Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 47

Pakkumine Tartu ja Tallinna inimestele

Vaikselt lisandub uusi kaastöölisi ja eks sügisel tuleb taas hakata tegelema ka tudengitega. Küllap meil mõned mäletavad veel endagi varasest Vikipeedia kogemusest, et alguses on selline uude keskkonda tulek eriti keeruline. Et uutel tulijatel see lihtsamini sujuks, siis pakuksin välja, et saaks korraldada ühe 'sõbraliku tagasiside andmise õpitoa' Tartus ja Tallinnas, kus professionaal saaks anda nõu selles osas, et kuidas on kõige mõistlikum ja efektiivsem verivärskete kasutajatega suhelda. Huvilisi? Ivo (arutelu) 17. september 2018, kell 21:34 (EEST)

„Pisi“muudatus

Vaatasin ühte lehte ja tekkis küsimus: kui pisi on pisi? (ja, kas pärispisi on väiksem kui pisem jne) ;-)—Pietadè 27. september 2018, kell 21:05 (EEST)

Parveto, palun võta seadistuses Toimetamise lehel linnuke eest Märgi kõik parandused vaikimisi pisiparandusteks --Tiia (arutelu) 27. september 2018, kell 23:53 (EEST)

Sum of all paintings

Igaks juhuks märgin ära, et mõnda aega on töös olnud Eesti muuseumite kogudes olevate maalide kohta teabe toomine Vikipeedia süsteemi (koondtabel). Hetkeseisuga on töös seitsme muuseumi 13 kollektsiooni ning järgmine aasta võiks lisanduda veel umbes sama palju. Mingi hetk lisaks Eesti kunstnike artikli juurde ka võimaluse teha väljavõtteid selle kohta, et millised teosed neil avalikes kogudes on. Samuti on töös võimalikult suure resolutsiooniga reprote toomine Vikipeedia pildipanka. Ivo (arutelu) 6. september 2018, kell 12:15 (EEST)

Estonian National Museum Tallinnas?? Larts (arutelu) 6. oktoober 2018, kell 18:06 (EEST)

Poliitpropaganda Vikipeedias

Vikipeedia platvorm on teatud huvirühma poolt kasutusele võetud oma kommunistlike poliitiliste vaadete propageerimiseks. Nende loosung "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et autoriõigus vajab parandust!" võib ju isegi õige sõnum olla, kuid autoriõigus vajab hoopis teistsugust parandust kui kommud tahaks. Autoriõigust tuleks veelgi karmistada ja piirata ilma autori nõusolekuta toimuvat kopeerimist (piraatlust). Euroopa Parlamendi mõjutamine aga ei ole Vikipeedia eksisteerimise eesmärkidega kooskõlas ja vastavad poliitreklaamid tuleks siit keskkonnast eemaldada.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.107.16 (arutelu • kaastöö).

debati ülekande link ka http://www.europarl.europa.eu/plenary/en/home.html --WikedKentaur (arutelu) 11. september 2018, kell 18:54 (EEST)

kuskil võiks olla ka viited eestikeelste arutelude jne kohta millele toetudes saaks inimesed oma arvamust kujundada jne :) suwa 11. september 2018, kell 19:25 (EEST)

Kuskil kindlasti, aga mitte Vikipeedias. Siin ei ole poliitiliste arutelude keskkond! See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 20:44 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘mu arvamus on ikka selline, et kui kuskil on miskit esile toodud, siis võiks olla esiletoodud ka põhjendused ning nii poolt- kui ka vastuargumendid, sest kui miskist asjast wikis kirjutatakse, siis võiks olla korralikult viidatud mõlema poole seisu- ja istekohtadele ning seda eesti keeles, sest kui Eestis selleteemalist arutelu pole, pole ka väljakujunend seisukohti ning sellise asja kajastamine eestikeelses wikis on suhtkoht kasutud jne jne :P suwa 11. september 2018, kell 21:26 (EEST)

Asjaolud on loomulik, ult vastupidised, kui harimatu poliitiline pröökam Anonüümik väidab. Poliitiline sõnum on siin just seetõttu, et poliitikud on otsustanud, millised laia kasutajaskonnaga keskkonnad võiks tegutseda ja millised mitte. - Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:10 (EEST)

PS. omandiõiguste ümbervaatamine ja ajakohastamine pole mitte üksnes kommunistide pärusmaa. Vt. näiteks mõisate reduktsioon, 1919. aasta maareform Eestis, Abraham Lincoln. Melilac (arutelu) 11. september 2018, kell 21:17 (EEST)

Kommunärakate sõim ei tee mind ei harimatumaks ega haritumaks. Mulle meeldiks väga, kui asjaolud oleks vastupidised sellele, mis ma eespool kirjutasin, aga kahjuks ei ole. Mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks - varastada autorite tagant ja jagada tõelisele kommule kohaselt tasuta pööblile, et pööbel tasuta saadu eest tänulik oleks ja ikka riigipirukat nosima valiks.--80.235.107.168 11. september 2018, kell 22:01 (EEST)

Olen ärritunud kriitikuga selles mõttes nõus, et veidi propagandistlikuna see Euroopa Parlamendile sõnumi saatmise kampaania praegu tundub. Ma ei ole kusagilt saanud lugeda, et Euroopa Liidus muutuks tänu uuele kavandatavale autoriõiguse direktiivile kehtetuks Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel", mis on ju Vikipeedias valitseva "kommunismi" aluseks. Kaitse alla kuuluvat materjali ei tohi Vikipeediasse kopeerida ka praegu ning tsiteerimist või sisu oma sõnadega refereerimist ei hakka keelama ka uus direktiiv.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. september 2018, kell 00:48 (EEST)

Ainuke poliitpropagandist on siin siiski üks IP aadressi taha varjuv isik. On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures ja mispärast ei esinda see mitte valdava osa autorite huvisid vaid üksikute suurkorporatsioonide omi (rääkimata sellest, et sisu automaatne analüüs sellisel tasemel, mida see eelnõu eeldab, on tänaste tehniliste võimalusest juures täiesti teostamatu). Samuti on see kõik siit varem läbi käinud, sealhulgas siis, kui küsimuse all oli osalemine Vikipeedia pimendamise aktsioonis ehk kui päevakorral oli küsimus, kas me peaksime samuti selle vigase seaduseelnõu vastu häält tõstma.

