Jahuti
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2018) |
Jahuti (ka soojusvaheti) on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.
Laboratoorsed jahutidRedigeeri
Kõige lihtsam jahuti – õhkjahuti – on piisavalt pikk (klaas)toru, kuid selle efektiivsus on väike. Ka destillatsioonikolonnid nagu näiteks Vigreux' kolonn (deflegmaator) on õhkjahutid.
Hoopis paremad soojusvahetina on vesijahutid, milles tsirkuleeriv vesi hoiab temperatuuri püsivalt madala. Vesijahutid koosnevad torust (sirge, spiraalne, kuulikestega jm), kus liigub kondenseeritav aur, ja veesärgist selle ümber. Ehituslikult võib jahutustoru olla ka keskel ja kondenseeritav aur liigub selle ümber.
Jahutite põhitüübid on järgmised: Liebigi jahuti, mida kasutatakse nii kaldjahutina destillatsioonil kui ka püstjahutina ehk tagasivoolujahutina, teisi nagu kuuljahuti, spiraaljahuti, Dimrothi jahuti, sõrmjahuti jm kasutatakse püstjahutitena kondenseerunud aine tagasivoolutamiseks.
Lihtsaim jahuti – Liebigi jahuti
Vigreux' kolonn ehk deflegmaator
Tööstuslikud jahutidRedigeeri
Tööstuslikud jahutid ehk kondensaatorid ehk soojusvahetid on disainitud suure hulga mingi aine auru efektiivseks jahutamiseks ehk kondenseerimiseks. Tehnikas on kondensaator seade auru veeldamiseks (aurumasinas, auruturbiinis, külmutusseadmes).
Vaata kaRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Tõnis Kanger, Marju Laasik (koost). Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
- Heiki Timotheus, Ants Tuulmets. Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika. Tartu, 1983.