Aerutamine olümpiamängudel

Aerutamine olümpiamängudel oli näidisalana kavas juba 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis. Täieõiguslikuks olümpiaalaks sai aerutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis. 1972. aasta suveolümpiamängudel Münchenis võeti olümpiaprogrammi kärestikuslaalom.

Olümpiamängude programmis jaguneb aerutamine süsta- ja kanuusõiduks ning kärestikuslaalomiks. Igal distantsil toimub eelvõistlus, millele järgneb poolfinaal ja seejärel finaal. Olümpiaprogrammis on kärestikuslaalomis nii meestel kui naistel kavas kaks ala, ning 12 süsta- ja kanuudistantsi (kaheksa meestele ja neli naistele). Iga paadiklass tähistatakse tähe ja numbriga: K tähendab süsta ja C kanuud, number aga näitab seda mitu sportlast paadis asub. Meeste distantsid on 200 ja 1000 meetrit, naiste omad 200 ja 500 meetrit.

Aerutamise tavadistantsil võistlevad sportlased üksteisega vahetult. Sarnaselt sõudmisega igaüks ka aerutab eraldi rajal. Kanuu- ja süstasõidu vahel on erinevus selles, et kanuusõitja kasutab ühe labaga aeru ning sportlane toetub ühe põlvega paadi põhja, süstad aga liiguvad kahe labaga aerude abil ning aerutaja istub sõudepingil. Teine oluline erinevus on veel nende kahe paadi vahel. Kui kanuu on pealt avatud, siis süstad on suletud paadid, milles olijad kinnitavad endid seelikutaolise vahendi abil, mis pingutatakse istumiskoha peale ja mida nimetatakse süstapõlleks. See oli oluline ettevaatusabinõu eskimotest jahimeestele, kes selle veesõiduki leiutasid, et jäine Arktika vesi nende paati ei tungiks. Lisaks leiutasid nad geniaalse tehnika – eskimopöörde, mis võimaldab end koos paadiga jälle veepeale ajada, kui paat on ümber läinud.

Erinevus tava- ja slaalomidistantside vahel on selles, et kui süsta- ja kanuuvõistlus toimub tasasel veel ja sirgel trassil eraldi radadel, siis kärestikuslaalomis tuleb läbida hulk väravaid vahutavas vees ja mitte sugugi sirgel trassil. Kui kanuu- ja süstasõitu alustatakse ühisstardiga, siis kärestikuslaalomis stardivad paadid intervallidega.

Eestlased olümpiamängudel muuda

Mihhail Kaaleste võitis Nõukogude Liidu koondises 1956. aastal Melbourne'is 1956. aasta olümpiamängudel kahesüstal koos Anatoli Demitkoviga 1000 meetri sõidus hõbeda.

1992. aasta olümpiamängudel Barcelonas võistles Tiit Tikerpe kahel aerutamise distantsil: C-1 500 meetris ja C-1 1000 meetris. Ta pääses mõlemas sõidus poolfinaali, kuid finaali ei pääsenud. 1000 m distantsil tema sõit diskvalifitseeriti. Hain Helde osales Atlanta 1996. aasta olümpiamängudel ja Sydney 2000. aasta olümpiamängudel nii K-1 500 meetri kui ka K-1 1000 meetri distantsil.

Võistlused muuda

Järgmistes tabelites on näidatud, millised võistlused ja millal olümpiamängudel toimusid.

Kärestikuslaalom muuda

Ala	1972	1976	1980	1984	1988	1992	1996	2000	2004	2008	2012	2016	2020	Kokku
Praegune programm
Mehed C-1	•					•	•	•	•	•	•	•	•	9
Mehed K-1	•					•	•	•	•	•	•	•	•	9
Naised C-1													•	1
Naised K-1	•					•	•	•	•	•	•	•	•	9
Varasem programm
Ala	1972	1976	1980	1984	1988	1992	1996	2000	2004	2008	2012	2016	2020	Kokku
Naised C-2	•					•	•	•	•	•	•	•		8
Kokku	4	0	0	0	0	4	4	4	4	4	4	4	4

