Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 57

See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel.

Eesti aerofotod aastast 1934

Mulle meeldiks kuulda mõtteid ja ettepanekuid käimasoleva väikese projekti kohta. Oleme Projekt Fredrika kes parandab kõige rootsikeelse Soomes kajastust Vikipeedias, rootsi ja teistes keeltes.

Postitan süstemaatiliselt Wikimedia Commonsi eestikeelseid aerofotosid aastast 1934 ja lisan need mitmes keeles asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse. See on 26 aerofoto kogumik Eesti looderanniku küladest. Kogu haldab Rootsi Kirjanduse Selts Soomes.

Olen märganud, et mõned üksikud pildid on üles laetud varasemast ajast – näiteks skannitud raamatust. Nüüd saab pilt täiskvaliteediga alternatiivi ja saab olla osa terviklikust tervikust.

Algse pildikogu jaoks (SLS443) olen loonud Commonsis vastava kategooria: Aerial photographs of Estonia 1934 Collection.

Siiani olen üles laadinud 6 pilti 26-st, mille postitasin seejärel kohalikku Wikipedia artiklisse, Wikidatasse (P8592) ja Wikimedia Commonsi kategooriasse.

Hullo, Vormsi (Ormsö): et, sv, fi, en, wikidata, commons
Kersleti (Kerslätt), Vormsi (Ormsö): et, sv, fi, en, wikidata, commons
Kurkse (Korkis): et, sv, fi, en, wikidata, commons
Ranna küla (Åsbyn), Suur Pakrisaar (Stora Rågö): et, sv, fi, en, wikidata, commons
Suurküla (Storby), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö): et, sv, fi, en, wikidata, commons
Vintse (Näsbyn): et, sv, fi, en, wikidata, commons

Kommenteerige julgelt! Varsti panen ülejäänud üles. --Robertsilen (arutelu) 7. juuni 2022, kell 23:01 (EEST)

Väga tervitatav, et sellist materjali lisandub. Tänan! Ivo (arutelu) 7. juuni 2022, kell 23:07 (EEST)

Aitäh Ivo! Püüame levitada üleslaaditavate piltide kasutamist, sisestades need asjakohastesse Vikipeedia artiklitesse asjakohastes keeltes. Meie töö edenedes oleme teie juhendamise eest tänulikud! Cogitato (arutelu) 8. juuni 2022, kell 07:14 (EEST)

vikipeedia.ee

Kas kellelgi veel vikipeedia.ee link ei toimi? "Selle saidiga ei saa ühendust". Kui minna et.wikipedia.org kaudu, siis veebileht laeb ära, kuid vikipeedia.ee ei toimi. Kunagi varem see aasta juhtus mul samasugune asi. Paari päeva jooksul vist lahenes ise. See ei ole elumuutev häda ega midagi, kuid oskab keegi kommenteerida? --Pudrunui (arutelu) 17. juuni 2022, kell 14:38 (EEST)

Ilmselt siis on kinni pandud. Ei tasunud pidamist ära? Vikipeedia.ee oli kellegi eradomeen, mis tõmbas Vikipeediast sisu ja kuvas seda nagu oma sisu. Selliseid on palju. 2001:1B28:2100:D00:94E:BF7C:5B4F:51ED 17. juuni 2022, kell 16:14 (EEST)

Aastate jooksul on igasugu võltsaadressidega probleeme olnud (üks näide). Eestikeelse Vikipeedia leiab alati ikka aadressilt et.wikipedia.org. Ivo (arutelu) 18. juuni 2022, kell 04:26 (EEST)

Vot seda ei osanud arvatagi. Aitäh! --Pudrunui (arutelu) 18. juuni 2022, kell 11:57 (EEST)

Eesnimede kirjeldused

Eesnimede statistika on võetud statistikaameti lehelt, aga seal on vähemalt üks sõnastus arusaamatu. Näiteks:

Kõige populaarsem oli eesnimi Revo vanuserühmas 5–9, kus neid on 10 000 elaniku kohta 6,56, ning Pärnu maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,66.

Populaarsus tähendab siin nähtavasti levikut, aga selgem oleks öelda "levinum".

Vaatame selle väite esimest poolt. Mulle jääb sellest sõnastusest arusaamatuks, mis suhtarvuga siin on tegu. Kas on võetud 10 000 Eesti elanikku ning vaadatud, kui paljud neist on 5- kuni 9-aastased ja eesnimega Revo? Või on võetud 10 000 Eesti inimest, kes on 5-kuni 9-aastased? Aga siis jääb arusaamatuks, miks on kasutatud sõna "elanikku", sest vanuserühmadel ei ole elanikke; sellepärast tekibki kahtlus, et on mõeldud midagi muud. Peale selle, mõlema poole juures jääb arusaamatuks, kas arvestatakse kõiki inimesi või ainult meessoost inimesi. Mehe- ja naisenimede üle peetakse ju eraldi arvet. --Andres (arutelu) 19. juuni 2022, kell 14:14 (EEST)

Mina loen välja selle teise versiooni - on vaadatud, mitu Revot on Eestis 5-9 aastaste seas ja mitu Pärnu maakonnas (mis iganes vanuses). Vanuserühma 5-9 kuuluvad Eesti elanikud ja Pärnu maakonnas elavad Eesti elanikud. Arvestatakse ilmselt mõlemast soost inimesi, kui eraldi soolist jaotust ei mainita. Vt nt mõlemal sool esinevat nime Marion, mille puhul pole sageduse statistikat kahte rühma jaotatud. --Minnekon (arutelu) 19. juuni 2022, kell 14:43 (EEST)

Kui on kindel, et see on nii, siis tuleks sõnastus muuta selgemaks ja ühemõttelisemaks, nii et seda ei saaks teisiti tõlgendada.

Mis puutub soosse, siis artikkel algab nii: Eestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Revo 184 mehel. Revo oli levikult 478. mehenimi. Kui järgnevas enam ei peeta eraldi arvestust meeste ja naiste kohta, siis peaks ka seda eksplitseerima. Ei ole hea, kui lugeja saab ainult oletada, mida mõeldud on. --Andres (arutelu) 19. juuni 2022, kell 14:52 (EEST)

Vanuserühmadega on ka see asi, et pole kindel, kas on mõeldud, et kõik vanuserühmad on viieaastased. Mõnikord on vanuserühmad erineva suurusega, ja siis tähendus muutub. --Andres (arutelu) 19. juuni 2022, kell 14:55 (EEST)

Võib Statistikaametile märkuse saata selle esitusviisi kohta. Kui vanuserühmad on erineva suurusega (vanusevahemikuga?), siis mille tähendus muutub? Kasutaja:Metsavend on nimedega tegelenud, vb on tal teema kohta arvamus. --Minnekon (arutelu) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)

Statistikaametist võib üle küsida, mida nad täpselt silmas on pidanud. Kuigi me vist saime nüüd aru. Neil on kuskil võib-olla selgitus ka.

See, missuguses vanuserühmas nime kõige sagedamini esineb, sõltub ka sellest, kuidas vanuserühmad on moodustatud. Kui me seda ei tea, siis ei ütle see "kõige populaarsem" midagi. --Andres (arutelu) 20. juuni 2022, kell 23:38 (EEST)

magistri- või doktoritöö?

mäletan, et kui 2008 käisin wikimanial, siis üks ameeriklanna oli oma doktoritööga seoses tulnud sinna. ta tegi doktoritööd sotsiaalantropoloogias vms. inimeste suhted mingis veebigrupis vist vms. kas Eestis pole vikipeedia veel magistri- või doktoritöö ideid pakkunud? Ave Maria (arutelu) 20. juuni 2022, kell 21:29 (EEST)

Teadustöid on tehtud ja üks koolidele keskenduv uuring alustab sel sügisel. Üldjuhul peab sellist asja ka ise aktiivselt ülikoolis tutvustama, sest keegi niisama juhuslikult seda väga uurima ei hakka. Ivo (arutelu) 20. juuni 2022, kell 21:46 (EEST)

Sh vs Š

Kuidas on lood Sh-ga ja Š-ga, kas need on samaväärsed? Küsin, sest paljud Albaania kohanimed sisaldavad esimest. Teise kasutamine võib albaanlastele olla solvav, seda oma slaavipärasuses. N: Kas kirjutada Shkumbin (nagu albaanlased seda teevad) või Škumbin? Boreaallane (arutelu) 2. aprill 2022, kell 00:18 (EEST)

Tuleb kirjutada "Shkumbin". Ladina kirja kasutavate keelte nimed kirjutatakse eesti keeles nii nagu originaalis. Pikne 2. aprill 2022, kell 16:22 (EEST)

Sel juhul on Kosovo pealinn Priština ju Prishtinë või Prishtina, emb-kumb. Boreaallane (arutelu) 2. aprill 2022, kell 20:53 (EEST)

Priština on serbia keeles, Prishtinë/Prishtina albaania keeles. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:00 (EEST)

Serbiakeelne variant on ilmselt võetud Eesti Entsüklopeedia 7. köitest, mis pärineb aastast 1994. Vahepeal on Kosovo iseseisvunud, mida tunnistab teiste seas Eesti. Kosovos elavad valdavalt albaanlased/kosovarid, seega on aeg artikli pealkirja muuta. Samuti tuleks Albaaniat ja Kosovot kajastavatest artiklitest välja rookida täht Š?! Boreaallane (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:48 (EEST)

KNAB-i järgi on Priština. Prishtinë on rööpnimi. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 22:00 (EEST)

Kosovo puhul on teisiti see, et lisaks albaania keelele on ka serbia keel ametlik keel. Kui oled veel mõnda Albaania kohanimesse š-tähe pannud, siis jah, tuleks parandada. Pikne 3. aprill 2022, kell 20:00 (EEST)

OKi Boreaallane (arutelu) 3. aprill 2022, kell 20:55 (EEST)

Nõustun Piksega. Kohanimed kirjutatakse eesti keeles nagu originaalis, ainus erand on kui eesti keeles on levinud ammusest ajast pärinev eestipärane kohanimevorm (no nagu näiteks Pskov asemel Pihkva). Ja sedagi kasutatakse paljudel juhtudel üha harvem, näiteks läti kohanimede puhul kohtab Võnnut ja Heinastet tekstides mida aeg edasi seda vähem. Kuna olen päris kindel, et Albaania kohanimede puhul eestipärased vasted puuduvad, ei saa kahtlustki olla, et need tuleb kirjutada nii, nagu originaalis. Austagem kohalikku kultuuri - ega eestlased ka omal ajal just rõõmust peega lakke ei hüpanud, kui näiteks kuskil läänes "Pjarnu"st lugesid - ja kirjutagem kohanimed nii, nagu kohalikel kombeks. Metzziga (arutelu) 2. aprill 2022, kell 16:58 (EEST)

Teemast mööda, aga Pskov ei ole ju ladina kirja kasutavas keeles. Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis. Kui ikka eesti tähestikus ei ole vastavat tähte, milleks... Kas või seesama Pärnu. Inglise keeles võib ju tekstis nii kirjutada, aga milleks või milleks seda nõuda, kui seda selle keele kasutajad lugeda ei oska (või ei saa). Merleke5 (arutelu) 2. aprill 2022, kell 17:39 (EEST)

Ladina kirja kasutavas keeles Pskov pole, aga kuna kõikidele tähtedele on otsene vaste ju ka ladina kirjas, saaks teda kirjutada ka eesti keeles nii nagu kohalikud kirjutavad - siiski on ajalooliselt kujunenud, et öeldakse Pihkva. Mis sellesse loogikasse puutub, et eesti keeles kirjutatakse enamjaolt, kui kohanimedele just ajaloolist vastet pole (nagu Pihkva, Varssavi, Ojamaa jne) nad nagu originaalis, siis nii lihtsalt on - pole minu väljamõeldud reegel. Kas see on õige või vale, ei hakka vaidlema - pole keeleteadlane, aga tänapäeval nii kombeks on ja kuna mulle eestlasena meeldib samuti, kui ka välismaa entsüklopeediates meie kohanimed õigekirjas on ja nende asemele pole hakatud mingit Pjarnut või Pernut või Pornot väänama, pole mul isiklikult selle vastu midagi. Metzziga (arutelu) 2. aprill 2022, kell 18:39 (EEST)

"Mina tõtt-öelda natuke kahtlen selles loogikas, et nimesid on eesti keeles vaja kirjutada nagu originaalis." Mina küll selles loogikas ei kahtle. Vastasel korral saabuks täielik anarhia ja segadus. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 19:49 (EEST)

Minu meelest on sellega siiski mindud täiesti naeruväärsesse äärmusse. Nt kuidas ma peaks kirjutama või hääldama nimesid nagu Cəlil Məmmədquluzadə või Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī? Võiks ikka jääda Eesti tähestikku piiresse. "Sh" vs "š" puhul võiks muidugi nii teha, nagu kohalikele meelepärane, aga igasugu võõrapäraste tähtede kasutamine on puha saatanast, sest keskmine eestlane isegi ei kujuta ette, et kuidas seda lugeda. Ivo (arutelu) 2. aprill 2022, kell 20:20 (EEST)

Minu meelest võiks jällegi, kui nimi väga võõras on, lihtsalt sellele nurksulgudesse häälduse lisada. Maitse asi, aga minu jaoks on puha saatanast pigem see kui teise inimese või paiga nime hakatakse mugavuse huvides nii kuidas arunatuke võtab omal algatusel teab mis värdvormi väänama. Metzziga (arutelu) 2. aprill 2022, kell 20:33 (EEST)

Kui palju on vähem tuntud nimede puhul neid, kes teavad, kuidas seda täpselt häädalatakse?

