Tere tulemast Vikipeediasse, Nimelik! Adeliine 30. juuni 2013, kell 14:06 (EEST)[]


Et kasutada Vikipeedia artiklis teaduste akadeemia logo, peaks olema luba kasutada seda kindla vaba litsentsi tingimustel. Pikne 19. oktoober 2014, kell 19:07 (EEST)

Aga me võime erandi teha, kui me kokku lepime. Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 19:31 (EEST)[]
Noh, luba on ikkagi tarvis ja kui kasutada mittevabalt, siis kõigepealt on vaja kriteeriume. Aga sellised kriteeriumid ilmselt pole mõistlikud, mille järgi sobiks pildid, mille mittevabaks kasutuseks tuleb eraldi luba küsida. Pikne 19. oktoober 2014, kell 19:42 (EEST)
Me ju tahame, et meil oleks need logod. Tavalistel entsüklopeediatel ju on. Andres (arutelu) 19. oktoober 2014, kell 20:04 (EEST)[]
Selle litsentsi-asjaga on ilmselt probleem, mille lahendamisel ma ise eriti pädev pole. Äkki keegi aitab täiendada..kuidagi on see tehtud ju saksa- ja ingliskeelsel lehel. Aga kui midagi teha ei saa, eks siis tuleb logo kustutada. Nimelik 19. oktoober 2014, kell 23:05 (EEST)[]

Palun tutvu lehega Vikipeedia:Arutelulehekülg, eriti punktiga "Püsi teemas". Pikne 4. september 2019, kell 17:02 (EEST)[]

Tere Pikne! Olen nõus. Mu arutelu, mille Estopedist1 orgaaniliste ainete arutelulehelt kustutas oli muidugi toores. Võibolla ka triviaalne. Olen kahjuks antud valdkonnas vaid iseõppija, diletant. Katsun rohkem teemat enne ise uurida, kui edaspidi küsin asja kohta.. Ilmselt ei tasu siis vikipeedias loota, et keegi, kes teab vastab või lingib sinna, kus asjast selge tõenduspõhise pildi saab. "Püsi teemas".. ee kus ma õieti teemast välja läksin :)? See küsimus, orgaanilise aine molekulide kohta..et mis on molekulaarsel tasandil orgaanilise keemia huviorbiidis olevate ainete vaheline oluline erinevus, mis määrab, et ühed orgaanilised ühendid osutuvad looduslikeks, biolagunevateks ja teised loodust saastavateks, väga kaua lagunevateks tundub minu meelest oluline olevat. Ja nagu teemas. Mõlemad need ühendid, ained, molekulid on ju orgaanilise keemia vaatepunktist samaväärsed..süsiniku aatomite abil moodustunud struktuurid. Kuidagi kaudne tundub ja miks ka mitte triviaalne see teada tuntud tõdemus, et ühtesid lagundavad organismid, teisi organismid ei taha. Aga miks see nii on keemia ja füüsika poolt vaadatuna, selles on küsimus. Kas kaasaegse teadmise järgi me üldse teame seda põhjust või vaid osaliselt - see on küsimus mis mind huvitab. Äkki oskad soovitada mõnda veebifoorumit, kus sellised küsimused oleksid asjakohased? Kus nö küsija suu peale ei lööda :) Nimelik 5. september 2019, kell 02:17 (EEST)[]
Aruteluleht ei ole "üldisteks mõttevahetusteks artikli teema üle" ja see ei ole "turuplats või netikommentaarium" (viidatud abilehelt).
See ei puuduta ainult artikli "Orgaanilised ühendid" arutelu. Ma ei saa ka teistes aruteludes enamjaolt aru, kuidas on sinu kommentaarid seotud artikli endaga. Kahjuks ei tea soovitada, kus kohas internetis saab arutada üldiselt keemia- ja füüsikateemade üle. Pikne 5. september 2019, kell 16:55 (EEST)[]
Kirjutad See ei puuduta ainult artikli "Orgaanilised ühendid" arutelu. Ma ei saa ka teistes aruteludes enamjaolt aru, kuidas on sinu kommentaarid seotud artikli endaga. Ole hea, toon mõned näited selle kohta. Nimelik 7. september 2019, kell 14:53 (EEST)[]
Hiljutistest aruteludest: lehel Arutelu:Elektromagnetiline kiirgus sa arutled millegi üle, aga vähemasti mina ei saa sinu kommentaaridest aru, kas artiklis on mingi vastuolu või millele konkreetselt sa artikliga seoses vihjad. Või siis seesama Arutelu:Wieni nihkeseadus, kus enne vastasin. Et artiklid on täiendatavad ja tavaliselt saab kirjutada veel paljudest-paljudest üksikasjadest, sellele üldiselt pole mõtet eraldi tähelepanu juhtida (kui see peaks olema kaudselt sinu eesmärk). Siis tuleb lihtsalt artiklit täiendada. Pikne 7. september 2019, kell 18:06 (EEST)[]
Ma tahaksin artiklit täiendada, aga ei loe ennast piisavalt asjatundjaks. Sellepärast pigem esitan küsimuse arvamuste lk-l. Wieni nihkeseaduse arvamuslehel küsin Päikese kiirguse maksimumintensiivse kohta, mis peaks ju antud seadusest otseselt tulenema. Aga leian vikipeediast ja googeldades erinevaid numbreid selle kohta. Kas pole siis loomulik, et küsin seda teistelt (ehk on nende seas keegi, kes teab). Nimelik 7. september 2019, kell 19:20 (EEST)[]
Lehel Arutelu:Elektromagnetiline kiirgus esitan küsimuse antud valdkonda tundvale füüsikule. Aga tunnistan, et see kõlab võibolla tõesti originaaluurimusena. Enda kaitseks pean ütlema, et ma toetun üldtunnustatud, kinnitatud teadmistele: Valguse kiirus on lõplik, vastava osakese (kindla energia eraldudes) kiirguse lainepikkus on samuti diskreetne. Kindlapiiriline on ka vastava laengutomava kiirguva osakese ruumiosa (näiteks prootonid radioaktiivse aatomi tuumas, röntgenkiirgust kiirgav elektron tuuma lähedase orbitaali ruumiosa) või nähtavat valgust kiirgav valentselektron. Molekulide mõõtmed on ju samuti suht kindlad, eelkirjeldatud osakeste nö aktiivsest ruumiosast palju suuremad (näiteks CO2, mis kasvuhoonegaasina soojuskiirgust kiirgab ja neelab). Kas see kiirguse lainepikkuse seos vastava laenguga osakese ruumiosaga pole tuttav teema? Võin saata viite sellele seisukohale, kui leian, juhul kui teema huvitab.. Aga olen siinse kriitikaga nõus küll. See on suhteliselt füüsika piirialasid puudutav küsimus, hüpotees? Või ongi originaalmõte? Mõtlen, et nende kindlate suuruste iseloomustamiseks peaks olema kindel valem, seaduspärasus, mis seob neid kolme suurust..