Ühtlasi tuletan meelde, et Vikipeedia tegutseb täie teadlikkuse juures autoriõiguse seadusest ja me peame sellest rangelt kinni ning oleme selles osas märgatavalt hoolsamad kui kasvõi paljud meediaväljaanded. Ühtlasi on keskmine vikipedist autoriõiguse seadusega märkimisväärselt enam kursis kui keskmine inimene (sh keskmine autor). Seda enam, et Vikipeedia on paljude autorite looming, kel ka endal on seadusest tulenevad autoriõigused, aga kes on on neist avalikkuse hüvanguks olulise mahus loobunud. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 01:27 (EEST)

Kui eestikeelses wikis klikkida loosungi-üleskutse peal, siis satutakse lehele, mis ei ole Vikipeedia, seega peaks sellel uuel lehel olema nii selgitus, mis on wikimedia ja wikimedia eesti ning lisatud kõik viited, et probleemist tekiks ülevaade, kõik see on hetkel tegematta, seega paistab tõesti välja kui tavaline poliitiline loosung-propaganda, ehk siis palun puudused parandada ja röömsalt edasi vikipeerida. suwa 12. september 2018, kell 11:15 (EEST)

Vikipeedia on ka minu looming, seetõttu ärritabki mind see, et kommunärakad kasutavad minu loomingut minu vaadete vastaseks poliitpropagandaks. "On pikalt ja põhjalikult selgitatud, et millised probleemid on praeguse seaduseelnõu juures" = "teatud seltskond on targutanud teemal, mis nende jaoks subjektiivselt nende poliitilistest vaadetest lähtuvalt eelnõu juures ei meeldi". Minule (ja ilmselt paljudele veel - muidu poleks ju vastavat eelnõud koostatud) paljud need asjad aga just meeldivad. Mis tingimustel saab Vikipeediasse üles loosungi "On aeg uuendusteks. Ütle Euroopa Parlamendile, et pagulasseadus vajab parandust!" - ja suunata sellele klikkijad üleskutsele saata koheselt koju tagasi kõik "pagulased", kelle kodumaal kas või osal territooriumist ei käi sõjategevus, ning kehtestada EL välispiiri kaitse illegaalsete sissetungijate vastu?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 12:15 (EEST)

Mul on ainult kaks märkust (pluss kolmandaks väike sõbralik torge). Esimene on see, et Vikipeedia on siiski rohkem kui artiklid ja CC BY+SA litsents, mis lihtsalt on. Vikipeedia ja toetavate projektide süsteemi peab siiski ka keegi kuskil kuidagi jooksutama ja haldama -- ja kui hakata lähemalt vaatama, siis see on terve ökosüsteem, mis koosneb hulgast sõsarprojektidest ja Vikipeedia ise on ajas muutuv ning vajab pidevalt täiendusi, sj on selle aluseks avatud lähtekood, millel on hulk vastavaid litsentse nagu GNU GPL, lisaks jooksevad need kõik avatud platvormidel, millel on omad litsentsid ja avatud TCP/IP ja HTTP jmt protokollid -- ning lõpuks on kõige selle taga hulk väga erinevaid inimesi, kellel on kõigil ühine soov, et selline avaliku teadmuspanga ühisloome ökosüsteem jätkuks ja areneks. Kui keegi tuleb välja seadusandliku algatusega, mis seda ökosüsteemi õõnestab, siis ei piisa sellest, kui Vikipeediale pakutakse automaatfiltrite rakendamisel erandit. Tegu on tervikliku ökosüsteemiga, mille kõik osad on vajalikud. Vikiprojektide vedajad ja aktiivsed kaastöölised suudavad erinevalt lihtsurelikest tõlkida seadusandja ilusad deklaratsioonid praktika keelde ja nende mõju seal analüüsida. Küsimus pole mingi kitsa grupi poliitilistes vaadetes, vaid kõne all oleva reformi silmatorkavate puuduste vastu on võtnud sisuliselt kõik, kes pole pika ajalooga meediaettevõtjad, Eestist lisaks meile veel nt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Startupijuhtide Klubi, Tartu Ülikooli keeletehnoloogid, Eesti Inimõiguste Keskus, Internet Society Estonia. Kommunärakad? Juhin tähelepanu, et Eestis pole üldiselt kombeks protestida -- kõik pigem hoiavad madalat joont, eriti ettevõtjad. Seega on olukord päris eriline ja ilmselt ka kriitiline. Teine asi on aga see, et teadlikuks kodanikuks olemisega on minu meelest vastuolus hoiak à la pärast seda direktiivi maailmalõppu ei tule ja CC ei kaota kehtivust, seega pole põhjust selle vastu olla. Kas maailmalõpu mitte tulemine on tõesti piisav, et olla esindajate tööga rahul? On olnud nii palju juttu sellest, et plaanitav direktiiv on vanade meediaettevõtete huvide poole kaldu, et paljud on hakanud võtma iseenesestmõistetavalt, et ainult nende huvide esindamine saabki olla EL autoriõiguse direktiivi eesmärk. Kui korraks end sellest harjumusest välja raputada ja mõtelda, missugust Internetti ja autoriõigust me tahame, siis ilmselt sooviksime näha, et autoriõigus kaitseks ka CC litsentside rikkumise eest ja vabakultuuri kuritarvitamise eest? Kas direktiiv teeb midagi sel suunal, mainib ta vabakultuuri ja loob tingimusi selle projektide edendamiseks? Ei, alles meie poolt tehtud kära peale lubati Vikipeediale ja GitHubile erandit. Aga selllised juhuslikud erandid ei päästa seda ökosüsteemi, millel infotehnoloogiline kommunism alates idufirmadest kuni telekomiettevõteteni püsib. Seepärast nõutaksegi meie kirjakampaanias nelja erandi kirjutamist EL direktiivi, mis pakuks midagi ka meile. See on tegelikult vähem kui tegelikult vaja oleks ning see on umbes pool sellest, mis oli Euroopa Parlamendi (seal on teatavasti kõik kommunistid!) algsetes ettepanekutes autorõiguse reformiks, mis edastati Euroopa Komisjonile suuniseks. Ehk kodanikena on meil õigus nõuda seda, mida me päriselt tahame ja me pea kellegi teise lohutamiseks nõudma midagi, mis meie jaoks adekvaatne pole. On poliitikute ülesanne see läbi rääkida ja teha avalikkusele selgeks, et saavutatud kompromiss on parim. Vähemaga pole põhjust leppida ja see suhtumine siin Eestis, et miski meist niikuinii ei sõltu on ilmselt üks kurja juur, mis ei lase meil poliitikutelt nende töö tegemist nõuda. Ja, olgu siis veel kolmandaks -- kui kommunärakate poliitpropaganda ei meeldi, siis võiks liituda MTÜ Wikimedia Eestiga ja algatada selle alt Wikimedia poliitikakujunduse seisukohtade ümbervaatamise. Kui ideed on head, siis on kindlasti võimalik need lauale tuua ja vajadusel saada üldkoosoleku heakskiit ning lõppeks muuta ära ka WMFi Vikipeediat kahjustavad põhimõtted (igaks juhuks rõhutan, et tegu on sarkasmiga). Aga -- ma olen nõus, et neid asju on vaja avalikkuses rohkem ja pidevalt arutada, sest muidu ei saa me ise ka lõpuks enam aru, mis on meile hea või halb või kes ja kuidas meid valitsevad. --Märt Põder (arutelu) 12. september 2018, kell 13:49 (EEST)