Loomulikult ei tohiks igaüks oma mugandusi välja mõelda. "Sh" või "š" eelistamine ei ole küsimus. Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š", ja juba seetõttu on mõistlik kirjutada nii nagu originaalis, aga võiks jääda tõepoolest eesti tähestiku piiresse. Vähem tuntud nimede puhul ei olegi (vähemalt esialgu) muud varianti, kui kirjutada nii, nagu kirjutatakse lähtekeeles. Minu jaoks on probleem laiem. Miks muudetakse nt levinud eksonüüme? Näiteks kas või Kiiev: EKI ühendsõnastikus on nüüd Kiiev ja Kõjiv sünonüümid, samas on ainuvõimalik Helsingi. Berliin (mitte Berlin) on igati ok, samas aga on õige Madrid. Riiginimedest Brasiilia vs. Argentina. Vahepeal oli KNABis ainuvõimalik Venezia. Nüüd on see tava jälle kõrvale lükatud.

Teistest keeltest rääkides. On mõeldamatu, et prantsuse keeles kirjutataks Putin täpselt samamoodi, Merleke5 (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:29 (EEST)

"Ilmselt ei hääldu albaania keeles see "sh" nii, nagu hääldub eesti keeles "š"" Muidugi hääldub albaania keele täheühend "sh" nagu "š", kuid ei ole mingit põhjust, et Albaania pärisnimedes peaks "sh"-d ära muutma. Velirand (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:42 (EEST)

Hea teada. Mina ei oleks seda ilmselgeks julgenud pidada, aga ma ei tea albaania keelest midagi, ja kuna ei tea, siis olgugi "sh". :) Merleke5 (arutelu) 2. aprill 2022, kell 21:46 (EEST)

Tõesti, oleks hea, kui iga võõrnime puhul oleks antud ka hääldus. Kusjuures vajalik on ka niisugune hääldus, mida saab eesti fonoloogia piires välja öelda.

Nimede kirjutamisel (nagu ka teistes õigekeeleküsimustes) tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest, sest 1) muidu me tõmbame endale süüdistuse mitteõigekeelsuses ja 2) muidu meil tekiksid viljatud vaidlused. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 05:58 (EEST)

1) Süüdistusi tekitab ka arusaamatute, asjatute või rumalatena tunduvate keelekorraldajate soovitatud nimekujude kasutamine. Lihtsalt mingi süüdistuse olemasolu järgi ei tohiks me oma põhimõtteid kujundada, vaja on ikka argumente. 2) Mis neid vaidlusi tekitaks? Niisama nagu me võime kokku leppida keelekorraldajate soovituste järgmises võime me kokku leppida ka mingis muus standardis. --Minnekon (arutelu) 13. aprill 2022, kell 12:03 (EEST)

Noh, see on õigupoolest minu arvamus, kuigi mulle endale tundub see enesestmõistetav. Kui Vikipeedia kvaliteet on madalam kui trükitud entsüklopeediatel, siis on põhjust seda põlata. Kui eksitakse keelereeglite vastu, siis on kvaliteet madal. Keelereegleid kehtestavad keelekorraldajad. Nad on selles asjas kõige autoriteetsemad. Kui keegi süüdistab meid selles, et järgime keelekorraldajate soovitusi, siis seda süüdistust ei ole mõtet tähele panna, aga kui süüdistatakse selles, et me neid ei järgi, siis neil on ju õigus. See on see, mida ma öelda tahtsin.

Keelekorraldajad ju ka vaidlevad omavahel, ja neil on oma argumendid. Kui aga midagi kompromissina või häälteenamusega otsustatakse, siis nad seda otsust ei vaidlusta. Meil võib ju täpselt samamoodi olla argumente keelekorraldajate otsuse vastu, sellepärast võivad ka vaidlused tulla. Kui me tahaksime midagi muud kokku leppida, siis oleks see raske, sest üksmeelele ei jõuaks. Ja kui isegi kui jõuaks, võiks tulla uus inimene, kes ütleks, et kokkulepe on tehtud ilma temata, ja selle vaidlustada. --Andres (arutelu) 14. aprill 2022, kell 20:49 (EEST)

Mulle tundub, et sa omistad keelekorraldajatele (ehk siis EKI-le?) liiga jumaliku positsiooni, millele nad ise seejuures ei pretendeerigi. Minu mälu järgi on nad vikipedistide järelpärimistele vastates tutvustanud küll oma seisukohti, aga öelnud, et mis reeglit Vikipeedias järgida, on siiski meie oma otsustada. Kuna ka keelekorraldajate järgimise põhimõttes on vaja kokku leppida ja seda võib igaüks vaidlustada, siis pole ka see vaidlustest vaba. Ma ei usu, et keegi süüdistaks meid iseenesest sellepärast, et järgime keelekorraldajate soovitusi - süüdistuste sisu on ikka mingi standardi (loetavuse, hääldatavuse, eesti keele pärasuse, traditsiooni) rikkumises, mis puhul neil võib õigus olla ja süüdistaja silmis tõmbab hoopis see Vikipeedia kvaliteeti alla. Aga võib-olla me oleme ses küsimuses tegelikult üsna ühel meelel, sest sa algul mainisid, et "tuleb üldjuhul lähtuda keelekorraldajate soovitustest" ja mõned inimesed ongi nende soovitustega rahulolematud vaid erijuhtudel. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2022, kell 15:00 (EEST)

Ma avaldasin lihtsalt oma vikisisese seisukoha, et tuleb keelekorraldajate soovitusi järgida. See on minu meelest kõige praktilisem. Vaidlused õigekeeleküsimustes oleksid vikipedistidele liiga koormavad. --Andres (arutelu) 3. juuni 2022, kell 21:16 (EEST)

Kui neile põhjendada, miks nii ja mitte naa, kuulavad nemad sind ka. Ja kui nad on nõustunud, siis tasub vikipeedias ennetav õigem lähenemisviis kasutusele võtta, mis sest, et autoriteetne allikas veel uuendamata. - Melilac (arutelu) 9. juuli 2022, kell 09:02 (EEST)

Jah, nõus. --Andres (arutelu) 9. juuli 2022, kell 11:11 (EEST)

Ma arvan, et "Shkumbin" on inglispärane kirjutusviis, Škumbin oleks eesti tähestiku järgi. Saksapäraselt peaks olema näiteks hoopis kirjapilt "Schkumbin" (ja ilmselt ka itaalia-päraselt). Saksa kultuuriruum oli Mandri-Euroopas levikult kuni II MSni veel üsna laialdane. Albaanlased aga küllap tahtes nii endistest vallutajatest (itaallased-sakslased) end distantseerida on valinud kasutamiseks inglisepärase variandi. Nii, et jah aegruumis asjad muutuvad. (Marrx (arutelu) 30. juuni 2022, kell 20:49 (EEST))

Ma ütleksin, et see on albaaniapärane. --Andres (arutelu) 30. juuni 2022, kell 22:37 (EEST)

Küllap kokkuvõttes jah. Igal kujunemisel on omad juured. Albaania on olnud XX sajandil Itaalia mõju all, aga varem hoopis pikalt Osmanite Türgi all araabia kirja kasutades, kusjuures albaania keel oli siis ametlikult keelatud. Ühtne kirjakeel loodi 1972. (Marrx (arutelu) 30. juuni 2022, kell 23:08 (EEST))

Märkuste tegemise viis

Kas seda laadi märkused nagu lehel Arutelu:Heauskne omandamine on häirivas maneeris? Või on need üldse ebavajalikud? --Andres (arutelu) 3. juuni 2022, kell 21:18 (EEST)

Kuidas Sulle endale paistab? Kas võtsid uue kirjutaja vastu sõbralikult ja kas ta võis Sinu märkustest saada kasulikke näpunäiteid artikli täiendamiseks?--VillaK (arutelu) 3. juuni 2022, kell 22:04 (EEST)

Seda ma kujutan küll ette, et võib ebasõbralik mulje jääda. Ma ei ole ka kindel, kas minu märkuse sisu on arusaadav, aga võiks olla, vähemalt kellelegi; parandama ei pea algne kirjutaja. Ma tahtsin ise parandada, aga artikli sisu ei andnud selleks materjali, ja mujalt ka esimese hooga ei leidnud. Mulle tundub ikkagi, et see märkus juhib probleemile tähelepanu. Mul on ikkagi enda tegevust raske kõrvalt näha. --Andres (arutelu) 3. juuni 2022, kell 22:51 (EEST)

Kui sa mõtled seal arutelus kõige esimest kommentaari, siis minu arvates see ei ole ise häirivas maneeris, aga ei pruugi olla arusaadav (arusaamatus võib mõnda häirida), eriti uuele kaastöölisele või kellelegi, kes ei tunne Andrest. Kui ma lugesin ainult seda kommentaari, siis ma ei saanud mitte midagi aru. Kui vaatasin ka artikli algust ja tuletasin meelde, et Andres on varem sellise mõttega kommentaare jätnud, siis sain aru. Ma ei ole kindel, kas kontseptsioonide eristamine asjadest endist on vajalik. Erialakeeles vist tavaliselt ei lisata juurde sõna "kontseptsioon" vms, kui seda Vikipeedias teha, võib see olla kunstlik. Sarnane arutelu oli vist õenduse elamistoimingutega. Et on mingi asi ise ja siis on selle asja käsitlus mingis erialas, millele artikkel keskendub. Et kas neist kumbki on põhiline ja kuidas neid tekstis eristada. Midagi sellist. Kui ma nüüd õigesti aru sain. Adeliine (arutelu) 4. juuni 2022, kell 12:30 (EEST)

Aa seda veel, et kui (uus) kaastööline parasjagu artikliga tegeleb (võin on hiljuti tegelenud), võiks ideaalis kommentaarid talle arusaadavad olla, sest ei tohi välistada, et ta soovib ise artiklit parandada. Ja eelmise kommentaariga ma kindlasti ei tahtnud öelda, et absoluutselt ei pea kontseptsioone eristama asjadest endist, aga võiks püüda leida mingi lahenduse (sõnastuse), millega jäävad rahule nii need, kes tahavad näha selget eristust, kui ka need, kellele see eristus tundub kunstlik ja ebavajalik. Kui see on võimalik. Adeliine (arutelu) 4. juuni 2022, kell 12:36 (EEST)

Ausalt öelda ma eriti ei looda, et algne kirjutaja ise parandab, seetõttu ei suuna ka märkusi spetsiaalselt talle. Ma pole üldse kindel, et ta oskab arutelulehte vaadata. Ja kui ta oskab ja aru ei saa, vahest siis oskab küsida ka.

Vajaduse korral võib ka eristada. Ma sain asjast nii aru, et heausksest omandamisest võib rääkida ainult tänu sellele, et on kontseptsioon, mis seda võimaldab. Nii on põhimõtteliselt ka teiste mõistetega, aga nähtavasti on see mõiste problemaatilisem. Pole välistatud väljendi "heauskne omandamine" kasutamine ka kontseptsiooni või mõiste kohta (näiteks "heauskset omandamist ei tuntud"), aga primaarne teema on ikkagi asi ise ja see tuleks defineerida. --Andres (arutelu) 4. juuni 2022, kell 13:15 (EEST)

Olen ka siin-seal (mitte ainult Andreselt) märganud taolisi lühikesi ebamääraseid kommentaare, mis ilmselt enamusele lugejatele vajaksid selgemat lahtikirjutamist. Sellistel kommentaaridel on minu meelest 2 probleemi. Esiteks peab sellele järgnema kellegi täpsustav küsimus, et mida kommentaariga mõeldi, ja siis algkommenteerija selgitus. Nii tundub algse ebamäärase kommentaari ja täpsustava küsimuse kirjutamine aja raiskamisena - võiks ju kohe selgemalt kirjutada. Arvestades, et vastuseid ei pruugita alati märgata, tähendab pikem vestlus ka suuremat tõenäosust, et arutelu ei jõua kuhugi. Teine pool on see, et taoline kommentaar võib tunduda mitte konstruktiivse kriitikana/ettepanekuna, kus paistaks autori huvi reaalselt panustada artikli parandamisse, vaid lihtsalt isikliku emotsiooni väljendusena, millele pole vaja tähelepanu pöörata. --Minnekon (arutelu) 4. juuni 2022, kell 20:06 (EEST)

Ei ole häiriv mingil viisil, aga esmapilgul oli arusaamatu küll. --Vihelik (arutelu) 4. juuni 2022, kell 22:31 (EEST)

Tuleb leida mingi kompromiss jõupingutuse ja selgituse üksikasjalikkuse vahel. Tavaliselt olen viimaseid muudatusi ö'bi vaadates väga väsinud ja panen sõnumi kirja lühidalt, aga minu meelest siiski nii, et peaks olema arusaadav, kuigi muidugi ainult juhul, kui ka artiklile endale pilk heidetakse. Ja ma reageerin ainult tõsistele puudustele, nagu ebaadekvaatne definitsioon. Artiklil on muidugi teisigi puudusi.

