Jahuti

Jahuti (ka soojusvaheti) on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.

Reaktsioonisegu soojendamine (ja segamine) keetmisega ja kondensaadi tagasivoolutamine

Laboratoorsed jahutid

Kõige lihtsam jahuti – õhkjahuti – on piisavalt pikk (klaas)toru, kuid selle efektiivsus on väike. Ka destillatsioonikolonnid nagu näiteks Vigreux' kolonn (deflegmaator) on õhkjahutid.

Hoopis paremad soojusvahetina on vesijahutid, milles tsirkuleeriv vesi hoiab temperatuuri püsivalt madala. Vesijahutid koosnevad torust (sirge, spiraalne, kuulikestega jm), kus liigub kondenseeritav aur, ja veesärgist selle ümber. Ehituslikult võib jahutustoru olla ka keskel ja kondenseeritav aur liigub selle ümber.

Jahutite põhitüübid on järgmised: Liebigi jahuti, mida kasutatakse nii kaldjahutina destillatsioonil kui ka püstjahutina ehk tagasivoolujahutina, teisi nagu kuuljahuti, spiraaljahuti, Dimrothi jahuti, sõrmjahuti jm kasutatakse püstjahutitena kondenseerunud aine tagasivoolutamiseks.

• 

  Lihtsaim jahuti – Liebigi jahuti

• 

  Kahte tüüpi spiraaljahutid ehk Grahami jahutid

• 

  Dimrothi jahuti

• 

  Kuuljahuti ehk Allihni jahuti

• 

  Kaks Liebigi ja üks Allihni jahuti

• 

  Sõrmjahuti

• 

  Vigreux' kolonn ehk deflegmaator

Tööstuslikud jahutid

Tööstuslikud jahutid ehk kondensaatorid ehk soojusvahetid on disainitud suure hulga mingi aine auru efektiivseks jahutamiseks ehk kondenseerimiseks. Tehnikas on kondensaator seade auru veeldamiseks (aurumasinas, auruturbiinis, külmutusseadmes).

Vaata ka

• Jahutamine
• Destillatsioon
• Soxhleti ekstraktor

Kirjandus

• Tõnis Kanger, Marju Laasik (koost). Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
• Heiki Timotheus, Ants Tuulmets. Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika. Tartu, 1983.