Pikk jutt, sitt jutt. See, et üleskutset toetavaid kommuniste on ka teistes Eesti organisatsioonides, ei muuda seda poliitilist üleskutset vähem poliitiliseks. See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks. See üleskutse on esitatud demagoogia ja populismi paremaid võtteid ära kasutades, suunates pealiskaudset kõrvaltvaatajat kommunärakaid toetavat spämmi genereerima. Spämm on jälk juba iseenesest, eriti nõme on suunata pahaaimamatut kõrvalseisjat spämmi tootma. Loosung ise aga on räiges vastuolus NPOV reegliga ega sobi siia keskkonda.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:03 (EEST)

See üleskutse on sellele vaatamata väikese huvirühma seisukohtade kaitseks

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 14:41 (EEST)

Aga sa esita parem viide selle kohta, et see üleskutse esindab enamiku eestlaste seisukohta. Oled vist selle loosungi üles seadmisega lähemalt seotud, ütle otse välja, mitme inimesega on konsulteeritud, ja saadud kinnitust, et sellise loosungi üles seadmine Vikipeediasse on hea mõte? Äkki Märt Põderi poolt eespool viidatud Üldkoosoleku protokoll annab vastuse, kui palju neid pooldajaid oli?--80.235.107.168 12. september 2018, kell 14:43 (EEST)

Eestlasi esindavad Euroopa parlamendis sealsed saadikud. Eelmisel hääletusel leidis 6 Eesti saadikust 5, et automatiseeritud tsensuur ei ole hea mõte. Mõne inimese silmis olekski see ehk tõend, et enamik Eesti elanikest on tsensuuri vastu. Samas olen kindel, et 80.235.107.168 arvates tõestab see hoopis, et need 5 saadikut on kommunistid (kuna ta nähtavasti ei tea täpselt, mida see sõna tähendab, ning peab seda universaalseks sõimusõnaks kõigi talle ebameeldivate inimeste kohta). Eesti tänaseid hääletustulemusi ma veel ei tea. --193.40.13.163 12. september 2018, kell 14:58 (EEST)

Miskipärast käivad Vkipeedia ülaservas oleva loosungiga suunataval lehel olevad punktid kõige muu, kui tsensuuri kohta. Pigem ikka stiilis "kunst kuulub rahvale!" kommunistlikud üleskutsed teiste loomingu tasuta kasutamisõiguse nõudmiseks jne. Sina mind ei tunne ega tea, kelle kohta ma mõistet kommunist kasutan, ja kelle kohta mitte. Hoia oma suumulk koomal selles osas! Siiamaani on aga eespool tõstatatud küsimuse vastuseks viidatud vaid viiele inimesele, kes ei toetavat tsensuuri, aga nende suhtumist poliitpropagandasse Vikipeedias me sellele vaatamata ei tea.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:20 (EEST)

Kui sa 80.235.107.168 veel korra isiklikke rünnakutega välja tuled, siis blokeerin sind ära. Me ei pea siin lugema kellegi järjepidevat jauramist selle kohta, kuidas kõik on kommunistid ja peame oma suumulgud kinni hoidma.

Nagu eelnevalt välja toodud nii siinses arutelus kui ka varasemates, siis on selle eelnõu vastu teadlased, paljud ettevõtjad, vabakultuuri valdkonnas tegutsejad (sh Vikipeedia inimesed) ja viimastel andmetel isegi 5/6 Eestit esindavatest poliitikutest (võid veebist otsida ka nende sõnavõtte: mitmed neist on kirjutanud pikkasid artikleid ja põhjendanud, et miks see eelnõu on vigane ja tuleks saata ümbertegemisele). Samuti nagu ma ennist välja tõin, siis vikipedistid teavad nii mõndagi autoriõiguse seadusest ning suudavad aru saada, et sellises vormis ei kaitse see see sugugi autori huvisid. Mis sest, et nimi justkui sellele viitaks. Ning üldse on sinu eeldus, et Vikipeedia ja seda koostavad inimesed ei seisa autorite kaitsel väga ekslik. Ka selle üleskutse ülespanek on seotud sooviga kaitsta autorid selle eelnõu eest. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 15:32 (EEST)

See blokeerimisähvardus on selge vastus selle kohta, kuidas loosungi toetajad tegelikult internetitsensuuri suhtuvad. Asi on klaar ka kõige pealiskaudsemale lugejale! Mis isiklikesse rünnakutesse puutub, siis mitu isikut siin mind kõikvõimalike nimetustega sõimanud on, alates kas või sinust endast? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 15:37 (EEST)

Lihtsalt vahekommentaarina (sisulisemalt on eespool juba kirjutatud): naljakas (aga mitte üllatav) on see nahaalsus ulguda (ja mängida ohvrit) siin küll demagoogia ja isiklike rünnakute teemal, kuid samas eirata asjaolu, et käesolevat diskusioonis alustasid oponentide sildistmist juba esimeses lausest, jätkates sama praktikat jõudsalt ka hiljem. Ja mis siis veel demagoogitsemisest rääkida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. september 2018, kell 15:58 (EEST)

Mis demagoogiat on selles, et juhid tähelepanu, et Vikipeedia keskkonda, kus kehtib neutraalsuse põhimõte ja kus ei tohi propageerida ühe või teise poole poliitilisi vaateid, on kõigile lehtedele paigutatud poliitiline üleskutse, mis on sellesse keskkonda absoluutselt sobimatu? Poliitadminni mõistet kasutasin selleks, et mind ära tuntaks (kuna mu ip on vahepeal muutunud, siis varasematest diskussioonidest vast kutsub esile mingeid mälestusi, neile muidugi, kes osalesid). Poliitilisi loosungeid veebilehele üles panev adminn ongi ju poliitadminn. --80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:02 (EEST)

Nagu öeldud, siis alustasid sa juba teemat sellega, et sõimasid siinsetel inimestel näo täis. Paljudes Vikipeedia keeleversioonides oleksid sa kohe esimese kommentaari peale pikaajalise blokeeringu saanud. Aga ega meie kannatus ei ole ka lõputu.

Vikipeediat loovad autorid, kellel on täielik õigus kaitsta enda teguviisi vigaste seaduseelnõude eest. Seda enam, kui keegi teine autoreid ei kaitse. Ning väita, et praegune olukord on kuidagi autoritele kahjulik ja see eelnõu seda parandab, on samuti poliitiline seisukohavõtt ning pealegi veel reaalsusest hälbiv. Leidub küllaga autoreid, kes sellest aru saavad (näide).

See ei ole siin küsimus inimese poliitilistest eelistustest. See on küsimus sellest, et milline on veeb lähitulevikus. Ja see mõjutab kõiki Vikipeedia autoreid.

Meenutan samuti, et praeguses olukorras on ainult üks arutelu osapool suutnud välja tuua adekvaatseid argumente ja teine mängib puhtalt emotsioonide peal. Ei tohiks olla üllatav, et Vikipeedia esindab siis tervemõistusliku lahendust. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:18 (EEST)

Kus need adekvaatsed argumendid on? Kus need emotsioonid on? Õnneks kadus küll see jäle loosung ära, ehk hakkas kellegi viimaks häbi ja korjas selle ära, ehk sai tõesti tervemõistusliku lahendi?