Niisugustel puhkudel on mul tunne, et ei saa sekkumata jätta. Ideaalis tuleks muidugi kõik puudused ise kõrvaldada, aga see on võimatu. Ja see võimatus on siiamaani valus, kuigi talutav.

Mind ajendas küsima see, et sellel näitel iseloomustati mind enesekeskse ja sõnaka kasutajana, kelle märkusi ei tasu tähele panna. Võib-olla ma teen märkustega rohkem kahju kui kasu, sest ma olen tõepoolest enesekeskne selles suhtes, et mulle läheb artiklite kvaliteet rohkem korda kui kirjutajate tunded, ja sõnakas selles suhtes, et püüan lühikeses repliigis asja olemuse kujukalt välja tuua, kuigi ma teen seda ainult arusaadavuse huvides, ja nagu selgub, siiski arusaadavust saavutamata. --Andres (arutelu) 5. juuni 2022, kell 08:22 (EEST)

Eks meil kõigil on kõhklusi oma kompetentsi ja tegevuse suhtes, mida võimendavad kellegi ülekäe pillutud kommentaarid. Teadmata täpselt, kelle konkreetse kommentaari Sa silmas pead, ma lihtsalt ignoreeriksin seda. Mina isiklikult pole aastate jooksul näinud aruteludes ühtegi sinu arvamust, millel poleks sisulist väärtust, isegi kui ma pole nõus olnud. Loodan, et sa ennast siit veelgi rohkem koomale ei tõmba ;) --Vihelik (arutelu) 5. juuni 2022, kell 20:25 (EEST)

Aitäh! --Andres (arutelu) 5. juuni 2022, kell 21:08 (EEST)

Mulle ka ei tundu häiriv. Võib olla näiteks nii, et ise parasjagu ei oska parandada. Kui siis arutellu märkus jätta, siis ehk märkab suurema tõenäosusega probleemi keegi teine, kes oskab parandada.

Ma ei ütleks, et see kommentaar on iseenesest ebamäärane. Parem ehk küll mitte väljenduda nii lakooniliselt, aga kommentaar võiks olla siiski võimalikult lühike. Võib-olla võinuks ka öelda lihtsalt, et see osa esimesest lausest on liiane või et nii pole tavaks sõnastada. Üle samas poleks vaja märkuse tegemise juures mõelda ja võiks olla lihtsalt valmis hiljem veel selgitama. Seda tõesti ei tea ette, mis konkreetse kasutaja jaoks arusaamatuks võib jääda (parem las ta siis ise küsib üle) või kuidas keegi kommentaarisse suhtuda võib. Mõnd kasutajat ajab segadusse igasugune üksikasjalikum või pikem selgitus ja mõni kasutaja ei pruugigi hakata aru saama, milles täpselt asi oli. Mõne kasutajaga on jälle nii, et mida rohkem püüda selgitada, seda rohkem süveneb temas veendumus, et kogu see jutt on tema kiusamiseks.

Kui autor satub artikli arutelusse ja talle tundub, et sinna jäetud kommentaar on eeskätt temale suunatud, siis sellest pole minu meelest midagi, kui kommentaar on iseenesest viisakas ja üldjoontes selgelt sõnastatud. Tunduks liig alati igaks juhuks otse autori poole pöörduda ning selgitada, et kommentaari pärast ei pea tema ise tingimata midagi tegema ja et kommentaar pole mõeldud etteheitena.

Kui pöörduda otse uue kasutaja poole, siis võiks Vikipeediale eriomased asjad küll enamvähem selgesti lahti kirjutada. Aga kõnealusest kommentaarist arusaamine minu meelest eriti ei sõltu sellest, kas seda loeb uus kasutaja.

See etteheide enesekesksusese ja sõjakusese kohta viitab vististi mingite varasemate aruteludega seotud isiklikule kanakitkumisele ja mitte niivõrd sellele viimasele kommentaarile. Häiriv on, et uut kasutajat tema arutelulehel sedasi mingitesse varasematesse intriigidesse püüatakse kista.

See on küll probleem, et mõni teine kasutaja kirjutabki aruteludesse selliseid kommentaare, millest enamik on ebamäärased või mis lihtsalt ei puutu kuidagi Vikipeedia artiklisse ning mille põhjal võib eriti uuele kasutajale jääda mingil määral mulje, et aruteludele üldiselt pole mõtet tähelepanu pöörata. Selliseid kommentaare võiks aruteludest julgemini välja rookida. Pikne 5. juuni 2022, kell 22:10 (EEST)

Väidetavalt on kaastöö tegemisel suurim barjäär Vikipeedia ja sõsarprojektide tajutav või tegelik esoteerilisus, mistõttu lakoonilised ja läbinähtamatud märkused pigem mõjuvad seda barjääri kasvatavalt. Olen ise Andrese märkustega maadeldes midagi sarnast kogenud ja nõustusin pärast arutelu seisukohaga, et entsüklopeedia kirjeldagu esmajoones tegelikkust ja mitte sõnu -- viimane on sõnaraamatute ülesanne ning täiendava mõistelise kihi lisamist võiks Vikipeedias võimalusel vältida. Väga lühidate juhtnööride andmise puhul on minu arvates vaja silmas pidada kahte asja: 1) need ei tohiks olla sõjaväelises, vastuvaidlemist mitte sallivas toonis, vaid võiks pigem osutada kehtivale tavale ja põhjendada kasvõi väga napilt selle asjakohasust/järgimise vajadust konkreetsel juhul, 2) lakoonilist soovitust aitab mõistetavamaks teha, kui selle raames kasutatakse vikiteksti võimalust linkida selgitusele juhendites ja juhendi puudumisel see koostada/algatada. Arvan, et see väärib vaeva peaaegu iga korduva soovituse puhul. Konkreetse aegade algusest pärit soovituse jaoks aga minu teada head juhist pole, sest Vikipeedia reeglite osa on samuti väga lakooniline ja muidu didaktiliselt heal tasemel e-kursus seda küsimust pikemalt ei seleta, ühtlasi pole ma kindel, kas kogemusega vikipedistid sellest tegelikult ühtmoodi aru saavad. Ka see on põhjus, miks lakoonilise soovitusega piirdumine võib olla halb mõte. Kellel on vähegi tõsisem soov Vikipeedia koostamisel kaasa lüüa, see kindlasti tutvub osutatud selgitustega, nt mind aitas kasvõi seegi, et Andres on märkinud end vaadetelt inklusionistiks ja separatistiks -- ja et sellised üldküsimused entsüklopeedia eesmärgist on Vikipeedia jaoks ülepea relevantsed, et projekti põhimõtted on välismaailmale seletatavad, olles dokumenteeritud arutelude tulemus ning avatud edasisele arutelule. Aga ega juhendite viitamine pole mõistagi imerelv -- ka seda saab teha brigaadikindrali toonis või selektiivselt, nende mõtet eirates. Lõpuks sõltub kõik ikkagi soovist, et Vikipeedia oleks uutele kaastöölistele avatud. --Märt Põder (arutelu) 5. juuli 2022, kell 14:25 (EEST)

Jaa, ma olen nõus, et nii on parem, nagu Sa ütled. Kahjuks mul pole tavaliselt jaksu pikka ja keerulist juttu kirjutada. Ja teiseks, paljudel juhtudel ma üldse ei looda, et algne kirjutaja minu märkuse peale midagi teha oskab. Võiks ju ka nii olla, et need, kellel rohkem jaksu on, kirjutavad asja rohkem lahti. Keegi teine ju pole öelnud, et sellel artiklil midagi viga on ega kuidas seda parandada ega ka kuidagi parandanud. Kui teised seda teeksid, siis oleksin hea meelega vait. --Andres (arutelu) 5. juuli 2022, kell 20:39 (EEST)

Eks igaühel on natuke isemoodi, aga minu jaoks pole sisulist ega ajalist vahet, kas kirjutan ühe, kolm või viisteist sõna, sj ettepaneku n-ö täislausega väljaütlemine on tegelikult kasulik ka enesekontrolliks. Viitamine võib juba eraldi keskendumist nõuda, eriti kui pole selge, millele viidata või peab ise mõnda dokumenti looma hakkama. Korduva teema puhul tundub see siiski mõistlik kulu, pidurdajaks võib osutuda hoopis juhise osas ühise kokkuleppe saavutamise kaheldavus. Alternatiiv on muidugi oma kasutajalehele valmisselgitusi või -juhiseid tootma hakata -- kui osaleksin toimetajatöös rohkem, siis ilmselt kaaluksingi vahevariandina midagi sellist. --Märt Põder (arutelu) 17. juuli 2022, kell 12:09 (EEST)

Mul oleneb palju sellest, kui väsinud või värske ma parajasti olen. Antud juhul tundus üksikasjalik selgitamine mulle lootusetult üle jõu käiv. --Andres (arutelu) 17. juuli 2022, kell 13:09 (EEST)

Alaline kõdulink

Ilmselt on siin aruteludes teemat juba käsitletud, aga olen selle mööda lasknud. Mõnedest minu poolt jälgitavatest artiklitest on üle käinud Kasutaja:InternetArchiveBot ja on mõned viidete lingid märgistanud - "alaline kõdulink" (Lingikõdu). Näiteks artiklis Kasti vasallilinnus oli nii märgistatud esimene viide, mis oli üle viidud lühendatud kujule name="RZHHs". Samas algne originaal: http://www.mois.ee/harju/kabala.shtml Eesti mõisaportaal, Harju-Kabala toimis sellisena minu teada enne ja toimib praegugi. Milline oleks lahendus? See ümbertegemine nõuab omajagu aega ja resurssi. Või saab viite (vigase) asendada uue lühendatud lingitähisega? (Marrx (arutelu) 30. juuni 2022, kell 22:02 (EEST))

internetiaadress ei tohi lõppeda nt kujul html, pdf, — st, koma (,) ei ole aadressi osa, st, aadress ei tohi lõppeda valesti, iseasi, kuidas vigane kirje tekkis. ☆☆☆—Pietadè^Kaastöö 30. juuni 2022, kell 22:15 (EEST)

Selles artiklis oli iga kõdulingiks märgitud lingi lõppu lisatud varem millegipärast koma, nt [1]. Sellised lingid tõesti ei tööta. Aga muidu, kui viidatud materjal on alles teise URL-i all või kui saab viidata muule samaväärsele allikale, siis võib vana allikaviite ühes mittetöötava lingiga julgelt asendada. Pikne 1. juuli 2022, kell 16:54 (EEST)

Kusagilt meenub nt ka see, et kui kirjutada mallis aadressi järele püstkriips, tühikuta (järgmise kirje algus), nt .html|, siis võib see samuti probleeme valmistada / esile kutsuda / tekitada. ☆☆☆—Pietadè^Kaastöö 2. juuli 2022, kell 17:25 (EEST)

Üldiselt lõikab tarkvara siin sellised märgid URL-i lõpust ära. Aga mitte nurksulgude vahel, kus vahetult URL-ile peab järgnema lõpetav sulg või tühik. Pikne 2. juuli 2022, kell 18:09 (EEST)

OK, tänan! (Marrx (arutelu) 3. juuli 2022, kell 13:06 (EEST))

Kas alustad hoopis tõlkimist?

Minu meelest see on tüütu ja pealetükkiv, kui niisugust asja aina küsitakse. Kogenematu kirjutaja võib see hoopis segadusse viia. Kas me ei võiks sellest lahti saada? --Andres (arutelu) 6. juuli 2022, kell 09:22 (EEST)

Seda kutset näidatakse sisseloginud kasutajale uue lehekülje alustamisel, kui tarkvara leiab parasjagu võõrkeelse artikli, mida tõlkimiseks pakkuda. Seda ei näidata enam, kui eelistuste all võtta ära linnuke kastist "Võimalda alustada tõlkega..." (hammasrattaikoon kutse juures juhatab eelistustes õigesse kohta).

Soome vikis on tehtud nii, et sarnast kutset ei näidata kellelegi (vt phab:T277473). Ma ei ole päris kindel, kas siin saaks viki häälestuses sama sätet kasutada, kuna erinevalt soome vikist pole tõlkimise tarkvaralisa siin enam beetastaatuses. Kui ka saaks siin samamoodi teha, siis arendajad ikkagi ei pruugi sellega nõustuda. Pikne 7. juuli 2022, kell 21:32 (EEST)

Hästi, ma püüan selle oma eelistustes ära kaotada. Aga ma oletan, et on teisigi, kes hääletult kannatavad, ja kogenematud võivad ehk üldse heituda. Peale selle, see võib olla masintõlgete allikas.

