Arutelu:Hapnik
Tegin paranduse: "hapnikuga reageerimisega kaasneb tihti põlemine" on keemiliselt ebakorrektne, kuna mitte ei kaasne põlemine, vaid hapnikuga reageerimine enamikel juhtudel ONGI põlemine. Põlemisega võib kaasneda L e e k .
võtsin välja, sest copy-paste siit http://www.avita.ee/pdf/Keemia_8%20kl_02%20osa_lk%206-11.pdf: Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust - vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. Ka koolilaboris on saadaval puhast hapnikku. Selleks võib kasutada vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamist.
Hapniku kindlakstegemine --> Puhtas hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini kui õhus. Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse. Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema. --Dj Capricorn 19. märts 2009, kell 17:20 (UTC)
- Siin ingliskeelne video näitab ka seda hapniku kindlakstegemise katset (alates 5:01 st) https://www.youtube.com/watch?v=WuG5WTId-IY&ab_channel=PeriodicVideos
Integreerida? muuda
Hapnik veeldub – 183 kraadi C juures ja muutub tahkeks – 218,9 kraadi C juures. Atmosfäärirõhu all vedel hapnik võtab enda alla ainult 1/854 oma mahust gaasikujulises olekus. See lubab transportida ja säilitada suuri hapniku koguseid kriogeenses, vedelas olekus.
Hapniku kõige tähtsam omadus on tema reaktiivsus. On olemas ainult mõned hapnikuga mittereageerivat elementi. Oksüdeerumis- ja põlemisprotsessid toimuvad palju kiiremini hapnikuga rikastatud keskkonnas kui õhukeskkonnas. See omadus teeb hapniku vajalikuks paljudes tootmisharudes. Kuna hapnikku on tarvis paljude organismide metabolismi jaoks ja see lahustub hästi vees, sobib see paljude tootmisharude jaoks, sealhulgas vee konditsioneerimiseks ning ümbritseva keskkonna tehnoloogiate jaoks.viide --kanakukk 30. mai 2009, kell 13:26 (UTC).
Singletne ja tripletne olek muuda
Lühidalt, me õpime koolis, et Hapnik on väga reaktiivne keemiline element. Üks elektronegatiivsematest. Aga seda ei õpetata, ei selgitata, et miks ta siis atmosfääris suhteliselt stabiilne molekul on. Minu teadmised molekulaarorbitaalide teooriast, hapniku tripletsest ja singletsest olekust on küllalt lünklikud, äkki keegi, kes ennast selles valdkonnas kindlamalt tunneb kirjutab ka põhjustest miks väga reaktiivne hapnik tavatingimustel mitte niiväga reaktiivne on. Minu meelest on see päris tähtis aspekt, et mõista meie elukeskkonda, keemiat, aine ehitust.
Värskelt (2023) ilmus raamat "Elu energia" (autor Agu Laisk), kus on juttu ka O2 molekuli küllaltki erandlikust põhiseisundist keemias, kus molekuli summaarne spinn võrdub ühega (s=1). Nii vees kui ka enamikus biomolekulides on elektronide spinnid singletses olekus (s=0). Loe täpsemalt raamatust lk 335. --Nimelik (arutelu) 8. aprill 2023, kell 18:39 (EEST)
Ülalnimetatud raamatust lk 165: elektronide ülekanne erineva spinniga süsteemide vahel on kvantmehaaniliselt keelatud. Selle keemiliste reaktsioonide kineetikat puudutava nähtuse põhjalikum selgitus enwiki artiklis. https://en.wikipedia.org/wiki/Spin-forbidden_reactions --Nimelik (arutelu) 4. juuli 2023, kell 15:49 (EEST)