Seoses propagandaloosungi kadumisega on teema päevakorrast maas. Seega lõpetan.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:24 (EEST)

Hääletus oli täna lõuna ajal ära.

Tulevikus palun mitte võtta sõna teemal, millest väga midagi ei tea. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 16:35 (EEST)

Palun, ära sildista! Sina ei tea absoluutselt, mida ma sellest teemast tean või mitte. Ma usun, et tunnen seda teemat paremini kui sina.--80.235.107.168 12. september 2018, kell 16:47 (EEST)

Et siis mille alusel täpselt sa teed oletuse, et ma tean sellest teemast vähem kui sina? (seda enam, et sa oled praktikas igas oma kommentaaris siin teisi sildistanud ja seega on see üleskutse, et sind ei sildistataks "natuke" nagu naeruväärne) Tuletan ka meelde, et oled teinud siinsamas väiteid nagu "See, et laia kasutajaskonnaga keskkonna haldurid hakkavad valima, millist poliitilist sõnumit levitada ja millist tsenseerida, on üks põhjuseid, miks uut seadust üldse karmistatakse" (ah tõesti jah?), "mingi kommunärakate seltskond on Vikipeedia kaaperdanud ja kasutavad seda nüüd oma valimispropagandaks" (solvang + kaks valeväidet) ja kõik need ülejäänud kenad kommentaarid, mida ülalt arutelust lugeda saab ja mis on kõike muud kui pädevad seisukohavõtud ja ei kirjelda mitte kuidagi tegelikku olukorda. Seega sa kas ei tea, et mida see eelnõu üldse endas sisaldab või sihilikult sogad vett. Kuna su kommentaarid on umbes sama eksitavad, kui selle eelnõu pooldajatel üldiselt^(viide), siis ei ole sa just päris see inimene, kes võiks tulla siia väitma, et mida me peame sellest eelnõust arvama, kuidas peab Vikipeedia toimima ja üldse nõudma seda, et pidagu kõik lõuad, kes sinuga nõus ei ole. Ivo (arutelu) 12. september 2018, kell 18:13 (EEST)

Naeruväärne on see, et adminnid arvavad endal olevat õiguse mind sõimata ja ähvardades nõuda, et mina teisi ei sõimaks (umbisikuliselt konkreetset tegijat teadmata veebilehele plakati kleepijat poliitadminniks nimetada ei ole ju isiklikuks minev sõim - administraator on aus amet, nagu iga teine, liide poliit- viitab lihtsalt ameti poliitilisele kallutatusele), samas ise mind sõimates, sildistades, minu nimel ilma minu volituseta minule mitteomaseid väiteid konstrueerides ja minu suhtes isiklikuks minnes. Mina ei tulnud siia arutama selle seaduseelnõu plusse ja miinuseid ega andma eksamit sellest, kui palju ma sellest teemast tean. Mind häiris lihtsalt see loosungi vormis poliitagitatsioon end neutraalseks keskkonnaks tituleerivas Vikipeedias. See koristati õnneks ära. Miks aga Ivod jt püüavad teemat kogu aeg kõrvale juhtida, paisata isiklikuks minevat laimu ja muud soppa minu kui probleemi tõstataja suhtes? --80.235.107.168 12. september 2018, kell 22:18 (EEST)

Sa vist päris täpselt ei adu, et mida sa oled siia kirja pannud. Nagu on korduvalt välja toodud, siis on sinu kommentaarid nõndavõrd probleemsed, et neile normaalselt vastata naljalt ei saagi. Seejuures on püütud sinuga ümber käia veel võrdlemisi tolereerivalt. Ära püüa siin ohvrit mängida, keda kõik ründavad, kui sa ise oled demonstreerinud enda vaenulikku hoiakut siinsete inimeste osas ning teemas mitteorienteerumist.

Siin tuleb eristada seda, et mida tähendab neutraalsus Vikipeedia sisu esitamisel (mis on meil üks alusreegleid) ja mida tähendab Vikipeedia tegijate seisukohavõtt vaba kultuuri ohustava seaduseelnõu osas (mis on hoopis eraldi teema). Kui nt keegi tuleb välja eelnõuga, mille sisuks oleks interneti keelustamine, siis see tähendaks, et selle kohta käivas vikiartiklis peaksime jah üdini neutraalsel kujul välja tooma, et mis see selline on, aga see ei tähenda, et inimestena me peaksime seda asja toetama ning ei võiks sellisele rumalusele vastu olla. Ivo (arutelu) 13. september 2018, kell 00:55 (EEST)

Mis mul ikka aduda? Lauristini kasvandikud ajavad siin oma kommunismipropagandat ja blokeerivad kõik, kes juhivad tähelepanu sellele, et poliitpropaganda ei ole Vikipeedias kohane. Sellised ei saa ise arugi, mis on neutraalsus, sest ka artiklite sisus propageerivad nad oma poliitilisi vaateid. Eks küüditajatest esivanemate geenid istuvad nii sügavalt sees, et teisiti ei oskagi. Ise peavad end harituteks, kes võitlevat rumalusega!

Minul vaenulik hoiak? :) Hea Nali! Loe ajaviiteks läbi minu loodud teemast eespool olevad lõigud - kui palju vihkamist ja oponendile ära panemise iha sealt välja paistab! Aga olgu peale, pane see ip ka kinni ja mine vägiteost puhkama! Head ööd!--91.129.100.227 13. september 2018, kell 01:28 (EEST)

Väike sotsioloogiline küsitlus: kas meil on siin keegi, kes on Lauristini juures õppinud? --82.131.40.240 13. september 2018, kell 08:44 (EEST)

Millis(t)e Lauristini(de) juures? —Pietadè 13. september 2018, kell 13:58 (EEST)

Ei tea, Anonüümne Antikommunist ei öelnud. Ükskõik millise. --193.40.13.163 13. september 2018, kell 14:15 (EEST)

Ta peab silmas Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedrit. Velirand (arutelu) 13. september 2018, kell 14:29 (EEST)

Kas keegi seletaks lihtsate sõnadega ja lühidalt, mille poolest käesoleva lehe esimeses teemas kasutusele võetud termin kummituskasutajad on vähem sõim kui poliitadminn? Rõve poliitpropaganda loosung on kahjuks tagasi pandud, ma järeldan sellest seda, et Europarlamendi hääletus ei läinud kommude ootuste päraselt.--91.129.111.67 13. september 2018, kell 14:54 (EEST)

Kommentaari korras märgin ära, et see kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimav isik blokeeriti vahepeal ära. Iseasi, et kas võib-olla peab blokeeritavat IP-de vahemikku laiendama. Ivo (arutelu) 14. september 2018, kell 15:55 (EEST)

Valetad! Esiteks pole siin kõiki aina kommudeks ja kommunärakateks sõimatud. Mõiste "kommu" käis üksnes kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna kohta. Teiseks pole siin kedagi ära blokeeritud. Blokeeriti mõned IP aadressid, mis aga ei takistanud Vikipeediasse kirjutamast.--80.235.107.168 20. september 2018, kell 13:21 (EEST)