Kui kogukond soovib, siis võib ju teha ka nii, et vaikimisi seda ei näidata, aga kui keegi soovib, et seda näidataks, saab endale eelistuse seada. --Andres (arutelu) 8. juuli 2022, kell 03:28 (EEST)

Ma ka tegelikult eelistaks, kui see likvideeritaks. Ivo (arutelu) 8. juuli 2022, kell 03:30 (EEST)

Muide, mulle tundub, et Pietadet see ka häirib. --Andres (arutelu) 8. juuli 2022, kell 03:41 (EEST)

itwi-sse (Muudatuse režümeesse) kirjutasin täna, esimest korda, «Wikimedia-logo.svg Libera la cultura. Dona il tuo 5×1000 a Wikimedia Italia. Scrivi 94039910156. Wikimedia-logo.svg», neil on see nii artikli vaates kui redigeerimisvaates, nädalaid, ja kusagilt ei leia eemaldamisvõimalust (mõnes vikis kaob see redigeerimisaknas ära; araabiakeelses wikis on kena: sisestad vaid numbreid ja teksti ei jälgigigi...;-)); millimikrovattide tühiraisk (Hoiame loodust!?) ☆☆☆—Pietadè^Kaastöö 18. juuli 2022, kell 19:00 (EEST)

Tere! Artikkel on vist automaatselt tõlgitud

https://et.wikipedia.org/wiki/Rondeel

Aitäh! --Andres (arutelu) 6. juuli 2022, kell 13:51 (EEST)

"Kes on fotol?"

Mul on vanu fotosid, millel mõni inimene on mulle tundmatu, eelkõige tahaksin paluda üldsusel määrata inimesi kolmel fotol. Kas Vikipeedias on lehekülg, kuhu saaksin oma kolm pilti üles panna, et need oleksid üldsusele käüttesaadavad ja et neid vikipeedia reklaamiks kui lehekülgi, kus on määramata isikuid. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Utetall2 (arutelu • kaastöö).

Vikipeedia sellist teenust ei paku. On olemas Facebooki grupp "Eesti pildid tuvastamiseks" 8000+ liikmega. Proovi seal.--VillaK (arutelu) 28. juuli 2022, kell 23:10 (EEST)

Community delegate registration for Wikimedia CEE Meeting 2022

Wikimedia CEE Meeting 2022 will take place on October 14-16. It is determined that the Wikimedia Eesti could be represented by 2 community delegates, who would have their expenses paid for participating in the events. The time for delegate registration is until August 15 (2 weeks left).

See also: The newpost on the fiu-vro.wikipedia.org

P.S: Sorry for You, please, You translate to the local language.

Dušan Kreheľ (arutelu) 1. august 2022, kell 22:11 (EEST) to Dušan Kreheľ (arutelu) 1. august 2022, kell 22:16 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad 2022

Suvepäevalised 2021. aastal

Olete kõik lahkesti palutud Vikipeedia suvepäevadele Veldemani puhkemajas 26.-28. augustil. Lisainfo ja registreerimislink on leitavad siit: Suvepäevad 2022. K2suvi (arutelu) 14. juuli 2022, kell 11:53 (EEST)

Igaks juhuks meenutan, et Vikipeedia suvepäevadele registreerimine läheb varsti lukku. Kes on seni sellega venitanud võiks nüüd oma registreeringu kärmelt ära teha.

Natuke on oodata külalisi ka Lätist ja Soomest. Ivo (arutelu) 17. august 2022, kell 16:53 (EEST)

Täpsustan igaks juhuks juurde, et kuigi programm on kolmepäevane, siis alati võib liituda ka nt laupäeval. Ivo (arutelu) 20. august 2022, kell 00:19 (EEST)

Täpsustusleheküljed

Täna avastasin Läti vikist mõnusa asja. Üritasin linki luua ja sain hoiatuse, et see link viiks täpsustusleheküljele, palun võimaluse korral täpsustada artiklit. Ehk kuluks meile siin ka midagi sellist ära? - Melilac (arutelu) 17. juuli 2022, kell 15:39 (EEST)

Olen seda siin ka kohanud.

Peale selle näen ma täpsustuslehe linke rohelistena. Estopedist tegi mulle selle. Ma ei tea, kas teised ka näevad rohelistena. Andres (arutelu) 17. juuli 2022, kell 18:24 (EEST)

Interviki linkide lisamisel peaks ju niikuinii asja enne korralikult üle kontrollima, kui üldse hakata linki lisama? Seal ma nagu ei näe ma seega mingit mõtet eraldi hoiatusel.

Mul on endal kasutajalehe eelistuste alt valitud, et "Kuva linke täpsustuslehekülgedele oranžina". See võimalus peaks nüüd juba mõnda aega kõigil kasutajatel olema. Ivo (arutelu) 17. juuli 2022, kell 19:43 (EEST)

Eks see ongi rohkem selliste kasutajate tarbeks, kes on uued ja/või/teistest vikidest, seega ei pruugi osata kontrollima hakata. - Melilac (arutelu) 21. juuli 2022, kell 17:35 (EEST)

Milline on selle hoiatuse täpne sõnastus? Ma esimese hooaga ei leia läti vikist sellist hoiatust, mis palub linki võimalusel täpsustada. Juhul kui kasutada lingi lisamiseks tööriistariba dialoogi, siis seal võib ilmuda vastava lahtri alla kiri, mis ütleb lihtsalt, et tegu pole sisuleheküljega või et tegu on täpsustuslehega. On veel muudatusmärgis "Täpsustuslehekülgede lingid", mida näeb tagantjärele ajaloos ja viimastes muudatuses, kui vastava redaktsiooniga lisati linke, mis viivad täpsustuslehele. Aga need asjad on siin ka olemas. Pikne 21. juuli 2022, kell 22:35 (EEST)

Ilmselt oli tegemist eksitusega, sest mul ei õnnestunud seda enam korrata. Ilmus kiri, et tegu on täpsustuslehega, kuii ma ei kasutanud tööriistariba. Ma tean, et see võimalus on meil tööriistaribas olemas, et lingid ära värvida, ent ise seda ei kasuta, kuna niikuinii asju enne linkimist üle kontrollin. Küsimus on pigem selles, kas see peaks olema vaikimisi sees ja soovi korral välja lülitatav.- Melilac (arutelu) 14. august 2022, kell 09:40 (EEST)

Aa, alates selle aasta jaanuarist on veel üks hoiatus, mida näidatakse kirjutamise ajal vikiteksti toimetis (mw:Help:Extension:Disambiguator#Warning editors about linking to disambiguation pages). Arvatavasti nägid siis seda. See on ka siin olemas. Pikne 21. august 2022, kell 19:44 (EEST)

Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas

Kas see pikk tekst mallis allkirjata on väga tarvilik? Kas ei võiks olla Allkirjata/nimi, kpv, kell? Või isegi ehk veel lühemalt? Meil on näiteks selline juhtum, kus üks indiviid hakkas allkirjaga teksti muutma. Lõppude lõpuks saabki ju allkirja võltsimist kontrollida üksnes ajaloost. Aga kellele ja milleks see pikk tekst sinna olematu allkirja otsa? --kanakukk (arutelu) 8. august 2022, kell 23:52 (EEST).

Loen esilehelt: „Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.“... Ms, ma ei muutnud allkirjaga teksti, lisasin vaid lingi. Ühtlasi tänan kasutajanime uue sõnastuse väljapakkumise eest!!! ☆☆☆—Indiviid^Kaastöö 9. august 2022, kell 08:42 (EEST)

Teiste kirjutatud kommentaaride sisu ei tohiks ikkagi muuta (sh linke lisada).

Selle malli lisamises ja selle sisus ma aga probleeme ei näe. Teksti pean oluliseks nii teistele (et hiljem tehtud täiendus oleks selgelt eristatav) ning algsele kommentaari lisajale (kes seeläbi näeb, et oma kommentaare tuleks allkirjastada). Ivo (arutelu) 9. august 2022, kell 11:35 (EEST)

Hästi, eemaldasin lingi sõnale eneseväärikus (= enesest lugupidamine, väärikustunne, uhkus) ☆☆☆—Üks iNdiviid^Kaastöö 9. august 2022, kell 11:43 (EEST)

Wikimania 2022

Kas keegi tahab 11–14. augustini toimuvale Wikimedia liikumise iga-aastasele konverentsile Wikimania 2022 registreeruda? OskarRand1 (arutelu) 9. august 2022, kell 13:52 (EEST)

Registreeruda saab SIIN. K2suvi (arutelu) 10. august 2022, kell 09:58 (EEST)

FBCLID

Mis on Fb Cl Id? = facebook click identificator, kes tahab pikemalt lugeda, vaatab siia: en:Social_media_analytics. Palun enne URL-ide/viidete lisamist sellest eemaldada FbClId osa. Kui kuugeldada, siis neid ikka on, https://www.google.ee/search?q="?fbclid="+site:et.wikipedia.org/wiki&. suwa 25. august 2022, kell 10:00 (EEST)

hetkel väidab otsing, et 43-st on järgi 20, palun puhastage edasi, kõik viited võiks puhtaks saada. suwa 29. august 2022, kell 09:24 (EEST)

Mina olen neid aeg-ajalt eemaldanud (kunagi sain ka nende arvu nulli), aga eks neid tekib ajas juurde. Selliseid lisandusi URLidele on muidugi teisigi ning nende osas tasuks lihtsalt välislinke ja viiteid vaadates tähelepanelik olla. Ivo (arutelu) 29. august 2022, kell 12:28 (EEST)

Piltide autoriõigustest

Tahaks raamatualase artikli päisesse lisada raamatu kaanekujunduse. Peaksin selleks tegema kas: a) raamatu ametlikult veebilehelt kuvatõmmise (screenshot); b) pildistama raamatu kaant päris elus; c) skaneerima raamatu kaanekujunduse. Kuna olen autoriõiguste alal täielik võhik, siis kas selline toimimine langeb piltide fair use alla? Mul on kahtlane tunne, et ei, kuid mis teie arvate? Ühest küljest Vikipeedias see oleks ju mingil määral õigustatud: kaanepildi informatiivne ja mittetulunduslik kasutus. Teisalt jällegi... Pudrunui (arutelu) 14. juuli 2022, kell 20:00 (EEST)

Muus osas ei mäleta hetkel vastata, ent fair use ei kehti praeguste reeglite järgi eesti vikis kahjuks niikuinii mitte mingil kujul, sest tegu on USA seadusandlusega.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. juuli 2022, kell 21:38 (EEST)

Kui tegemist pole just väga vana raamatuga (õigused aegunud) või ei ole võimalik hankida vastavaid lubasid (väga keeruline), siis on lühidalt vastus "Ei". Ivo (arutelu) 14. juuli 2022, kell 22:05 (EEST)

St, kui näiteks tunned isiklikult raamatu kaane autorit (kujundajat või kunstnikku) ja kirjastajat ning saad mõlemalt kirjaliku loa, siis võib. Kui kunstnik on 70 aastat surnud ja raamat ilmus enne sõda, siis kah võib (praegu pole vist ükski kirjastus otseselt sõjaeelse õigusjärglane, kõik erafirmad pandi ju 1940 paiku kinni). Kui su sõber kirjastas ise raamatu ja joonistas kaane, siis saad kirjaliku loa tema käest küsida (aga sel juhul ei pruugi mõtet olla, kui su sõber pole just Andrus Kivirähk või keegi muu seesugune). Sel juhul oskab Ivo lähemalt õpetada, kuidas. Aga kui ei ole ammu surnud ja kirjalikke lube ei saa, siis otsi endale muud tegevust. --Ehitaja (arutelu) 14. juuli 2022, kell 23:21 (EEST)

Küsimus asjatundjatele: miks nt Postimees oma raamatuarvustustes tohib kaanepilti kasutada, meie aga siin mitte? --Vihelik (arutelu) 15. juuli 2022, kell 19:09 (EEST)

Kolmel põhjusel. Esiteks ilmub Postimees litsentsi all "© Kõik õigused tagatud", vikipeedia litsentsi all CC BY-SA 3.0. Teiseks ilmuvad kaanepildid Postimehes fair use põhimõttel, mis on vikipeedias keelatud. Kolmandaks on Postimehes kaanepildid imetillukesed. Kui keegi neist koopiaid teeks ja äriliselt kasutaks, oleks nende kvaliteet allapoole arvestust. Taivo 17. juuli 2022, kell 17:50 (EEST)

Tänan selgituse eest. --Vihelik (arutelu) 17. juuli 2022, kell 19:35 (EEST)

Meediaväljaannetele on tehtud erand uudise edastamise eesmärgil. Muidu oleks ajalehed väga igavate fotodega ja teleuudistest saaks näha ainult diktori nägu. -Mardus /arutelu 20. juuli 2022, kell 13:17 (EEST)

Just nimelt, varasema infoühiskonna direktiivi ja nüüdse uue autoriõigusdirektiivi uudiseerand. Fair use'il ei ole Eesti ajakirjandusega rohkem pistmist kui Põhja-Korea kriminaalkoodeksil, see väide on ekslik. Küll aga on see erand piiratud uudistega ning peab nendegi illustreerimisel olema mõistlikus mahus; näiteks oli kunagi kohtuasi, kui näituse avamise uudises näidati kunstniku töid liiga palju ja suurelt. Tõsi on paraku seegi, et kohati toetuvad ajakirjanduse praktikad tugevama õigusele: näiteks Postimees ei vaevu Vikipeedia fotode autoreid alati nimetama ja sealsed töötajad on seda eraviisiliselt põhjendanud stiilis "aga meil on kama". Postimehel on palju raha advokaatide jaoks, nii et keegi neid naljalt kohtusse andma ei hakka ja sestap neid rahatute õigused eriti ei huvita. Nagu sondeerimise järel selgus, ei toetaks selleteemalist kohtuasja ka WMF. Meie siin sama loogika alusel tegutseda siiski ei taha; ühelt poolt on meil nahaalsuse jaoks liiga vähe raha ja teisalt võime ju teeselda, et erinevalt Postimehest on meil mingid eneseväärikuse riismed. --Ehitaja (arutelu) 24. juuli 2022, kell 01:04 (EEST)

Uudiste-erandi mõiste kehtib kitsamalt vaid autoriõiguse seaduses, kui on tarvis avaldada eri meediatüüpides (pildid, videod) materjali teostest, mis kuuluvad autoriõiguse alla — enamasti arhitektuur, skulptuurid, maalid, joonised jm. autoriõigusega kaitstud teosed.