Kas arvad, et oleks parem see el-magnetkiirguse arvamuslehe küsimus pigem kustutada? Võin seda ka ise teha ja oma ähmasemaid, lahtisi küsimusi mitte rohkem esitada. Ole hea, saada veel neid halbu näiteid, vaatan üle. Muuseas, üks asi, mis võiks ka eestikeelses vikipeedias olla on lahendamata küsimused (paradoksid) kaasaegses teaduses ja matemaatikas. Näiteks siin mõned füüsikaasjad: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_unsolved_problems_in_physics Nimelik 7. september 2019, kell 20:15 (EEST)[]

Ma ei tea. Võib-olla saad mõnel juhul täpsustada, mida konkreetsemalt tahad artiklisse kirjutada ja kas vajad abi, et otsustada, milline konkreetne refereeritav allikas on usaldusväärsem vmt. Kui on ainult ähmasem arutlus, siis küll ehk parem kustutada. Ma pisteliselt vaatasin su kommentaare, mulle tundub, et peaaegu kõik neist vääriks selle pilguga ülevaatamist. Või siis oleks hea, kui saaksid lihtsalt edaspidi seda teemaspüsimise asja rohkem silmas pidada. Pikne 7. september 2019, kell 21:00 (EEST)[]
Okei, aitäh. Katsun seda edaspidi rohkem silmas pidada. Nimelik 7. september 2019, kell 22:49
A ja Pikne, Estopedist1 jt. Kui teinekord millestki aru ei saa, mida ma kirjutan tasub ka minult endalt küsida, et mida ma siis sellega täpselt mõtlen. See on ka 1 võimalus. Selle jaoks, et arvamusi vahetada, omavahel suhelda, järele pärida on arvamuste lk loodud (kui turuplatsi kilkamised, emotsionaalsed visklemised kõrvale jätta). Vähemasti üks arvamuste lk-e mõte võiks selles olla. :) Nimelik (arutelu) 8. september 2019, kell 18:39 (EEST)[]