Kes on see "kommunistlikke vaateid propageeriv seltskond", keda siinses arutelus pidevalt kritiseeritakse? Vikipeedias on põhimõte, et käitutakase viisakalt ning ei tegelda isikliku rõõmu või kibestumise süüdimatu väljaelamisega. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. september 2018, kell 18:47 (EEST)

Mida sa pead silmas "kommunistlikke vaateid propageeriva seltskonna" pihta esitatud pideva kriitika all? Seda, et vastustan Vikipeedia kasutamist poliitpropagandaks?--80.235.107.168 21. september 2018, kell 05:25 (EEST)

Leian, et kumbki Sinu väide ei vasta tõele: 1. Hoolimata sellest, et Vikipeediat arendavad copyleft (st jutumärkides "kommunistlikul") alusel miljonid vabatahtlikud, on Vikipeedial kui platvormil selgelt olemas omanik. On täiesti normaalne, et omanik võib pöörduda kaastööliste poole abipalvega, kui ilmneb, et näiteks muudatused seadusandluses võivad kahjustada platvormi toimimist ja järelikult ka kaastööliste võimalusi kaastööd teha. Sellisel abipalvel ei ole poliitpropagandaga mingit pistmist. 2. Jutt müstilisest "kommunistlikke vaateid propageerivast seltskonnast" on antud kontekstis sisutu lahmimine. Usun, et saad sellest tegelikult ise ka aru ja ei osanud lihtsalt oma emotsioonile paremat sõnastust leida. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2018, kell 12:51 (EEST)

Sa vist ei saa lihtsalt probleemist aru. Uus andmekaitseseadus ei piira kuidagi copyleftimist, seega sinu miljonid vabatahtlikud kaastöölised ei puutu üldse asjasse. Kes tahab, saab endiselt vabalt teha tasuta kaastööd ükskõik kellele. Kommud tahavad aga, et kolmandate isikute autoriõigusega kaitstud teoseid võiks vabalt kasutada. Sellele on suunatud mitmed poliitpropaganda reklaami alt lingitud üleskutsed, näiteks panoraamivabaduse punkt. Seega ei ole tegemist sisutu lahmimisega vaid reaalsele probleemile tähelepanu juhtimisega.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 19:05 (EEST)

Hea näide on artikli Musofoobia juures toodud pilt. See on detail Cecilio Plá maalist. Kuigi Cecilio Plá Gallardo suri juba üle 70 aasta tagasi ja tema autoriõigus on aegunud, oleks viisakas autorile selgelt viidata, kui tema teost kasutatakse. Paraku nimetatud musofoobia artikli juures seda nähtavalt ei tehtud (autori nimi on küll põimitud failinimesse, mis aga artikli lugemisel silma ei jää). Mõni aga läheb tema teose ekspluateerimisega veelgi kaugemale, nt Alamy fotoladu müüb sellest maalist tehtud fotot üsna krõbeda hinna eest: https://www.alamy.com/stock-photo-terrores-femeniles-de-cecilio-pla-blanco-y-negro-19-10-1901-cropped-162157630.html --80.235.107.168 22. september 2018, kell 20:54 (EEST)

Ja ma võin vastunäitena tuua artikli depressioon juurde lisatud pildi! Nagunii on pildi tegelik info (autor jms) in Commonsi leheküljelt kõigile huvilistele kergesti leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 20:58 (EEST)

Mis see vastunäide siia puutub? Vikipeedias avaldatud poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus), isegi kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata. Poliitreklaam nõudis ka, et kellegi loodud teksti võib temale viitamata vabalt levitada ja oma ärilistes huvides kasutada, isegi siis, kui autor veel elab, ilma temale sentigi maksmata (meemiteema, ajaleheartiklite vahendamine jpt punktid). Jne. jne.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:08 (EEST)

Nagu juba öeldud: autorit puudutav info on Commonsis nagunii alati väljatoodud ja soovijatele lihtsalt leitav. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. september 2018, kell 21:11 (EEST)

Vikipeedia lehel poliitpropagandana tehtud üleskutsetel oleks nende ellu rakendamisel olnud märksa laiem mõjuulatus kui Wikipedia või Commons. Need oleks kehtima hakanud kopeerimisele ükskõik, kelle poolt, ja ükskõik, mis muul eesmärgil. Nende üleskutsete sisu ole lühidalt - internetiajastul toimub niigi pidev autoriõiguste rikkumine muusika, tekstide, piltide jms kopeerimise näol, muutkem siis see tegevus vabaks.--80.235.107.168 22. september 2018, kell 21:18 (EEST)

Täpsustan: "poliitreklaam nõudis ju muuhulgas vaba õigust, et kõiki teoseid, mis jäävad kellegi kaamera ette, võiks vabalt tasuta kasutada suvalisel viisil ilma autorile viitamatagi (panoraamivabadus)" on tegelikult valeväide. Euroopa Liidu liikmesriikides, kus kehtib panoraamivabadus (praegu nt Ühendkuningriik, Belgia, Holland, Saksamaa, Austria, Poola, Soome jts), põhineb see autoriõiguse direktiivis kirjeldatud erandil, mis ei vabasta avalikus ruumis alaliselt olevate teoste kujutiste kasutajaid autorile viitamise kohustusest. Eestis praegu kehtiva mitteärilise panoraamivabaduse kohta ütleb AÕS § 20¹ "Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine": "Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel." Wikimedia Eesti nimel Riigikogu kultuurikomisjonile esitatud seaduseelnõus seda lauset ei muudetud ning üldjoontes võib öelda, et ei saakski muuta, kuna autorile viitamise nõudest loobumine oleks vastuolus autoriõiguse direktiivi ja sellele aluseks oleva Berni konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud. (Võib-olla juristid leiaksid mingi ettekäände, meie igatahes ei pidanud seda mõistlikuks. Vikipedistid hindavad korrektseid metaandmeid sama kõrgelt kui raamatukoguhoidjad.) Sellest, et panoraamivabaduse laiendamise korral ärilisele kasutusele ei kaoks viitamisnõue kuhugi, on otsesõnu kirjutatud eelnõu seletuskirjas ning selleteemalistes leheartiklites (kui mu mälu ei peta, siis Sirbis ja Postimehes, võib-olla mujalgi, vt viiteid nt artiklist Panoraamivabadus). Järelikult on kaks võimalust: meie armas anonüüm kas eksib (ja seega ei tunne teemat) või valetab teadlikult. Igal juhul soovitan enne järgmise filipika kirjutamist lugeda tähelepanelikult läbi Eesti AÕS koos kommentaaridega, ELi autoriõiguse direktiiv ja ilmselt tuleks kasuks, kui ka mõne välisriigi seaduste need paragrahvid, mis panoraamivabadust kirjeldavad (enamiku lingid leiab WIPO kodulehelt või Wikimedia Commonsi panoraamivabaduse lehelt). Hariv ja lõbus lugemine.