Sellest eraldi on avalik kõik teksti-info, mis koosneb faktidest, ning mis on juba avaldatud. -Mardus /arutelu 16. september 2022, kell 00:11 (EEST)

Eestikeelne Vikipeedia 20

Kutse eestikeelse Vikipeedia sünnipäevale

Head vikipedistid, käesoleval aastal tähistab eestikeelne Vikipeedia juba 20. sünnipäeva!

Sellega seoses olete oodatud meiega klaase kokku lööma 24.08.2022 kell 17.00 aadressil Struve 4, Tartu.

Palun osalemisest teatada kaebi@wikimedia.ee hiljemalt 22.08.2022.--K2suvi (arutelu) 4. august 2022, kell 09:22 (EEST)

K2suvi, kas on ka mingi päevakava? --kanakukk (arutelu) 8. august 2022, kell 23:46 (EEST).

Üritus kestab kokku 3 tundi, konkreetset ajakava hetkel ei ole. Sööme torti ja suupisteid. K2suvi (arutelu) 10. august 2022, kell 09:54 (EEST)

Õnne kõigile kaastöölistele! Pelmeen10 (arutelu) 24. august 2022, kell 19:53 (EEST)

Siit võivad huvilised näha ka mõningaid Tartus tehtud pilte. Ivo (arutelu) 6. september 2022, kell 00:18 (EEST)

Tallinna kohtumine

Tere! Kuna kõik soovijad ei jõudnud lõunasse sünnipäeva tähistama, siis saame kokku Tallinnas sel reedel (9.09) kell 18.00 F-hoones (Telliskivi loomelinnakus). MTÜ poolt suupisted ja omal valikul/soovil kook või magustoit. Kohtumiseni! --K2suvi (arutelu) 5. september 2022, kell 13:34 (EEST)

Artikli kustutamine isiku soovil

Mulle avaldas üks isik, kellest on Vikipeedias minu hinnangul asjalik artikkel, soovi enda isikuandmed Vikipeediast eemaldada. Ta soovib enda kohta kirjutatud artikli kustutamist või vähemalt daatumite eemaldamist, sest see on toonud või toob talle kahju. Artiklis ei ole midagi taunimisväärset isiku kohta kirjutatud, kõik paistab neutraalne. Isik on minu hinnangul piisavalt tuntud ja tema artikkel on tõlgitud või kirjutatud veel mitmesse keelde.

Isik ei soovi avalikku arutelu enda artikli kustutamise üle, nii et kirjutan anonüümselt, sest probleem on laiem. Aga Vikipeedia kogukonna arvamus ilma konkreetse artikli kohta avalikku arutelu alustamata tegelikult ei selgu. Esialgu ma seda konkreetse artikli arutelu ei alusta.

Kirjutasin talle, kui ma selle artikli ilma pikema jututa kustutaks, siis see oleks ajutine lahendus, see tekib varsti uuesti, sest see kas taastatakse teise administraatori poolt või kirjutatakse suvalise vabatahtliku kirjutaja poolt peagi uuesti, tuginedes avalikele allikatele.

Soovitasin tal veel Ivo ja Ave Maria poole pöörduda, kui ta avalikku arutelu ei taha ja e-maili teel administraatoritega ühendust tahab võtta.

Ma ei ole isikuandmete kaitse seadusega liiga hästi kursis.

Kas me saame artikleid isiku enda soovil kustutada? --Jaan513 (arutelu) 8. september 2022, kell 11:46 (EEST)

Eeldades, et Vikipeedia täidab akadeemilisi eesmärke, selles mõttes, et pakub laiale avalikkusele avalikest allikatest pärit koondatud ja süstematiseeritud teavet tähelepanuväärsete isikute kohta, siis peaks kõnealusele ja sarnastele juhtudele laienema isikuandmete kaitse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011) §5, mis ütleb, et akadeemilisel eesmärgil võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda, eelkõige avalikustada, kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi.

Küsimus on siis selles, et millistel juhtudel võiks olla tegemist õiguste ülemäärase kahjustamisega. Ilmselt peaks puudutatud isik seda ülemäärast õiguste kahjustamist siiski kuidagi sisuliselt põhistama. Lihtsalt üldsõnaline väide, et avalike allikate viidetega isikuartikkel Vikipeedias toob isikule kahju, ei saa olla seaduse mõttes piisav, sest seadus räägib ülemäärasest kahjust, mitte mistahes või potentsiaalsest kahjust.

Menetluslikult peaks vist olema nii, et kui andmesubjekt tunneb, et tema õigusi on riivatud, siis on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile. Ja kui Andmekaitse Inspektsioon peaks leidma, et kaebus on põhjendatud, siis on Inspektsioonil õigus nõuda isikuandmete kustutamist.

Ma ei näeks katastroofi, kui artiklite kustutamist taotlevad isikud sellise menetluse läbivad. Las siis AI otsustab, kas on ülemäärane kahju või mitte. Ma ei pea õigeks lihtsalt individuaalsete taotluste ja üldsõnaliste väidete põhjal Vikipeedia isikuartikleid kustutama hakata. --VillaK (arutelu) 8. september 2022, kell 12:36 (EEST)

Vastus on: jah, me saame. Minu meelest on seda ka tehtud, ent seda isiku puhul, kelle tähelepanuväärsus oli niigi küsitav. Üldjuhul me lihtsalt ei taha seda teha (vt. ka eelmine postitus). - Melilac (arutelu) 8. september 2022, kell 14:15 (EEST)

Nõus VillaK-ga. Lisaks viidatud § 5-le väärib vaatamist ka sama seaduse § 4. Isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil: Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

Ja põhiseaduse § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. (järgnevast tuleb välja, et seda võib vajadusel seadusega piirata andmesubjekti kaitseks)

Mujal avaldatud andmete taasavaldamine, kui seda on tehtud neutraalselt ja viidatuna, on Vikipeedia toimimise aluseks. Takistuseks saab olla vähene tähelepanuväärsus (avalik huvi). Kui AKI otsustab, et mingid andmed tuleks eemaldada, sest need tõesti kahjustavad märkimisväärselt andmesubjekti, siis kehtib see kõigile kohtadele, kus need on avaldatud, ja selle tagajärjel ei ole ka Vikipeedial enam ühelegi allikale viidata.

Vikipeedias me saame arutada ja otsustada konkreetse isiku tähelepanuväärsuse üle (seda on võimalik teha ka tulevikus uuesti kui tahes palju arv kordi, kui on arutajaid) ja info esituse neutraalsuse ja korrektsuse üle (viitamine). Eestikeelse Vikipeedia küljes ei ole sellist institutsiooni, mis ise teeks neid hindamisi ja otsuseid, mis AKI. Vabatahtlik kogukond või üksikud kaastöölised ei saa seda enda peale võtta (ei ole õigust ega kohustust). Adeliine (arutelu) 8. september 2022, kell 21:35 (EEST)

Minu poole on kunagi pöördunud üks inimene, kes palus oma sünniaja eemaldamist põhjendusega, et talle ei anta tööd, kui tema vanus Vikipeedias näha on. See asi siiski kuidagi lahenes.

Hiljuti oli Vikipeedias selline juhtum, et ühe akadeemilise isiku artiklist oli kustutatud sünniaeg ja neiupõlvenimi ning nime muutumise aasta põhjendusega, et need andmed ei ole avalikud. Samas on need ETISes olemas. --Andres (arutelu) 9. september 2022, kell 09:35 (EEST)

Ei toeta, et Vikipeedias hakataks kellegi tujude peale artikleid kustutama või muutma. Vikipeedia on siiski omamoodi entsüklopeedia ning lähtub avalikust huvist. Iseasi, kui indiviidi tuntus on niikuinii piiripealne - siis võib vast kustutada, samuti võib vast artiklist sisu eemaldada, kui käsitlus on ebaproportsionaalne (a la kitarristi artiklist räägib kolmveerand sellest, kuidas ta 15 a tagasi purjus peaga sõites vahele jäi). Üldjuhul aga ma isiku soovide peale artiklite muutmisi/kustutamisi ei poolda - iseasi, kui seda käseb Andmekaitseispektsioon või kohus. Muidu võib igaüks hakata nõudma, et tema artikkel ainult üks imeilus ülistuslaul oleks. Metzziga (arutelu) 11. september 2022, kell 10:50 (EEST)

Siin jagan Kasutaja:Metzziga arvamust. Kõik, mis on varem avalik olnud, on juba väljas ja kuulub vabalt avaldamisele. Tähtis on seejuures viidete lisamine, et pärast ei tekiks küsimusi, et kust andmed pärit on. -Mardus /arutelu 15. september 2022, kell 23:59 (EEST)

Elizabeth II

on pideva ja ohtra vandaalitsemise objekt, ehk siiski mõneks päevaks lukku panna, seda ei jõua keegi iga 30 sek järel koristada. ☆☆☆— Yx iNdiviid^Kaastöö 8. september 2022, kell 20:51 (EEST)

Meil vajab nüüd palju artikleid ajakohastamist.--Raamaturott (arutelu) 8. september 2022, kell 21:01 (EEST)

Charlesi puhul tuleb ka veidi oodata, et kas jääb oma nime juurde või valib uue, nt George. Võibolla ka see artikkel korraks kaitse alla võtta? --Kalev Kask 8. september 2022, kell 21:09 (EEST)

Tema puhul sai õhtuses BBC otseülekandes Charles III nimi kindlalt paika. ☆☆☆— Pietadè^Kaastöö 9. september 2022, kell 12:28 (EEST)

Palun blokeerida 203.170.114.128

Palun blokeerida IP-aadress 203.170.114.128 1 päevaks, sest vandaalitseb artiklis Venemaa. Samuti palun panna artikkel kaitse alla päevaks. -- OskarRand1 (arutelu) 9. september 2022, kell 19:15 (EEST)

Soovitan artikli uuesti kaitse alla panna (ja pikemaks ajaks) - soditakse rõõmsalt edasi. Metzziga (arutelu) 11. september 2022, kell 10:54 (EEST)

Viited mitmes veerus

Siin on mallis {{viited}} olnud inglise viki eeskujul nüüd mitu aastat nii, et viited loetletakse vaikimisi mitmes veerus, kui viiteid on piisavalt palju ja kui ekraan on piisavalt lai. Ilma mallita (<references />) on viited jätkuvalt vaikimisi alati ühes veerus. Kui keegi vastu pole, siis palun muuta viki häälestust nii, et ka ilma mallita oleks viited vaikimisi mitmes veerus. Pikne 18. september 2022, kell 15:12 (EEST)

Küsimus: mis juhtub veergudega siis, kui neist paremal on näiteks pildid? Kui tulemus on visuaalselt normaalne, on tegemist hea mõtega, vastasel juhul võib ehk jääda vajadus sellise mooduse abil artikli kujundamiseks. - Melilac (arutelu) 20. september 2022, kell 19:14 (EEST)

Veeru minimaalne laius on vaikimisi 30 em. Kui lugeja ekraanil parasjagu nii laiu veerge pildi kõrvale mitu tükki ei mahu, siis jäävad kõik viited ikka ühte veergu. Samamoodi nagu on juba malli kasutamise puhul. Pikne 20. september 2022, kell 21:23 (EEST)

See on nüüd muudetud. Pikne 26. september 2022, kell 21:19 (EEST)

Palun blokeerida 195.250.188.252

Palun blokeerida IP-aadress 195.250.188.252 mõneks ajaks seoses korduva vandaalitsemisega. -- OskarRand1 (arutelu) 22. september 2022, kell 09:05 (EEST)

Kuu vikipedist

Link kuu vikipedistile on jäänud vaid väga üksikutesse kohtadesse. Peamiselt tiitlisaanute lehekülgedele, ka lehtedele Vikipedist ja Eestikeelne vikipeedia. - Melilac (arutelu) 28. september 2022, kell 19:38 (EEST)

Kui Viimaste muudatuste all valida päisest "Muud ülevaatusriistad", siis sealt alt leiab ka lingi Kuu vikipedisti lehele.