Aerutamine muuda

Ala	19 36	19 48	19 52	19 56	19 60	19 64	19 68	19 72	19 76	19 80	19 84	19 88	19 92	19 96	20 00	20 04	20 08	20 12	20 16	20 20	Kokku
Praegune programm
Mehed C-1 1000 m	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	20
Mehed C-2 1000 m	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	20
Mehed K-1 200 m																		•	•	•	3
Mehed K-1 1000 m	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	20
Mehed K-2 1000 m	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	20
Mehed K-4 500 m																				•	1
Naised C-1 200 m																				•	1
Naised C-2 500 m																				•	1
Naised K-1 200 m																		•	•	•	3
Naised K-1 500 m		•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	19
Naised K-2 500 m					•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	16
Naised K-4 500 m											•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	10
Varasem programm
Ala	19 36	19 48	19 52	19 56	19 60	19 64	19 68	19 72	19 76	19 80	19 84	19 88	19 92	19 96	20 00	20 04	20 08	20 12	20 16	20 20	Kokku
Mehed C-1 200 m																		•	•		2
Mehed C-1 500 m									•	•	•	•	•	•	•	•	•				9
Mehed C-1 10 000 m		•	•	•																	3
Mehed C-2 500 m									•	•	•	•	•	•	•	•	•				9
Mehed C-2 10 000 m	•	•	•	•																	4
Mehed K-1 500 m									•	•	•	•	•	•	•	•	•				9
Mehed K-1 10 000 m	•	•	•	•																	4
Mehed K-1 4 × 500 m					•																1
Mehed K-2 200 m																		•	•		2
Mehed K-2 500 m									•	•	•	•	•	•	•	•	•				9
Mehed K-2 10 000 m	•	•	•	•																	4
Mehed K-4 1000 m						•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•	•		14
Mehed K-1 10000 m	•																				1
Mehed K-2 10000 m	•																				1
Kokku	9	9	9	9	7	7	7	7	11	11	12	12	12	12	12	12	12	12	12	12

Edukamad sportlased muuda

Enim medaleid võitnud sportlased aerutamises. Sakslane Birgit Fischer on aerutamise "edukaim medalivõitja", olles võitnud kõige rohkem kuldmedaleid (8) ja ka kokku kõige rohkem medaleid (12). Rootslane Gert Fredriksson on aerutamises edukaim mees kuue kuldmedali ja kokku kaheksa medaliga.

**Mehed**
Sportlane	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
Gert Fredriksson	Šveits	6	1	1	8
Ivan Patzaichin	Rumeenia	4	3	0	7
Ian Ferguson	Uus-Meremaa	4	1	0	5
Knut Holmann	Norra	3	2	1	6
Paul MacDonald	Uus-Meremaa	3	1	1	5
Kay Bluhm	Saksa DV/ Saksamaa	3	1	1	5
Andreas Dittmer	Saksamaa	3	1	1	5
Antonio Rossi	Itaalia	3	1	1	5

**Naised**
Sportlane	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
Birgit Fischer	Saksa DV/ Saksamaa	8	4	0	12
Danuta Kozák	Ungari	5	1	0	6
Katrin Wagner	Saksamaa	4	1	1	6
Katalin Kovács	Ungari	3	5	0	8
Agneta Andersson	Šveits	3	2	2	7
Nataša Janić	Ungari	3	2	1	6

Medalid muuda

Uuendatud pärast 2020. aasta suveolümpiamänge.

Kokku 46 riiki		242	241	243	426
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Saksamaa	34	19	24	77
2.	NSVL	29	13	9	51
3.	Ungari	28	31	27	86
4.	Rootsi	15	11	4	30
5.	Saksa DV	14	7	9	30
6.	Rumeenia	10	10	14	34
7.	Uus-Meremaa	10	3	2	15
8.	Prantsusmaa	8	9	19	36
9.	Slovakkia	8	7	5	20
10.	Tšehhoslovakkia	7	4	1	12
11.	Itaalia	6	7	4	17
12.	USA	6	5	6	17
13.	Norra	6	4	4	14
14.	Hispaania	5	10	4	19
15.	Austraalia	5	8	14	27
16.	Suurbritannia	5	8	6	19
17.	Tšehhi	5	6	6	15
18.	Soome	5	2	3	10
19.	Kanada	4	11	11	26
20.	Bulgaaria	4	5	8	17
21.	Saksamaa ühendatud võistkond	4	5	2	11
22.	Taani	3	6	7	16
23.	Austria	3	5	6	14
24.	Ukraina	3	3	4	10
25.	Hiina	3	2	0	5
26.	Saksa FV	2	6	3	11
27.	Venemaa	2	3	8	13
28.	Valgevene	2	2	4	8
29.	Jugoslaavia	2	2	1	5
30.	Kuuba	1	3	0	4
31.	Brasiilia	1	2	1	4
32.	Sloveenia	1	2	0	3
33.	SRÜ	1	1	0	2
34.	Poola	0	8	14	22
35.	Holland	0	3	5	8
36.	Läti	0	2	0	2
37.	Aserbaidžaan	0	1	1	2
	Moldova	0	1	1	2
	Portugal	0	1	1	2
40.	Serbia	0	1	0	1
40.	Šveits	0	1	0	1
42.	Iisrael	0	0	1	1
	Jaapan	0	0	1	1
	Leedu	0	0	1	1
	Lõuna-Aafrika Vabariik	0	0	1	1
	Togo	0	0	1	1

Välislingid muuda

Aerutamine ROK-i veebilehel
Kärestikuslaalom ROK-i veebilehel