Mis puutub pildiautorite atributsiooni Vikipeedias, siis ausalt öeldes meeldiks mulle ka, kui seda tehtaks igal leheküljel. Mis sest, et on natuke tüütu, viite korrektse vormistamise saaks mehhaniseerida. (Pole tähtis, kas see on igas riigis kohustuslik, lihtsalt autorite suhtes oleks ilus.) Aga Wikimedia liikumises, Wikimedia Foundationis ja erikeelsetes Vikipeedia kogukondades on kujunenud arusaam, et atribueerimisnõude täitmiseks piisab lingist lehele, kus on kõik üksikasjalikud andmed, sh pildi üleslaadija ja litsents. Siiani ei ole minu teada keegi üheski riigis seda praktikat otseselt kohtus vaidlustanud. Minu poolest võiks, siis oleks suurem õigusselgus. Autoriõigusele spetsialiseerunud juristid, kellega olen sellest rääkinud, leiavad, et üldjoontes käivat nii kah (tuues analoogiaks raamatud, kus illustratsioonide autorid võivad vabalt olla loetletud kõik koos teose tagaotsas või, veel hullem, kümnendas köites). Kuni kohtulahendit pole (ja rangelt võttes ei selgitaks välisriigi kohtulahend meil Eestis midagi, vaja oleks kas kohalikku või üleeuroopalist lahendit), tuleb nähtavasti selle selgitusega leppida või siis proovida veenda vikipediste endid seda kommet vabatahtlikult muutma. Ja vikipedistid on vahel üsna põikpäised (mina sealhulgas).

Ega ma rohkem väga tuuleveskitega võidelda ei viitsi, nii et ei maksa oodata, et iga uut jauramist kommenteerima tulen. (Võrdluseks: Tiina Tammetalu kuulutas kultuurikomisjoni istungil sõna-sõnalt, et panoraamivabadus olevat "bolševism", "kommunism" ja "orjanduslik kord". Kas Suurbritannias, Austrias ja Soomes on praegu need kõik korraga või ükshaaval, ta ei täpsustanud. Selle kõrval on meie armas antikommunist veel täitsa vagurakene.) Lihtsalt see konkreetne vale panoraamivabaduse teemal vajas faktiparandust, ei saa lasta inimestel alati ka päris vabalt jama ajada. --Oop (arutelu) 24. september 2018, kell 02:29 (EEST)

Ma ei viitsi seda pikka jura läbi lugedagi. Lükkan selle ümber reaalse näitega - olen viimase paari päeva jooksul kirjutanud mitmele Vikipeedias avaldatud maalile alla autori nime. Siin põhjendatakse, et Commonsis on ju kuskil kirjas, kes on teose autor. Aga nende artiklite vaatajatele autorit ei näidatud. See ongi see kommunism - tahate kasutada oma poliitreklaami ehtimiseks kellegi maali, aga autori nime juurde ei kirjuta - ütlete, et kel huvi, saab ju ise välja otsida. Näited: Louis XVI, Musofoobia. Seega pean tuuleveskitega edasi võitlema, sest kommunistid oma harjumusi ei muuda! Panoraamivabadusega käitutakse siin täpselt sama moodi! Paljud teosed fotodel on ilma autori mainimiseta. Ja Wikipedias on asjad veel suhteliselt korras. Kommude ettepanekud mõjutanuks aga elu ka väljaspool Wikipediat. Kuigi ma ei pea end eriliseks loojaks, olen leidnud kümneid veebilehti, kus muuhulgas levitatakse minu nõusolekuta minu teoseid, teenides sellelt raha, millest mina ei saa sentigi. Autoriõigusi on vaja karmistada ja Euroopa Liidu vastav direktiiv on samm õiges suunas! --80.235.107.168 24. september 2018, kell 22:56 (EEST)

Sinu kommentaaridest ilmneb selgelt, et Sa ei tea vähimati ei autoriõigusest ega kommunismist. Seega ole parem sootumaks vakka, sest midagi tarka sa öelda ei oska. Seda enam, et talitled siin ainukese poliitpropagandistina. Ivo (arutelu) 25. september 2018, kell 01:27 (EEST)

Vastupidi, autoriõigusest ei tea midagi teie. Kommunismist te ilmselt üht-teist teate, perekondlikel põhjustel. Millist poliitikat ma siis propageerin, et sa mind poliitpropagandistiks sõimad? Ma propageerin siin seda, et Vikipeedia adminnid ei kasutaks Vikipeediasse tuhandete vabatahtlike poolt lisatud sisu oma poliitiliste vaadete propageerimiseks, mis on risti vastupidi osa Vikipeediasse sisu loovate inimeste seisukohtadega. Kui Vikipeedia on mingi seltskonna poliitiliste ambitsioonide võimendamise kanal, siis tuleks see selliselt ka reeglitesse paika panna, siis igaüks teaks, kas ta tahab sellistel tingimustel panustada või mitte.--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:00 (EEST)

Oop, ole nii lahke ja tsiteeri seda minu väidet, mille kohta sa kirjutasid, et ma kas eksin või valetan?--80.235.107.168 25. september 2018, kell 07:39 (EEST)

Üks suvaline näide panoraamivabaduse kohta ka: Pirita tee (Pirita sild on autoriõiguse kaitse all olev objekt, mille autoriõigus ei tohiks olla veel aegunud, autorit ei mainita isegi Russalka pildi all jne). Teine näide: SEB Pank --80.235.107.168 25. september 2018, kell 08:04 (EEST)

Veel üks näide panoraamivabaduse kohta: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Maarjam%C3%A4e,_Tallinn,_Estonia_-_panoramio.jpg - kuigi teosele endal on autori nimi, ei ole Commons seda avaldanud.--80.235.107.168 26. september 2018, kell 07:10 (EEST)

Toon huvi ja järjepidevuse mõttes ära mõned IP-d ja ühe kasutajanime, mille alt kasutaja tegutsenud on: Eri:Kaastöö/84.50.182.154, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/217.159.177.69, Eri:Kaastöö/217.159.177.10, Eri:Kaastöö/90.191.198.230, Eri:Kaastöö/90.191.1g6.98, Eri:Kaastöö/90.191.199.140. Siin mõned näited iseloomulikust arutelustiilist: Arutelu:Eesti Rahvusringhääling, Arutelu:Tallinna Televisioon, Arutelu:Roheline ideoloogia, Arutelu:Rohelise erakonna algatusgrupp, Arutelu:Viht, Arutelu:Eesti Metsa Abiks, Arutelu:Range kaitse vajak, Arutelu:Sergei ja Julija Skripali mürgitamine, Arutelu:Elektroonilise hääletamise kriitika, Arutelu:Raudteetransport. Cumbril (arutelu) 17. september 2018, kell 22:20 (EEST)

No püüdke ikka teemas püsida! Teil on kange tahtmine ikka isiklikuks minna ja rusikatega vehkida!--91.129.99.209 18. september 2018, kell 15:55 (EEST)

