Jahuti

Jahuti (ka soojusvaheti) on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.

Reaktsioonisegu soojendamine (ja segamine) keetmisega ja kondensaadi tagasivoolutamine

Laboratoorne jahutiRedigeeri

Kõige lihtsam jahuti – õhkjahuti – on piisavalt pikk (klaas)toru, kuid selle efektiivsus on väike. Ka destillatsioonikolonnid nagu näiteks Vigreux' kolonn (deflegmaator) on õhkjahutid.

Parem soojusvaheti on vesijahuti, milles ringlev vesi hoiab temperatuuri püsivalt madala. Vesijahuti koosneb torust (sirge, spiraalne, kuulikestega jm), kus liigub kondenseeritav aur, ja veesärgist selle ümber. Ehituslikult võib jahutustoru olla ka keskel ja kondenseeritav aur liigub selle ümber.

Jahutil on mitu põhitüüpi. Liebigi jahutit kasutatakse nii kaldjahutina destillatsioonil kui ka püstjahutina ehk tagasivoolujahutina. Teisi, nagu kuuljahuti, spiraaljahuti, Dimrothi jahuti, sõrmjahuti jm kasutatakse püstjahutina kondenseerunud aine tagasivoolutamiseks.

Lihtsaim jahuti – Liebigi jahuti
Kahte tüüpi spiraaljahutid ehk Grahami jahutid
Dimrothi jahuti
Kuuljahuti ehk Allihni jahuti
Kaks Liebigi ja üks Allihni jahuti
Sõrmjahuti
Vigreux' kolonn ehk deflegmaator

Tööstuslik jahutiRedigeeri

Tööstuslik jahuti ehk kondensaator ehk soojusvaheti on disainitud suure hulga mingi aine auru efektiivseks jahutamiseks ehk kondenseerimiseks. Tehnikas on kondensaator seade auru veeldamiseks aurumasinas, auruturbiinis, või külmutusseadmes.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Tõnis Kanger, Marju Laasik (koost). "Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika". Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
Heiki Timotheus, Ants Tuulmets. "Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika". Tartu, 1983.