalt põllumajandus ja metsandus. Keskmise suurusega linnad olid enamasti Ackerbürgerstädte, farmerkodanike linnad. Tekstiilitööstus muutus oluliseka 19. sajandil. Moodsate maanteede, nagu Fernverkehrstraße 1 (põhimaantee Berliinist Königsbergi), ja Preisimaa Idaraudtee ehitamisega hakkas Neumark ka tööstuslikult arenema. Selline areng oli suunatud peamiselt põllumajanduse vajadustele ning koondus Landsbergi ja Küstrini linnade juurde, ja Neumarkist ei saanud peaaegu sama tööstuslikku või tihedalt asustatut, kui muud Saksa alad, nagu Ruhr, Saksimaa või Ülem-Sileesia.

Teine maailmasõda muuda

Teise maailmasõja lõpul jõudis Nõukogude Punaarmee Neumarki 1945. aasta jaanuari lõpus. Kuna Punaarmee edenes nii kiiresti, kannatas piirkonna tsiviilelanikkond suuresti sõjategevuses ja okupatsioonivägede käes, kuna nad ei olnud valmistunud õigeaegselt põgenemiseks. Rohkem kui 40 000 Neumarki elanikku surid kui lahingus langenud sõdurid.

Kuna Neumark jäi Oder-Neisse liinist, mis moodustas liitlaste kontrollitud Saksamaa ja Poola vahele uue piiri, itta, läks piirkond pärast Potsdami konverentsi Poola valdusse ja sai lõpuks Poola osaks; vaata Tagastatud territooriumid. Piirkonda jäänud sakslased saadeti välja ning nende maa ja valdused konfiskeeriti märtsis 1946 vastavalt Poola valitsuse dekreedile. Väike osa Saksa rahvastikust, peamiselt tehnilised töötajad veevarustusfirmades, jäeti ja kasutati sunnitööl; nad võisid 1950. aastatel Saksamaale rännata. Vanemad hinnangud näitavad, et sõjaeelsest rahvastikust (645 000) oli 1950. aastal provintsi jäänud vaid 5000 aastal 1939 seal elanuist. Zentrum gegen Vertreibungen järgi suri 40 000 Neumarki elanikku kui lahingus langenud sõdurid, 395 000 põgenes 1950. aastaks Lääne- või Ida-Saksamaale ja 208 000 suri, kadus või mõrvati põgenemisel või väljaajamisel Poola ja Nõukogude vägede poolt.

Külad tänapäeva Saksamaal Odrast läänes muuda

Pärast Odra jõe õgvendamist 18. sajandil ei kattunud Neumarki läänepiir Odra uue, osaliselt palju idapoolsema sängiga. Seega jäid Neumarki külad Odrast, nüüd Saksa-Poola piirist läänes Teise maailmasõja-järgsele Saksamaale.

Varem asusid Königsbergi kreisis Neumarkis külad Adlig Reetz, Vana- ja Uus-Bleyen, Altglietzen, Altreetz, Altwustrow, Bralitz, Croustillier, Drewitz Ausbau (Bleyeni paikkond), Gabow, Güstebieser Loose, Hohenwutzen, Karlsbiese, Karlshof (Neulewin), Königlich Reetz (Oderaue paikkond), Küstrin-Kietz, Neuenhagen (Bad Freienwalde), Neuküstrinchen (Oderaue paikkond), Neulietzegöricke, Neuranft, Neurüdnitz, Neutornow, Neuwustrow, Schaumburg (Oderbruch) (Bleyeni paikkond), Schiffmühle (Bad Freienwalde), Zäckericker Loose ja Zelliner Loose (Letschini paikkond). Aurith ja Kunitz-Loose (Wiesenau paikkond) külad moodustavad osa Weststernbergi kreisist.

Poola muuda

Saksamaad ja Poolat eraldav Oder-Neisse liin jagas mitmed piirkonna paigad jagatud linnadeks:

Põlise minemaaetud saksa asustuse asendamiseks asustasid uued Poola võimud endisse Neumarki ümber uusi asunikke, kellest umbes 66% olid poolakad Kesk-Poolast ning umbes 33% olid poolakad ja ukrainlased Nõukogude Liidu poolt annekteeritud Poola territooriumitelt. Aastatel 1975–1998 oli endise Neumarki territoorium jaotatud Gorzówi ja Zielona Góra vojevoodkondade vahel, väike osa Chojna ümber kuulus Szczecini vojevoodkonda. Poola vojevoodkondade ümberkorraldamisega 1. jaanuarist 1999 kuulub peaaegu kogu endise Neumarki piirkond Lubuszi vojevoodkonda.

Vaata ka muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Neumark&oldid=6583515"