• @Cumbril, @Ivo: Võib-olla oleks mõttekam teha CheckUser ja tulemustele toetudes selline lahmimine konkreetsetelt IP-delt palju pikemaks ajaks ära blokeerida? -Mardus /arutelu 5. oktoober 2018, kell 10:23 (EEST)

Üldine kommentaar tehnilises küsimuses: checkuser'i õigusega inimesel on võimalik teada saada IP-aadress, mida registreeritud Vikipeedia kasutaja kasutab + muud tehnilist infot, mis veebibrauseri pöördumises sisaldub. Seda kasutatakse näiteks selleks, et aru saada, kas mitme eri kasutajanime all tegutseb üks ja sama isik. Anonüümse kaastöö puhul on kõik IP-aadressid juba ilma checkuser-i funktsiooni kasutamata niigi kõigile näha. Cumbril (arutelu) 5. oktoober 2018, kell 12:43 (EEST)

Täpsustuslehekülgede stiil

Lp tähtsad ninad ja Lp suured ninad, ehk viitsite ilusate sügisilmade puhul kokuleppida stiilsuses, mida kasutate mõnetähelistel täpsustuslehtedel, eriti nendel, millede nimed kattuvad keemiliste elementide, ISO riigikoodide ja Internetivalduste nimedega! Näited

• TG – netivaldus kasutusel, ISO nimetamatta
• RU – viide netivaldusele;
• Info – suunamine, kuid kirjutise päises puudub viide .info-le
• AU – suunamine täpsustuslehele Au (täpsustus) ja viimases on mainitud nii .au netivaldus kui ka .au failiformaat

palun kokkuleppida ja leppe tulemused kirjalikult miskisse leitavasse ja loetavasse juhisesse salvesatada. suwa 28. september 2018, kell 14:50 (EEST)

reeglite kirjalik fikseerimine üsna keerukas, sest väga palju on erandjuhtumeid. Huvilisel vaadata enwikit en:Wikipedia:Disambiguation#Disambiguation_pages. Igatahes rusikareegel on see, et kahe- ja kolmetähelistel lühenditel on üksainus täpsustusleht (TG ja Tg), välja arvatud nt Internetivalduste nimed. Samas, meil on massiliselt halbu lahendusi (nt ESI ja Esi, IPO ja Ipo).--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 18:46 (EEST)

kes teemale tahab läheneda süsteemselt siis vt: Kasutaja:Estopedist1/Kahetähelised akronüümid ja Kasutaja:Ahsoous/Kolmetähelised akronüümid--Estopedist1 (arutelu) 1. oktoober 2018, kell 19:32 (EEST)

• suwa, kui sa pead silmas tippdomeeni, siis ühise mõistmise huvides oleks parem ka kasutada sõna tippdomeen ja mitte sõna netivaldus, mida mõistab tippdomeenina vaid üks inimene. -Mardus /arutelu 5. oktoober 2018, kell 10:32 (EEST)

Muudatused vaha peal

Ma ei mäleta, kuskohas sai Mediawiki tekstide tõlkeid parandada, nii et kui keegi sinna satub, palun otsige üles fraas "Muudatust ei saa vahapeal tehtud redigeerimiste tõttu tühistada." ning tehke see, mida on vaja teha. Aitäh. --Ehitaja (arutelu) 3. oktoober 2018, kell 19:13 (EEST)

Parandasin. Aitäh märkamast. Pikne 3. oktoober 2018, kell 22:24 (EEST)

Eesti/Läti 100 artiklivõistlus

Kõik võivad julgelt oma artikleid võistluse lehele kirja panna. Oktoobris loodud ja oluliselt täiendatud Eesti-teemaliste artiklite eest ning novembris lisandunud ning täienenud Läti-teemaliste kirjutiste autoritele anname välja hulga auhindu. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2018, kell 13:11 (EEST)

Tallinna kirjeõhtu 20.10.2018

Kõik võivad liituda TLÜs toimuvale artiklite kirjutamise ja täiendamise õhtule, kus lisaks artiklite kirjutamisele pakutakse ka pitsat ja mahla. Üritus algab kell 19:00 ruumis M328.

Facebooki link: Vikipeedia kirjeõhtu. Ukangur (arutelu) 15. oktoober 2018, kell 17:50 (EEST)

palun plokkida 62.65.216.89

palun panna võõraste poolt muutmise keelu alla mu kasutajaleht ja plokkida 62.65.216.89, s.t Lasnamäelt ex-Starmani võrgust praegune Elisa klient jne. vt ka https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/62.65.216.89. suwa 13. oktoober 2018, kell 21:17 (EEST)

Puuduv mall

Puudub Mall:Riik/Venemaa SFNV/lipp. Oleks vaja näiteks artikli Balti laevastik infokastis. Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (Venemaa SFNV, ka Vene SFNV) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 (mitte segi ajada Vene NFSV-ga!). Ursus scribens (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 10:37 (EEST)

Kui sa tunned, et neid malle on juurde vaja, siis sa saad ju need ka ise luua. Mallid on põhimõtteliselt täiesti sarnane vikitekst nagu artiklid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 12:12 (EEST)

Vikipeedia omistab mulle muudatusi, mida mina pole teinud

Tegin artiklis Ogapõskne vähk täna, 25. oktoobril 2018, kell 20:07 paar muudatust: "veekogude" (kuna ohustatud ei ole ainult üks veekogu), "elupaikade" (kuna ohustatud ei ole ainult üks elupaik), "toodi" (lähtuvalt meie asukohast Euroopas) ja viisin ühe lause võrra ettepoole lause "Lisaks hävivad ogapõsksed vähid võõrliikide sissetoomise ning laia leviku tõttu" (et tekst ladusam oleks). Ometi näitab Vikipeedia ajalugu, nagu oleks ma mudinud ära hulga sise ja välislinke, millega ma paraku ei ole tegelenud. Miks nii? --80.235.107.168 25. oktoober 2018, kell 20:44 (EEST)

Võib-olla alustasid redigeerimist vanema redaktsiooni pealt. Sel juhul näitab ka hoiatust: "Ettevaatust: Redigeerid praegu selle lehekülje vana redaktsiooni. Kui selle salvestad, lähevad kõik vahepealsed muudatused kaduma." --Pelmeen10 (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)

Võibolla tõesti! Tänan selgitava vihje eest! Mul oli see leht tõesti mitmes tääbis lahti ja ühes võis see olla selle seisuga, mis oli ootamatult minule omistatud muudatuste eelne. Ju ma tääbide vahel klõpsates sattusin kogemata vana seisuga tääbile ja tegin oma parandused ekslikult seal. --80.235.107.168 26. oktoober 2018, kell 19:17 (EEST)

Logod Vikipeedias

Arutelu algas siin
Kaubamärgiseadus § 14.

Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.

