Andres Vanapa
Andres Vanapa (kodanikunimega Viktor Mellov; 2. aprill 1924 – 25. oktoober 2004) oli Eesti luuletaja, novellist ja romaanikirjanik.
Andres Vanapa | |
---|---|
Sünninimi | Viktor Mellov |
Sündinud | 2. aprill 1924 |
Surnud | 25. oktoober 2004 |
Rahvus | eestlane |
Amet | kirjanik |
Andres Vanapa on maetud Tallinna Metsakalmistule.
LoomingRedigeeri
Andres Vanapalt on ilmunud romaan "Riiulid" (1994) ja romaan novellides – "Taevatalu" (1984). Tema looming on koondatud kogudesse "Pihlakaviin" (1974, luule), "Vale sadama jutud" (1978, novellid), "Sisukord" (1980, luule), "Kivilõhkujad" (1981, lastejutud), "Ma olen väga ilus" (1988, mõtteterad, lühijutud), "Koer ja kastekann" (1990, luule), "Surnutele on ladu avatud" (1992, lühijutud), "Vanapagana tosin" (1998, novellid), "Meie kamp, koerast rääkimata" (1999, poistelood), "Vanapagana teine tosin (2002, lühijutud) ja "Päti vile" (2003, luule).
2011. aastal ilmus Vanapa mälestuseks tema luule kogumik "Andres Vanapa tuleb tagasi", mille koostasid Andres Ehin ja Enn Vetemaa.
TunnustusRedigeeri
- 1986 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Surnutele on ladu avatud")
- 1997 August Mälgu novellipreemia ("Omaette")[1]
- 2000 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Kriipslugu")
IsiklikkuRedigeeri
Andres Vanapa abikaasa oli raamatukunstnik Siima Škop, kellega tal on tütar Zoja Mellov ja poeg arhitekt Oleg Mellov.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Mälgu novellikonkursi võitis Andres Vanapa". Õhtuleht, 20. detsember 1997 (kasutatud 22. jaanuar 2013)
VälislingidRedigeeri
- oktoober 1993, RA FOTIS: Graafik Siima Škop ja tema abikaasa kirjanik Viktor Mellov (kirjanikunimi Andres Vanapa) kodus.
- 26. oktoober 2004, Suri kirjanik Andres Vanapa,
- Jaak Urmet "Andres Vanapa – suur jutupaunik ja noorte mõjutaja". Eesti Päevaleht, 27. oktoober 2004
- "Andres Vanapa 2. IV 1924 – 25. X 2004". Eesti Kirjanike Liidu järelehüüe. Sirp, 29. oktoober 2004