Vikipeedia

Agu Laisk

Eesti füüsik, akadeemik

Agu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994), emeriitprofessor.

Agu Laisk 2010. aastal enda laboris
Agu Laisk 2011. aasta teadus.ee suvekoolis pidamas ettekannet "Elu mõte"

Elulugu Redigeeri

Agu Laisk lõpetas 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna füüsiku/füüsika õpetaja diplomiga. Aastatel 1961–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi aspirant, kus tegeles taimkatte kiirgusomaduste uurimisega. Füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi väitekirja “Päikesekiirguse levi taimkattes seoses fotosünteetilise produktsiooniga” kaitses Agu Laisk 1965. aastal. Selle töö käigus sai senisest füüsikust bioloog. Doktoriväitekirja “Lehe fotosünteesi ja fotohingamise kineetika” kaitses Agu Laisk 1975. aastal Timirjazevi nimelise NSVL TA Taimefüsioloogia Instituudis. 

Aastatel 1964–1992 töötas ta Füüsika ja Astronoomia Instituudis (hiljem Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) nooremteadurina, vanemteadurina, biofüüsika laboratooriumi juhatajana. Ajavahemikul 1992–2013 jätkas ta Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudis, kus temast sai korraline professor ja taimefüsioloogia õppetooli juhataja, hiljem vanemteadur. Aastatel 2002–2005 oli ta Eesti TA uurija-professor ja aastast 2003 on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Aastatel 2014–2017 oli Agu Laisk Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis taimefüsioloogia vanemteadur ning 2018–2020 projektijuht.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Agu Laisk 1994. aastal loodusteaduste alal. Ta kuulub akadeemias bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda.

Teadustöö Redigeeri

Ta on teinud uurimusi taimkatte kiirgusrežiimi, taimede fotosünteesi ja hingamise ning fotosünteesi matemaatilise modelleerimise alal. Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt foto-sünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi. Ta ise peab oma edu aluseks suurepärast meeskonda ja unikaalset aparaadiehituslikku baasi, mis on tema laboratooriumis välja töötatud ning mille eest 2010. aastal pälviti rahvusvahelise fotosünteesi uurijate ühingu innovatsioonipreemia.

Alates aastast 1991 on ta mitmeid kordi töötanud välismaal:

  • Washington State University (1996, 1997, 1998, 1999)
  • Istituto di Biochimica ed Ecofisiologia Vegetali (CNR) Rooma (1995/1996)
  • Research School of Biological Sciences, Australian National University, Canberra (1984, 1988, 1992, 1995)
  • Würzburgi Ülikool, Julius-von-Sachs-Institut für Biowissenschaften (1986, 1989, 1991, 1994)
  • University of Sheffield, R. Hill Institute of Photosynthesis (1987)

Teadusorganisatsiooniline tegevus Redigeeri

  • Ajakirja Photosynthetica (Tšehhi Vabariik) toimetuskolleegiumi liige
  • Ajakirja Photosynthesis Research (Elsevier, Holland) toimetuskolleegiumi liige
  • Ameerika Taimefüsioloogide Seltsi valitud kirjavahetajaliige

Raamatud Redigeeri

Tunnustus Redigeeri

Isiklikku Redigeeri

Mart Laisk (1961), Tõnis Laisk (1966) ja Andres Laisk (1970) on tema pojad.

Õppe- ja teadustöö kõrvalt on Agu Laisk alati leidnud aega muusika jaoks. Ta on tuntud kunagise populaarse ansambli Harvleki saksofonisti ning Senior Big Bandi ühe juhina.[5]

Viited Redigeeri

  1. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  2. ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
  3. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
  4. ↑ Koik, Aire (8. veebruar 2018). "Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk". Haridus- ja Teadusministeerium. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.02.2018. Vaadatud 14.03.2022.
  5. ↑ https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/957

Välislingid Redigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Agu_Laisk&oldid=6407188"