Ma ei ole tähendanud, et linke oleks ajas vähemaks jäänud. Ivo (arutelu) 29. september 2022, kell 00:27 (EEST)

Kui ei vaata seal, kus kadus, siis ei näe ka. Teele on selle kogukonnaväravast ära kustutanud. - Melilac (arutelu) 29. september 2022, kell 12:30 (EEST)

Mina isiklikult seda kogukonnavärava lehte üldse ei vaata. Ma ei kujuta ette, et kui pop see olla võiks. Kui vaadata aga leheküljevaatamiste järgi, siis on kogukonnavärava lehekülg ainult väga napilt populaarsem kui kuu vikipedisti lehekülg. Ivo (arutelu) 29. september 2022, kell 13:08 (EEST)

Ega Teele kustutas mitu kuud tagasi ja ma ka enne ei näinud. Küsimus oleks selles, kas selle lingi peaks seal taastama? - Melilac (arutelu) 29. september 2022, kell 14:02 (EEST)

Ma erilist puudust sellest seal ei tunne, aga minu poolest võib tagasi panna kyll. Vaevalt, et see seal midagi hullemaks teeb. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. september 2022, kell 15:12 (EEST)

Kui tundub, et see link peaks seal olema, siis pange tagasi. Ega selleks pole vaja luba küsida. Ivo (arutelu) 29. september 2022, kell 15:50 (EEST)

Ma asendasin lingiga Tunnustused, aga see leht on kahjuks veel jäänud lahti kirjutamata. Adeliine (arutelu) 29. september 2022, kell 17:15 (EEST)

Täiendasin lehekülge tunnustused, vast saab sealt juba konkreetsetele lehtedele huvi korral edasi liikuda. K2suvi (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 13:44 (EEST)

WRating on veebisait, mis hindab teie panust Vikipeedia liiklusesse.

Tere. Minu nimi on Andrii, ma olen WRatingi https://wrating.ukrface.org/?le=et&l=en reitingu arendaja, mis on juba peaaegu 10 aastat hinnanud toimetajate panust Ukraina Vikipeedia külastatavusse ja nüüd hindab ka teie Vikipeedia külastatavust.

See teenus annab Vikipeedia autoritele võimaluse hinnata oma panust projekti edendamisse, nimelt: teada saada, mitu lehekülge Vikipeedias ühe kuu jooksul tänu nende panusele vaadati.

Näiteks TOP-10 panustajat vastavalt WRatingi versioonile (sulgudes vaatamiste arv):

Andres (542 853)
Estopedist1 (405 838)
Metsavend (289 553)
Adeliine (275 278)
NOSSER (231 619)
Kruusamägi (229 259)
Velirand (227 859)
Epp (220 307)
Taivo (200 553)
Iifar (175 740)

Edetabelit uuendatakse igakuiselt, tavaliselt iga kuu 5. kuupäevaks.

Mul on hea meel näha teid reitingu kasutajate hulgas. UkrFace (arutelu) 4. oktoober 2022, kell 21:55 (EEST)

Adolf Turkin

Ma kirjutan siia, sest see ei sobiks konkreetse artikli arutellu. Seega, nüüd võeti see lehekülg jälle kaitse alla vandaali eemale hoidmiseks, kuigi lehte viimasel ajal pole üldsegi vandaaliseeritud. 3 korda on seda lehte võetud kaitse alla sellisel kujul tarbetult. -- OskarRand1 (arutelu) 12. oktoober 2022, kell 21:49 (EEST)

OskarRand1, milles on probleem? Mõned päevad tagasi Te kirjutasite artikli Adolf Turkiin arutelulehel, et see artikkel peaks olema tähtajatu kaitse all. Nüüd aga kirjutate üldises arutelus, et see artikkel ei peaks üldse kaitse all olema. Velirand (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 09:18 (EEST)

Seda artiklit on mitu korda õigesti kaitse alla võetud sellepärast, et seda lehte korduvalt vandaliseeriti. Teen ettepaneku see vandaal blokeerida tähtajatult. -- OskarRand1 (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 12:30 (EEST)

Sellest poleks eriti abi. Ta on vandaalitsenud kasutades nelja eri kasutajanime. Ja ta võib vandaalitseda IP-aadressi alt. Velirand (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 13:06 (EEST)

Arvutiõpetuse tund?

Ma ei tea, minu meelest arvutiõpetuse tund ei õigusta niisugust laamendamist, mis siis et liivakastis. Ega ma ei teagi, kas ongi arvutiõpetuse tund. --Andres (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 18:15 (EEST)

Mille ümber siin see laamendamise arutelu käib? Nimelik (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 19:20 (EEST)

See on vist Kasutaja:Arvuti 1234/liivakast? Mulle kah see ei meeldi. --Juhan121 (arutelu) 13. oktoober 2022, kell 23:31 (EEST)

Ma kustutasin juba suurema osa liivakaste ära. Selline liivakast on täiesti OK. Jah, liivakastis on OK harjutada mingeid tehnilisi nippe. Aga milleks kirjutada ebaterveid jutukesi? --Andres (arutelu) 14. oktoober 2022, kell 03:16 (EEST)

Aga sama kasutaja kasutajalehel on imelik sisu. --Andres (arutelu) 14. oktoober 2022, kell 03:23 (EEST)

No vaadake seda. Ma leian, et see ei ole liivakasti sihipärane kasutamine. --Andres (arutelu) 15. oktoober 2022, kell 18:28 (EEST)

Jah, nende lehtede sisu on sobimatu. See näib tõesti koordineeritud tegevusena, aga oleks üsna veider, kui sellise materjali lisamist koordineeritakse mõnes haridusasutuses. Kustutan ka ülejäänud seotud lehed. Pikne 16. oktoober 2022, kell 18:48 (EEST)

The Vector 2022 skin as the default in two weeks?

The slides for our presentation at Wikimania 2022

Hello. I'm writing on behalf of the Wikimedia Foundation Web team. In two weeks, we would like to make the Vector 2022 skin the default on this wiki.

We have been working on it for the past three years. So far, it has been the default on more than 30 wikis, including sister projects, all accounting for more than 1 billion pageviews per month. On average 87% of active logged-in users of those wikis use Vector 2022.

It would become the default for all logged-out users, and also all logged-in users who currently use Vector legacy. Logged-in users can at any time switch to any other skins. No changes are expected for users of these skins.

Top of an article
Vector legacy (current default)
Vector 2022

A section of an article
Vector legacy (current default)
Vector 2022

About the skin

[Why is a change necessary] The current default skin meets the needs of the readers and editors as these were 13 years ago. Since then, new users have begun using Wikimedia projects. The old Vector doesn't meet their needs.

[Objective] The objective for the new skin is to make the interface more welcoming and comfortable for readers and useful for advanced users. It draws inspiration from previous requests, the Community Wishlist Surveys, and gadgets and scripts. The work helped our code follow the standards and improve all other skins. We reduced PHP code in Wikimedia deployed skins by 75%. The project has also focused on making it easier to support gadgets and use APIs.

[Changes and test results] The skin introduces a series of changes that improve readability and usability. The new skin does not remove any functionality currently available on the Vector skin.

The sticky header makes it easier to find tools that editors use often. It decreases scrolling to the top of the page by 16%.
The new table of contents makes it easier to navigate to different sections. Readers and editors jumped to different sections of the page 50% more than with the old table of contents. It also looks a bit different on talk pages.
The new search bar is easier to find and makes it easier to find the correct search result from the list. This increased the amount of searches started by 30% on the wikis we tested on.
The skin does not negatively affect pageviews, edit rates, or account creation. There is evidence of increases in pageviews and account creation across partner communities.

[Try it out] Try out the new skin by going to the appearance tab in your preferences and selecting Vector 2022 from the list of skins.

How can editors change and customize this skin?

It's possible to configure and personalize our changes. We support volunteers who create new gadgets and user scripts. Check out our repository for a list of currently available customizations, or add your own.

Our plan

If no large concerns are raised, we plan on deploying in the week of October 3, 2022. If your community would like to request more time to discuss the changes, hit the button and write to us. We can adjust the calendar.

Request for more time to discuss the change

Also, if you'd like ask our team anything, if you have questions, concerns, or additional thoughts, please ping me here or write on the talk page of the project. We will also gladly answer! See our FAQ. Thank you! SGrabarczuk (WMF) (arutelu) 22. september 2022, kell 05:55 (EEST)

Kommentaarid

Prantsuskeelses vikis on see juba jupp aega kasutusel olnud ja oligi oodatav, et mingi hetk see laiemalt kasutusse lükatakse. Mida keegi aga sellest arvab ja kas siin peaks kohe küsima mingite kohenduste järgi? Minu enda mõtteid sel teemal:

Mind häirib Vikipeedia logo kõrval suurelt olev "<<" ja ma ise eelistaks, kui see oleks väikselt vasaku ääre infokasti nurgas.
Sisukorra "ära peitmine" muudab mõneti osade artiklite kujundust. Kui paremas ääres on hulgemalt pilte ja vahel ka infokast, siis võib osa asju omajagu edasi nihkuda, kui vasakult äärelt üks pikk kast ära kaob. Mingi hulga artiklite juures võib see nõuda mõningast sisu ümberpaigutamist.
Kasutajal on vähem otsevalikuid. Nt "Jälgimisloend" on midagi sellist, mida ma ise praktiliselt kunagi ei kasuta, aga palju tahaks kasutada "Kaastöö" sakki ja eelistaks nende vahetamist.

Mis mõtteid tekib? Ivo (arutelu) 22. september 2022, kell 11:11 (EEST)

Sisukorra peitmise võimalus iseenesest on varasemast ka olemas, mobiilivaates on see kõigil vaikimisi peidetud. Selle järgi ei maksaks pilte sättida ning selleks et pildid saaksid teksti suhtes vähem nihkesse minna, võiks proovida lehe servas pilte ja muid elemente liiga üksteise otsa mitte pakkida. Asjad nihkuvad veel niikuinii ka seetõttu, et lugejate ekraanid on erineva laiusega.

Idee vahetada jälgimis- ja kaastööloendi nupud on huvitav. Seda võiks ehk mediawiki.org-i arutelus mainida, juhuks, kui seal sellist ettepanekut veel pole tehtud. Pikne 22. september 2022, kell 16:55 (EEST)

Omajagu harjumist tahab see küll. Mulle on seni kõige rohkem silma riivanud need artiklid, kus ülemise serva ikoonid (näide, näha ka eespool galeegi viki kuvatõmmisel) ja koordinaadid (näide) on nüüd pealkirjast madalamal ja mille tõttu jääb lehe vasakus servas artikli algusesse veider tühemik. Teine asi, mis näib üsna vigane, on keelelinkideta artiklites nupp "Lisa keeled", mille kaudu ei näi olevat (veel) võimalik keelelinke lisada (näide). Vasakul on küll alles ka teine link "Lisa keeltevahelised lingid", mis töötab, aga kuna see on peidetud ja kuna keelelingid ise asuvad teises lehe servas, siis kardetavasti jäävad keelelingid senisest rohkemates artiklites lisamata. Pikne 22. september 2022, kell 16:55 (EEST)

Ei meeldi see kujundus. Erinevate keeleversioonide vahel liikumine on kohmakas. Ma arvan, et see kujundus sobib kõige paremini ainult neile keeleversioonidele, kes suudavad inglise vikile konkurentsi pakkuda ehk teisi sõnu kelle peaaegu kõik artiklid on arvestataval tasemel. Eesti vikis on paljud artiklid lühikesed, kuid ühe klikiga saab kohe inglise viki või mõne teise kõrvale võtta.--Raamaturott (arutelu) 22. september 2022, kell 17:14 (EEST)

KEELED: Mulle meeldib esimese näite keelte tähestikuline järjekord ja ühtlane loend (asukoht ka). Keele alaosad ja ebaühtlane paigutus on seni olnud ebamugav (eriti saksa keelt olen pidanud kuskilt "välja kaevama", eriti Androidi sõstemides). Vikipeedia üldised teemad võiksid tulla kuski kõrval allpool, peale mingit eraldusjoont. Vaher (arutelu) 25. september 2022, kell 09:17 (EEST)

Prantslased on praegu selle uuenduse asetanud vasakul veerus olemasoleva alla (ehk ei kasuta mitte ühtegi neist kolmest). Vaher (arutelu) 29. september 2022, kell 13:39 (EEST)

Mulle näib see võrdlemisi toimetajavaenulik (eelpool mainitud intervikide, jälgimisloendi jms yheklikine kättesaadavus on minu jaoks suureks boonuseks) ega lisa teisalt ka erilist silmailu. Võib-olla tavalugejale on uue disaini pakutav lahendus tõesti lihtsam ja mugavam, ehkki minu kogemust mööda ei pööra enamik neile yldse mingit tähelepanu ega tegelikult teadvusta ka nende olemasolu (v.a. otsing). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. september 2022, kell 02:11 (EEST)

Mul otseselt uue disaini vastu midagi pole (leian, et see on eelkõige harjumise asi; kunagi tuli ja ka see praegune kujundus ning oli algul vähemalt mulle üsna harjumatu). Eelkõige häirivad need kaks väikest asja (suur lärakas Vikipeedia logo kõrval, mille tähendust võib lisaks valesti tõlgendada, ja kaastöö kättesaamiseks ühe lisakliki vajadus). Sisukorra puhul on keeruline arvata, et mida keskmine Vikipeedia lugeja sellest arvab (meie pole ju mingit testmist läbi viinud). Küll aga mõjutab see mõnede artiklite kujundust (sest valdav enamus lugejaid näeb vaikimisi kujundust, sest ei tee asju ümber; seepärast on sissejuhatuse kõrval menüü tõttu osades artiklites palju tühja ruumi, mida on vahel piltidega täidetud, aga nüüd kaoks see tühi ruum ära). Koordinaatide kergelt muutunud asukoht ei häiri. Küll märkasin nüüd, et see lahtilapatav kaart enam uue kujundusega ei toimi. Keelelinkide osas pole ma kindel, et mida keskmine Vikipeedia kasutaja sellest arvab ehk mis peaks olema parim lahendus. Ivo (arutelu) 23. september 2022, kell 13:59 (EEST)

Ja mis puutub edasilükkamise, siis oleks vaja määratleda, et kui pikast edasilükkamise perioodist me räägime ning kas tahame saada mingeid konkreetseid sisulisi muudatusi (või mida peaks jõudma enne kohendada). Jäädav edasilükkamine ei näi ka realistlik.