Kas sellest võib välja lugeda, et koos hoiatustähisega võib logosid Vikipeediasse laadida? Mina ei loe välja, et see keelatud oleks. Ühesõnaga kui logo on Vikipeedias (ilma hoiatustähiseta) avaldatud, võib kaubamärgi omanik küsida hoiatustähist. Seega on ju logode kustutamine üle pingutatud. Kas on vaja küsida juriidilist abi, või keegi reaalselt oskab öelda kuidas peaks käituma? (PS: paluks mitte varasematele aruteludele linkida, kui seal nö absoluutset tõde selgunud pole) --Pelmeen10 (arutelu) 28. oktoober 2018, kell 20:34 (EET)

Tasub meeles pidada ka järgnevat Commons:Threshold of originality. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. oktoober 2018, kell 21:20 (EET)

Traditsiooniliselt on Vikipeedia seisukohalt esmatähtsaks peetud asjaolu, et suur(em) osa kaubamärke on ka autoriõiguse mõistes teosed ning kui neid pole just otseselt litsentsi alusel või seadusega vabaks antud, ei ole meil õigust neid Vikipeedias kohustuslike vabakasutuslitsentside all avaldada, võimaldades lugejatel kaubamärgipiltide edasist kasutamist. Just selles punktis on ka originaalsus oluline: kui kaubamärgi väljanägemine on triviaalne, saab väita, et see pole teos ja autoriõigus seda ei kaitse (ehkki see pole väga hea kriteerium, sest eri riikides tõlgendatakse originaalsusnõuet üpris erinevalt). Kaubamärkide kaitse kaubamärkidena on teine teema ning tavaliselt meil sellele eriti tähelepanu pööratud pole, sest autoriõiguslikud piirangud on laiemad ja üldjuhul ei peeta avaldamist teatmeteoses kaubamärgi kaitse sisuliseks rikkumiseks (kaubamärgid kaitstakse konkreetsete klasside piires, mis enamasti ei ole entsüklopeediad). Ma ei tea ühtki juhtumit, mil Eestis oleks keegi tulnud oma kaubamärgi juurde hoiatustähist nõudma - kuid vastu võib muidugi väita, et ei ole tuldud, sest autoriõiguse tõttu meil kaubamärke praktiliselt polegi. Inglise vikis on leitud, et kaubamärke saab näidata USA seadustes määratletud nn õigustatud kasutuse alusel (ehkki see ei kehti enamikus muust maailmast, kus inglise vikit loetakse), aga Euroopa autoriõiguses niisugust imelooma pole ja meie sellele toetuda ei saa. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 01:23 (EET)

(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;
3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.

(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.

Tekkis küsimus, kas on selliseid riike, kes ei garanteeri Eesti autorite ja teoste kaitset? --Pelmeen10 (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 06:16 (EET)

Jah, seda ei tee ametlikult Myanmar, Laos, Kambodža, Paapua Uus-Ginea, Sierra Leone, Uganda, Mosambiik, Iraan, Iraak, Araabia Ühendemiraadid, Etioopia, Kuveit, Eritrea, Somaalimaa, Afganistan ja Turkmenistan. Mitteametlikult võib riike, millel Eesti autorite teoste kaitsest sooja ega külma pole, olla teisigi (selles on tihti süüdistatud näiteks Hiinat), aga ametlikult nad seda teevad. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:16 (EET)

Oih, Taiwan ja Sao Tome ja Principe jäid nimekirjast ennist välja. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:20 (EET)

Aga see kõik ei tähenda muidugi seda, et sealsete autorite õiguste kaitsmine vikipeedias poleks moraalses mõttes viisakas. - Melilac (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 09:22 (EET)

Vanad anonüümsed Eesti lehepildid Vikipeedias

(Hoiatus: järgnev jutt on keeruline ja paneb normaalsetel inimestel pea valutama. Lugege omal riisikol.) Hiljuti tekkis pisike ja üsna spetsiifiline autoriõiguslik probleem. Nimelt ütleb Eesti autoriõiguse seadus: "§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele. Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Niisiis on teos, mis avaldati anonüümselt või pseudonüümselt enam kui 70 aastat tagasi (tehniliselt võttes 71, sest iga aasta teosed vabanevad järgmise aasta 1. jaanuaril) ja mille autor on tänini teadmata, Eesti seaduste järgi vaba ja selle võib Vikipeediasse üles laadida. Nende hulka võib kanda näiteks perioodilistes väljaannetes avaldatud tekstid ja fotod. (Muide: kui teos loodi tööülesannete täitmise korras, kehtib selle autoriõiguse samamoodi 70 aastat avalikustamisest, aga § 41 alusel, nii et praktilist vahet pole.) Konks peitub aga selles, et 1994. aastal sõlmitud Marrakeši kaubandusleping rakendati USAs nii (en:Uruguay Round Agreements Act), et hulga väljaspool USAd loodud teoste autoriõigus taastati ja, kui pikk ja segane jutt kokku võtta, nõuab Commons, et välismaine sisu pärineks ajast enne 1923. aastat. Meile siin Eestis on 1923-1947 loodud sisu kultuurilooliselt jube oluline, aga selle Commonsisse laadimine on praktiliselt välistatud. Ei saa isegi otseselt väita, et tegu oleks "mittevaba sisuga", kuna Eesti ja Euroopa Liidu reeglite järgi on tegu täiesti vaba materjaliga, piiratud on selle kasutus vaid USAs. Siit tuleneb praktiline küsimus: ehk oleks mõistlik teema kuskil eraldi lehel kenasti lahti kirjutada ja teha hääletus, mis kehtestaks teise kohaliku erandi panoraamivabaduse kõrvale? Erandit tuleks kasutada muidugi ettevaatlikult, et tegelikult tuntud autori teost kiirustades anonüümseks ei loetaks, ning Commonsisse laadimise välistamiseks tuleks teha analoogne mall olemasolevale mallile KunstiteoseFoto. Aga Eesti ajaloole mõeldes võiks praktiline kasu artiklite illustreerimisel olla siiski suur. Miinuspoolelt: mõnel inimesel käiks ettevaatus teoste anonüümseks kuulutamisega kahtlemata üle jõu, nii et selle malliga teoseid tasuks hoolikalt kontrollida ja uute lisandumise üle arvet pidada. Arvamusi? --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 02:09 (EET)

Poolt. Andres (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 08:24 (EET)

Poolt. Adeliine 29. oktoober 2018, kell 10:19 (EET)

Poolt. --Juhan121 (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 10:27 (EET)

Poolt - Melilac (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:59 (EET)

Minu arusaamise järgi päris nii see ei ole: see ei puuduta teoseid, mis on avaldatud Eestis anonüümselt aastatel 1923–1945 ning teoste puhul, mida see puudutab, pole oluline, mis põhjusel on autoriõiguse kehtivus lõppenud. Ma selgitasin mõne aasta eest lühidalt, kuidas mina asjast aru saan: Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 23#URAA (samas viide inglise viki pikemale lektüürile).

Teiseks, ma avaldasin varasemas kommentaaris küll lootust, et teosed, mida see puudutab, sobiks erandi alusel eesti Vikipeediasse laadimiseks, aga nüüd ma olen üsna kindel, et üldjuhul see nii ei ole. