Teretulemast Vikipeediasse Pudrunui! Huvitud füüsikast, keemiast? Vaatasin su arutelu aatomorbitaali lehel. --Nimelik (arutelu) 13. mai 2021, kell 15:27 (EEST)

Vikipeedia esilehel on vasakul (menüüs? ei tea neid termineid) üldise arutelu osa. Kui avad selle, siis seal on ka teema Suvepäevad 2021. Kui võimalik, võta osa. Saab kõiksugu teemasid vabas õhkkonnas arutada. --Nimelik (arutelu) 13. mai 2021, kell 16:32 (EEST)

Tere ning aitäh vastu võtmast! Tõepoolest loodusteadused (sh bioloogia) huvitavad mind ja on mu leivanumber. Annan oma panuse nendeteemaliste artiklite arendamiseks. Kui on mõni artikkel, mis vajab loomist või edasi kirjutamist, siis võtan hea meelega ideid vastu. Tänan ka viimase soovituse/kutse eest, hoian silma peal. --Pudrunui (arutelu) 13. mai 2021, kell 16:54 (EEST)
1 idee artikli loomiseks. https://en.wikipedia.org/wiki/Critical_thinking --Nimelik (arutelu) 13. juuni 2021, kell 01:02 (EEST)
Ole lahke! Mis valdkond bioloogias huvi pakub? Ma olen ise ka bioloogia fän. Tegelen nö huviharidusega, õiget suunda ei ole.. paras kompott :). Apoptoos, fotosüntees, raku hingamine, embrüoloogia, närvirakud, silm, raku bioloogia, evolutsioon erinevad teemad. Mis on elu? Ja sinna põimuvad erinevad teemad. Füüsika, keemia, teaduse ajalugu jne. Küsimusi on palju, teemasid on huvitav uurida. Kirjuta, täienda artikleid selle kohta, mille kohta ise tahaksid eestikeelsena usaldusväärset teksti lugeda, mis südamelähedane ja oluline tundub, mida tahaksid nii öelda vikipeediast eest leida. --Nimelik (arutelu) 14. mai 2021, kell 19:24 (EEST)
Mu fookused on üsna likviidsed ja ka paras segu mitmest asjast, kuigi paistab, et keskmine jooksev huvi on elu molekulaarne taust. Millal tekib teadvus? Miks tulevad aatomid kokku ja saavad ühel hetkel järsku targaks? Olen arvamusel, et hea ruumilise ülevaate saamiseks oma valdkonnas tasub kõigest midagi natuke külge võtta. Kuna teadus on teinud eksponentsiaalse hüppe võrreldes sellega, mis nt 100 aastat tagasi oli, siis tulebki kasuks natuke erinevaid distsipliine kokku viia. Ehk siis nagu ütlesid: kõik, mis sellega põimub ja juurde käib. Keemia, bioloogia ja füüsika pole veel kunagi omavahel nii hästi läbi saanud. Meil on palju, mida avastada! --Pudrunui (arutelu) 18. mai 2021, kell 20:25 (EEST)
Jah, see teadvuse, aju teema on selle sajandi teaduse arengus 1 võtmeküsimus vist ja tehisintellekt teiselt poolt. Kõigi kliima, ökoloogia ja energiaasjade kõrval. Huvitav samm molekulaarbioloogias eelmise aasta lõpus oli uudis Deepmind´i valgukuju määramise läbimurde kohta, mis toimus tehisintellekti abiga. https://deepmind.com/research/case-studies/alphafold. Ja lisan veel 1 teema: neureksiin ja neuroligniin on huvitavad transmembraansed molekulid, mis tavaliselt jooniselt sünapsi kohta puuduvad, nagu neid polekski olemas (nad on polevikus)). https://en.wikipedia.org/wiki/Neurexin Avastada, seostada, õppida on palju tõepoolest! Interdistsiplinaarsus vms teaduses on 1 asi näiteks, mille kohta artikkel võiks olla.--Nimelik (arutelu) 18. mai 2021, kell 20:58 (EEST)