Vastan kommentaarile (Arutelu:Ränivetikad) siin, kuna see ei puutu sellesse artiklisse. Minu meelest enamasti pole mõtet kirjutada, et ariklist puudub midagi. Enamik artikleid on poolikud ja see on artiklile peale vaadates niigi selge. Kui artikkel räägib ainult millestki kõrvalisest ja põhiline on ütlemata ning asjast jääb vildakas pilt, siis sellele ehk küll maksab konkreetselt väljendudes tähelepanu juhtida. Kui seevastu küsid artikli teema kohta küsimusi või raporteerid, mis sulle teema juures huvi pakub, või nagu Ivo ütles, pealtnäha lihtsalt mõlgutad mõtteid, siis eks ole, kuidas teised peaks aru saama, et artiklil endal on midagi viga. Näen veel, et viimasel ajal oled mõned laialivalguva sisuga kommentaarid veidike aega pärast postitamist ise ära kustutanud. Kustutamine tundub mõistlik, aga selle juures jääb arusaamatuks, miks neid kommentaare üldse postitad. Pikne 16. veebruar 2021, kell 20:01 (EET)[]

See minu arutelulehele märkuse tegemine, nagu ränivetikate lehel, on esmane kriitika, et silma jääb miski oluline puudus. Alati ju ei jõua hakata artiklit ümber korraldama, et oluline info olemasoleva teksti sisse sobitada. Lihtsalt lõppu põhiasju kirjutada, tundub samuti ebaõige. Sellepärast on lihtsam märkus teha arutelulehele. Miks kustutan oma küsimusi arutelulehel? Eks ma ise õpin samuti ja tuleb tunnistada, et pole harvad juhud kui enesekriitiliselt tõden, et ma pean esmalt endale asja selgeks tegema, ei tea ka ise täpselt..mõeldes, et mis ütleja mina siis olen. Sellepärast olen oma kommentaare kustutanud. Selle lihtsalt mõlgutamise kohta tahaks konkreetseid näiteid. Omaltpoolt tahaksin lisada, et enne kui teisi kritiseerida, oleks viisakas ka endale pisut sisulisemalt selgeks teha, millest üldse jutt on. Tuleb esmalt ära kuulata teise isiku väide, seda kontrollida, küsida mõne asjatundja käest jne. Millest ma räägin, mida tahan ütelda: 1) ränivetikad on osa planktonist, fütoplanktonist 2) ränivetikate üks tähtsaim omadus on fotosüntees. Nii palju tuleks enne teiste kriitiseerimist ikkagi tausta uurida. Või kirjuta mulle ja küsi esmalt üle, et mida ma sellega täpselt mõtlen, kui aru ei saa. Loodan, et eesti vikpeedia paraneb. Mitte ainult kvantitatiivselt vaid just kvalitatiivselt. See on minu kreedo. Ma ei näe põhjust anonüümsuseks. Kui mingeid küsimusi on, võid mu meilile samuti kirjutada (j.lootus@gmail.com). --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2021, kell 22:16 (EET)[]
Ma saan üldjoontes aru, mida artikli teema kohta küsid või väidad. Probleem on selles, et ei minul ega kellelgi teisel pole põhjust püüda küsimusele sisuliselt vastata, kui see ei käi selgelt Vikipeedia artikli kohta. Ehk keegi teine oskab selgitada, mis on arutelulehe otstarve. Mul vist ei tule see hästi välja.
Näide oligi see ränivetikate arutelu. Sinu kommentaarid näivad valdavas osas lihtsalt mõtete mõlgutamisena (ka lehtedel Arutelu:Keemiline reaktsioon, Arutelu:Hapnik, Arutelu:Ockhami habemenuga jne), ilma et teemapüstitust oleks püütud siduda artikli seisukorraga. Veelkord, kui arikkel on puudulik, siis palun konkreetselt (igasuguste kõrvalepõigeteta) puudusele tähelepanu juhtida.
Ränivetikate arutelus oli algselt ainult kõhklev küsimus artikli teema kohta. Sinu hilisem seisukoht, et teatav oluline info puudub, võib ehk küll olla juba arutelus asjakohane. Samas sa tood välja asjad, mida inliskeelses artiklis mainitakse tagapool möödaminnes, nii nagu paljusid muid asju, mida eestikeelne algusjärgus artikkel veel ei maini. Sellepärast mulle tundub, et selliseid asju ikkagi pole mõtet eraldi välja tuua. Samuti, sellest, mis käib fütoplanktoni kohta üldiselt, tuleks kirjutada fütoplanktoni artiklis. Pikne 17. veebruar 2021, kell 18:39 (EET)[]

Pietadè vastus (16. veebruar 2021) üldise arutelu lehel mu küsimusele animatsioonide nö peitmise kohta: Saab kasutada nt malli (vt näidet paremas ääres): {{peidetud|Skeem|Peidetud tekst}}

Skeem
Tüüpiline termodünaamiline süsteemaurumasin. Soojus levib soojendilt jahutile (mida siin pole näidatud) ja süsteem teeb selle käigus tööd (antud juhul paneb auru paisumine kolvi liikuma)

teatud lisandustega, või siis nt tabelis.