Hea oleks ka saada võimalikult paljude kommentaare, et oleks ilmsem, mida enamus tahab. Ivo (arutelu) 23. september 2022, kell 16:38 (EEST)

Jah, kui paluda edasilükkamist ja proovida siinse arutelu põhjal kokkuvõtvalt tagasisidet anda, siis selleks võiks kommentaaridest välja tulla, milliseid konkreetseid parandusi või milliseid funktsioone uues kujunduses ootame. Paistab, et vaikekujunduse muutmise on WMF juba ära otsustanud ja seetõttu pole eriti mõtet öelda tagasisideks lihtsalt seda, et vana kujundus on parem. Teadaandes viidatud mediawiki.org-i lehtedel on igasuguseid kommentaare, kasutajate kommentaare kogutakse praegu ka inglise vikis siin. Võime tagasisides esile tõsta ka mujal juba mainitud puudusi, mis tunduvad kõige olulisemad. Kui 3. oktoobril jääb vaikekujundus muutmata, siis eks see muudetakse ära millalgi järgmise satsiga, küllap hiljemalt siis, kui muudatus tehakse ka inglise vikis ja mujal suuremates vikides.

Keelelinkide loendi kohta on KKK-s öeldud, et selle juurde on plaanis lisada ka keelelinkide lisamise võimalus. Mina ootaksin vaikekujunduse muutmisega nii kaua, kuni see on parandatud. Teine puudus, mida enne mainisin, tühemik mõne lehekülje alguses, on ka teada puudus (phab:T282027), aga seda vist millegipärast ei peeta kuigi prioriteetseks.

Lahtiklapitavat kaarti ma veidike kohendasin, see peaks nüüd avanema ka uues kujunduses. Pikne 23. september 2022, kell 20:10 (EEST)

Senises vaates ei näe sisselogimata lugejad teksti joondatuna. Lõikude read liblenduvad, joondumata paremasse äärde. Uus vaade on piisavalt hõlbus (närvisüsteemile), kui vaid saaks seal tekstid joonduma. Aitäh! Boreaallane (arutelu) 23. september 2022, kell 18:31 (EEST)

Mul töötab eelistuste vastav säte uue kujundusega samamoodi nagu vanaga. Kõigi jaoks vaikimisi sisse ma seda pigem ei lülitaks, kuna rööpjoondust ilma sõnade poolitamiseta ei peeta tüpograafiliselt heaks. Pikne 23. september 2022, kell 20:10 (EEST)

Nagu ülal juba mainiti - keeleversioonide vahel liikumine on kohmakam. Lisaks Vikipeediaga vähemtuttav inimene, kes sellise liikumise võimalust ei oska eeldada, ei pruugi aru saada, et kiri "X nr keelt" just sellisele võimalusele osutab. Number on väheoluline ja seda väljendit on raske mingi lause osana kujutada, mis annaks aimu, mida siin keelte all täpsemalt mõeldake. Võiks olla "teistes keeltes" või midagi muud ühemõttelisemat. Ja kui Ivo ülal soovis "Kaastöö" nupu esiletoomist "Jälgimisloendi" asemel, siis minu eelistus on vastupidine, sest kasutan peamiselt just jälgimisloendit. --Minnekon (arutelu) 23. september 2022, kell 22:49 (EEST)

Tere. Thank you for these valuable comments. I'm glad to read all this. Before the weekend, I wanted to let you know that I'm watching your discussion, and next week, I'll address your comments about the fixes you'd like to see. In the meantime, happy editing. SGrabarczuk (WMF) (arutelu) 24. september 2022, kell 05:00 (EEST)

Mulle tundub, et üks asi on siin mõelda lugejatele ja neile, kes esimest korda või harva Vikipeediasse satuvad. Et kuidas neile oleks kõige selgem ja mida soovime neile näidata. Teine asi on kaastöölised, neile on võimaldatud mitmeid kohandusvõimalusi, aga neid tuleb siis välja otsida.

Kui vasakpoolne menüü on avatud, paigutub sisukord selle alla ja pole artiklit avades üldse näha. Mina olen harjunud, et kui on pikem artikkel ja sisukord olemas, siis ta on kohe artikli ülaosas näha. KKK-st loen, et see on teada probleem. Küll aga ei ole menüü vaikimisi avatud ehk see probleem tekib neil kasutajatel, kes menüü käsitsi avavad. Kuid siiski, menüüd on vaja ka mõnikord avada ja siis see probleem on. Tegelt saab ümber harjuda, st hoida menüüd suletuna, nii tihti seda ka vaja ei lähe. Mul näiteks on viimased muudatused ja jälgimisloend brauseris kogu aeg lahti. See on positiivne, et sisukord liigub kerides kaasa. Lehekülgedel, kus ei saa sisukorda olla (jälgimisloend, eelistused jt erilehed, samuti lähteteksti muutmise režiimis, välja arvatud eelvaadet vaadates) liigub sisu vasakusse serva, kui menüü ei ole avatud, sisukorravõimalusega lehtede puhul jääb sisukorra puudumisel sinna siis tühi ruum.

Seriifidega fondi kasutamine (pealkirjades) tundub selle uue kujunduse juures veidi võõristavana.

Ülemine riba, mis kerides kaasa tuleb, ei tee seda esilehel ja erilehtedel? Adeliine (arutelu) 24. september 2022, kell 16:46 (EEST)

Ise kkasutan põhiliselt niikuinii esimese asjana jälgimisloendit, seega kaastöö kaugemale lükkumine mind ei sega. Küll aga kasutan arvukalt erinevaid versioone teistes keeltes. Ma ei tea, palju neid on, kes sama teevad, aga usun, et inglise keelt kasutavad edasiseks surfamiseks paljud. Juba see on tegelikult häiriv, et teistes keeltes edasi liikumiseks tuleb mitu klikki teha, sest seal pole asjad nii seadistatud nagu siin, kus ma kõiku keeli korraga kõrvalribas näen. Oletan siiski, et tavalise kasutaja jaoks on see kõrvalisem võimalus, sest nagu ma aru saan, on see vaadatavust parandanud. Seega oletan, et pole probleemiks, kui see uus versioon jääb, kui vana kõrvalt ära ei kao. - Melilac (arutelu) 24. september 2022, kell 18:47 (EEST)

Minul on nt ingliskeelne versioon "vana" kujunduse peale jäänud tollest ajast, kui see Vector algselt tuli (nüüdse kujunduse samuti Vectoriks nimetamist pean küll üsna eksitavaks). Mh on aga selle vana kujunduse toel kõik keelversioonid kenasti nimekirjas. Samas pole ma kindel, et mil määral on selle eelistamine lihtsalt minu enda vana harjumus ja mida tegelik Vikipeedia lugeja näha tahaks. Peaks äkki mingi valimi peal testima neid kahte kujundust?

Keelte arvu näitamise koha peal tekitab mul küll küsimusi see number ise. Nt "4 keelt". Kas see on koht, mis on natuke liiga mitmemõtteline, sest antud numbrit näeme, kui artikkel on tegelikult ise viies keeles? (üks keel on lahti)

Üsna huvitav on see versioon, kus kõik asjad on paremini nähtavad: https://vector-2022.web.app/Flamingo (vana vikipedistina eelistaks küll, kui külgribad oleks teist pidi, sest kogu see vikiasjandus on mulle sisukorrast tähtsam; + siin on muidugi "viimased muudatused" ja muu oluline juurde lisamata) Ivo (arutelu) 25. september 2022, kell 02:59 (EEST)

Ei meeldi ikka mitte kuidagi. See vector-2022.web.app meenutab mulle isiklikult kohati automaattõlkega tehtud lehekülgi. Selline leht ei näi mulle usaldusväärne. Meenutab väga näiteks sellist lehte https://et.flamingofanny.com/6210-jau-park-brazil.html. Vikipeedial on praegu ainuomane tuttav kujundus, mida tuleks säilitada.--Raamaturott (arutelu) 26. september 2022, kell 12:39 (EEST)

Keelte arv tundub mulle teise-kolmandajärgline info, millele ei peaks põhivaates ruumi ja lugeja tähelepanu raiskama. See on rohkem rubriigist "huvitav teada", sest selle arvuga pole otseselt midagi peale hakata. Nägemaks, kas mind huvitav keel on nimekirjas, tuleb nagunii lingile klõpsata. Juhtusin vaatama mingi riigi artiklit ja mulle tundub, et seal kontekstis võib kogenematu lugeja hoopis arvata, et see tähistab riigis kõneldavate keelte arvu. Minnekon (arutelu) 27. september 2022, kell 14:42 (EEST)

Ah! Väga hea! Tõepoolest, sul on kas keeli vaja, mis tähendab, et sa eelistad neid nagunii kõiki avatuna ja ilma plõksimata näha, või sul ei ole neid vaja, ja siis on sul siiralt ükskõik, mimes keelevariandis see artikkel on!Mida mina näha tahaks, on see, et eelistused oleksid globaalsed, ek siis see, kui sa versioone vahetad, ei muudaks seda, kuidas sa asja näed. - Melilac (arutelu) 28. september 2022, kell 09:02 (EEST)

On selle teema kohta veel kommentaare või peaks hakkama kokkuvõtet vormistama? Ivo (arutelu) 29. september 2022, kell 22:01 (EEST)

Keelelinkide kohta veel nii palju: lehel phab:T301787 on näidatud prototüüp, milles saab keelelingid jätkuvalt ka lehe küljele kinnitada. Juhul kui paremale tuleb eraldi tööriistade menüü (phab:T317897), kus on jätkuvalt ka "Teistes projektides", siis küllap võiks saada liigutada soovi korral samasse ka sektsiooni "Teistes keeltes". Keelelinkide küljele kinnitamine võiks siis ühtlasi olla seotud senise eelistuste sättega, mis võimaldab kompaktse keeleloendi keelata. Pikne 29. september 2022, kell 23:03 (EEST)

Ma ei tea, kas keegi juba on pannud neid kirja, aga kahte asja märkasin praegu veel lisaks nendele, mis ülalpool kommenteerisin. Artiklilehel on miskipärast arutelulink sinine, isegi kui arutelu ei ole. Vasakul peidetavas menüüs asub ka "Lingid siia", mida siiski on tihti vaja, ei saa hoida menüüd püsivalt kinnisena. Adeliine (arutelu) 15. oktoober 2022, kell 17:51 (EEST)

Edasilükkamine

Minu meelest see uus kujudus pole veel piisavalt valmis (kommentaar ja näited eespool). Pakun, et võiksime vähemsti esialgu vaikekujunduse muutmisest ära ütelda. Pikne 22. september 2022, kell 16:55 (EEST)

Täpsustan: edasilükkamine tähendab siis seda, et vaikekujundust ei muudeta mitte 3. oktoobril, vaid tõenäoliselt mõned nädalad või mõned kuud hiljem. Välja võiks tuua, milliste konkreetsete paranduste tegemist uue kujunduse juures vahepeal oodatakse. Pikne 26. september 2022, kell 21:19 (EEST)

Poolt - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. september 2022, kell 02:11 (EEST)

Vastu - Boreaallane (arutelu) 23. september 2022, kell 07:58 (EEST)

Poolt -- Senine kujundus on parem. Velirand (arutelu) 23. september 2022, kell 09:18 (EEST)

Poolt edasilükkamisele.--Raamaturott (arutelu) 23. september 2022, kell 12:37 (EEST)

Poolt Senine kujundus on parem. --Juhan121 (arutelu) 23. september 2022, kell 14:37 (EEST)

Vastu Ise eelistan kasutada vana, aga see võimalus on mul ka edaspidi olemas. - Melilac (arutelu) 24. september 2022, kell 18:54 (EEST)

Poolt --K2suvi (arutelu) 26. september 2022, kell 11:58 (EEST)

Poolt edasilükkamisele. Taivo 2. oktoober 2022, kell 18:45 (EEST)

Poolt edasilükkamisele. Uus disain on paha ja ebaintuitiivne, eelistatult sooviks, et seda kunagi ei juurutataks. -Mardus /arutelu 6. detsember 2022, kell 15:37 (EET)

Hello everyone, thank you for all these requests. We are not making the change this week. This is both because I need to have a proper discussion with you, and because my team decided to start with a smaller number of even smaller wikis. I'm sorry for confusion! If you're interested in the project, I'm encouraging you to subscribe to the newsletter, and keep an eye on the timeline of deployments. Your thoughts on that are most welcome! SGrabarczuk (WMF) (arutelu) 5. oktoober 2022, kell 05:45 (EEST)

Rudolf Mößbauer

Närin natuke tähte..Mida arvate, kas eesti keeles peaks kirjutama isikunime Mößbauer või Mössbauer? --Nimelik (arutelu) 29. september 2022, kell 16:37 (EEST)

VE-s on http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hess_rudolf --WikedKentaur (arutelu) 29. september 2022, kell 20:21 (EEST)

Vaadake Arutelu:Rudolf Mößbauer. --Andres (arutelu) 30. september 2022, kell 20:04 (EEST)

Nimelik, ma pole küll selle paiga omanik, aga ma olen asjast nõnna aru saanud, et Vikipeedia kaastööline ehk vikipedist ei ole politseiuurija ega ka teadlane. Või isegi kui on, siis sel pole mingit tähtsust. Siin on kõik võrdselt vaimust vaesed. Vikipeedias ei saa tugineda iseenda kui tegija autoriteedile. Meie arvamusel pole mingit tähtsust. Mängureeglid on lihtsalt sellised. --kanakukk (arutelu) 22. oktoober 2022, kell 02:02 (EEST).

Jah, Kanakukk. Me vahendame autoriteetset infot, meie arvamusel pole mingit tähtsust. Tahtsingi seal Rudolf Mößbaueri arutelus teada saada, et kelle arvamuse alusel oleme saksakeelse ß-tähe kasutuse valinud. Minu arvates tuleks valikus tugineda oma ala eksperdi Peeter Pälli arvamusele. Nimelik (arutelu) 22. oktoober 2022, kell 13:50 (EEST)

Praeguse artikli kirjapildi kohta peaks olema viide, mis kinnitab sellist tähekasutust (Mößbauer) eesti keeles. Kui seda pole, siis tuleks artikli pealkirja muuta. --Nimelik (arutelu) 22. detsember 2022, kell 17:15 (EET)

<ref> ees ei käi tühikut

Wiki Google Translate tõesti tekitab iga jumala <ref> ette tühiku ja ma algul lasin neil tühikuil seal siis olla, kuna ma kujutasin ette, et ehk siis peabki Eesti Wikis nii olema. Nüüd olen targem ja ma püüan kõik need tühikud hoolikalt ära kustutada.

Kui ma elaksin ideaalmaailmas .. siis ma paluksin Wiki Kindraladministraatorit, et ta muudaks Wiki Google Translate koodi nii, et neid liigseid tühikud sinna enam ei tekiks. Ma kujutan ette, et see probleem ei piirdu mitte ainult ENG>>EST tõlgetega vaid see probleem on planetaarne. Inimesed on sunnitud tegema tehnilist tööd, millega masin ju palju paremini hakkama saaks.

Kes on Wiki Kindraladministraator? Pääskülaline (arutelu) 3. november 2022, kell 23:17 (EET)

Sellist kindralit, kes kõike teaks ja teeks, päris pole. See nähtus tõesti planetaane, nii et meie siin ilmanurgas seda ära ei lahenda. Küsimus on ilmselt selles, kas see on suur probleem (äkki mõni viki just niisugust tulemust tahabki saada). Igaks juhuks soovitan siia vaadata ja asjast seal kõneleda. - Melilac (arutelu) 6. november 2022, kell 10:44 (EET)

Tänan vihje eest!

Ootan veel natuke aega, kuna vastukaja võib tulla ju veel. Probleem ei ole iseenesest suur, kuid ta on tüütu. Kõiki neid viiteid ühe tõlke kohta on vahel ju kümneid ning et see 'ref' on meile näha väikese fondiga siis alati ei pruugi silm seda pisikest tühikut tähele panna. Kujutan ka ette, et selle tühiku ärajätmine ei nõuaks koodi väga põhjalikku ümbertegemist. Pääskülaline (arutelu) 6. november 2022, kell 14:17 (EET)

Vt ka phab:T220864. Võimalusel võiks tõlkida algusest peale oma sõnadega ja hoiduda masintõlkest. Pikne 7. november 2022, kell 19:51 (EET)

Alati on võimalus hoiduda masintõlkest. Samuti on alati võimalik kirjutada raamatuid ümber käsitsi, nii nagu seda kunagi tegid mungad kloostrites enne trükimasina leiutamist. Aga mina ei ole veendunud, et see oleks nüüd see õige tee. Juba praegu mängib tehismõistus malet paremini, kui inimmõistus. Ja mitte väga kauges tulevikus hakkab tehismõistus juhtima ka igasuguseid sõidukeid (autosid, laevu. lennukeid, ronge, kosmoselaevu) palju paremini, kui inimmõistus seda suudab.

Kujutan ette, et mitte väga kauges tulevikus (ehk juba kümne aasta pärast?) võime kõiki Wiki artikleid lugeda täies mahus oma ilusas emakeeles just tänu tehismõistusele. Vigu tuleb ette kindlasti, kuid samuti teeb ju vigu ka inimmõistus. Pääskülaline (arutelu) 8. november 2022, kell 19:30 (EET)

Tõlkimismaailm läheb kindlasti aina enam masintõlkeliseks, aga seda olulisemaks muutub toimetamine. Tegin kah huvipärast ühe masintõlkelise artikli, ei olnud kuigi raske kohendada, liigseid tühikuid koristada ja ümber sõnastada. Sillerkiil (arutelu) 14. november 2022, kell 16:46 (EET)

Kui masintõlke kasutaja on hoolikas ja valdab ise piisavalt eesti keelt, siis ehk küll pole masintõlke kasutamisest suurt lugu. Samas, isegi kui kogu masintõlge üle vaadata, siis võivad teksti sisse jääda kergesti ikkagi keelendid või vormelid, mis pealtnäha pole vigased, aga mida heal tasemel eesti keelt valdav inimene oma sõnadega rääkides ei kasuta. Sellepärast võiks minu meelest eelistada oma sõnadega tõlkimist. Erinevalt teksti käsitsi ümberkirjutamisest, mis tõesti tekstile endale midagi juurde ei anna.

Üldisemalt on masintõlkega see häda, et selle kasutajad on sageli hooletud ja ei tee tekstis üldse parandusi. Sellepärast on küsitav, kas ikka maksab selles tõlkimise tööriirstas masintõlget üldse pakkuda. Näiteks inglise ja saksa vikis see tööriist masintõlget seni ei paku. Pikne 12. detsember 2022, kell 17:58 (EET)

Vahel pakub viki mulle võimalust parandada teiste inimeste koostatud tekste. Kuid minul ei ole üldse kerge minna tekstide kallale, mis on ju siiski loodud teiste inimeste hoole vaevaga. Kui asi piirduks vaid tühikute lisamisega komade järele oleks see ju lihtne, kuid stiili ja rõhuasetuste muutmine ei ole lihtne üldse. Inimene võib ju panna pahaks. Eks me kõik ju ole natuke subjektiivsed.

Tehismõistus on jälle väga leplik ja ta on minu parandustega alati nõus. Ausalt öeldes mulle isegi meeldiks, kui tehismõistus vahel mõne minu tekstiparanduse vaidlustaks, kuid ma kardan, et see ei pruugi juhtuda veel niipea.

Samuti meeldib mulle masintõlke tehniline pool. Vormindust muuta on vaja harva ning automaatne varundamine on ka hea asi. Ükski lause pole kaduma läinud.

Mis nüüd ingliskeelsesse vikisse puutub siis seal on hoopis teine olukord. Minu arusaamist mööda seal kunagi oli see masintõlke võimalus täiesti olemas, kuid nüüd on see võimalus (ajutiselt?) katkestatud. Inglise keeles kirjutavaid inimesi on umbes tuhat korda rohkem, kui eesti keeles kirjutavaid inimesi ja suurem osa originaalartiklitest ilmubki esmalt inglise keeles. Nii, et seal on ka tõlkimise vajadus üsna väike. Lisaks sellele on suur osa inglise keelt emakeelena rääkivatest inimestest .. häbi öelda .. umbkeelsed. Kuid tõlkimisel, kaasa arvatud masintõlkimisel, peaks inimene mõlemat keelt valdama vähemalt rahuldaval tasemel. Pääskülaline (arutelu) 13. detsember 2022, kell 23:18 (EET)

Tule eile meile ja võta homne ajaleht kaasa?

"... arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2014. Vaadatud 17. detsembril 2014." – Mis imetegu see viidetes on? Kuidas saab 17. detsembril vaadata arhiivikoopiat, mis luuakse alles 20. detsembril või on 20. detsembri seisuga? Lisaks:

Kellele ja milleks Vikipeedia viidetes "arhiivikoopia" mainimine üldse hea on?
Kui selle mainimine on tõesti vajalik, siis peaks see eesti keeles olema "arhiivieksemplar", mitte "arhiivikoopia" (sama loogikaga nagu teoste ja failide kohta käiv inglise copy on eesti keeles "eksemplar"). Kuriuss (arutelu) 9. november 2022, kell 21:55 (EET)

Kui vaatamise kuupäev on varasem kui arhiivikoopia kuupäev, siis järelikult vaadati originaali ning arhiivikoopia link on lisatud hiljem, siis, kui originaal polnud enam kontrollimisel kättesaadav. Tundub, et oluline on linkida nii originaali (endine) asukoht kui ka arhiivikoopia asukoht. Ma saan aru, et copy peaks siin just tõlkima koopiaks ja mitte eksemplariks, vaata copy-1 ja copy-2. Adeliine (arutelu) 9. november 2022, kell 22:26 (EET)

Küsimuse tekitas ebaloogiline sõnastus, nagu juba selgitasin. Kuid siiski: miks on Vikipeedia lugejal vaja teada, mis ajani ta oleks saanud vaadata aktiivset allikat ja millal selle "arhiivikoopiat"? Kuni keegi seda arukalt ära ei põhjenda, tundub tegemist olevat infomüraga, millega ei peaks lugejaid koormama. Kuriuss (arutelu) 10. november 2022, kell 18:42 (EET)

Jah, mul tekitas ka taoline lause artiklis esimesel korral segadust. Et kumma lingi all on originaal ja kumma all arhiivikoopia ja mida on millal vaadatud. Seda võiks paremini sõnastada küll. Vaatamise aja märkimine on oluline, siis on teada, mis ajal oli allikas selline info ja millal allikas oli kättesaadav. Arhiivikoopia seisuks on vist püütud panna võimalikult originaali vaatamisele lähedane aeg? Keegi, kes on roboti tööga paremini kursis, palun parandage mind. Adeliine (arutelu) 10. november 2022, kell 21:05 (EET)

Arhiivikoopia (või arhiivkoopia?) link võidakse panna ka ennetavalt. --Andres (arutelu) 10. november 2022, kell 21:14 (EET)

Ennetavalt võib ka panna, aga enamasti on arhiivilink lisatud siis, kui algne link enam ei tööta.

Arhiivitud lehel peaks olema sama sisu, millele algselt viidati. Enamasti ongi sama sisu ning seetõttu võiks pidada arhiivilinke üldiselt kasulikuks, kui lingitud veebileht pole algses kohas enam kättesaadav. Samas, arhiivikoopia tavaliselt pole sama seisuga, see võib olla allikmaterjali kasutamise ajast (viite lisamise aeg, vaatamise aeg) mitu nädalat, kuud või isegi mitu aastat hilisema või varasema seisuga arhiivitud. Seetõttu ei saa siiski olla päris kindel, et arhiivilink viitab samale sisule, millele algselt viidati. Vaatamisajast erineva arhiivimisajaga on loodetavasti viite juures see võimalik ebakõla algse sisu ja arhiivitud sisu vahel lugejale piisavalt selgelt ära näidatud.

Arhiivirobot küll ei lisa praegu teist linki ja arhiivimisaega viitesse, mis on koostatud ilma mallita või viitesse, mida ta ei oska teisele kujule teisendada. Neis viidetes robot lihtsalt asendab algse lingi arhiivilingiga, aga seda ei pruugi pidada korrektseks, kuna nii pole päris selge, millise seisuga materjali artikli kirjutamisel tegelikult kasutati.

Malli tekst on tõlgitud inglise viki mallist, kus on "Archived from the original on <kuupäev>. Retrieved <kuupäev>." Kas ka originaalsõnastus tekitab segadust? Milline oleks parem tõlge või sõnastus? Pikne 13. november 2022, kell 21:06 (EET)

Originaalis on selgem. Idee on ju selles, et lehte kasutati artikli kirjutamiseks hilisemal kuupäeval, koopia tehti eespool mainitud kuupäeval. - Melilac (arutelu) 14. november 2022, kell 20:40 (EET)

Kui kuupäevad oleks vahetatavad, oleks selgem vorm vast Vaadatud <kuupäev>, arhiivieksemplar loodud <kuupäev>? - Melilac (arutelu) 14. november 2022, kell 20:44 (EET)

Ma ei saa sellest hästi aru. Järjekord on praegu sama mis originaalis. Arhiivimisaeg võib seejuures olla vaatamisajast nii varasem kui ka hilisem. Pikne 17. november 2022, kell 17:35 (EET)

"Arhiivikoopia loodud kuupäeval <kuupäev>" on võimalik. Või ka "Arhiivikoopia loodud <kuupäev alalütlevas käändes>". Samas lõplikult ikka ei välista, et keegi valesti aru saab. Kaniivel (arutelu) 21. november 2022, kell 11:01 (EET)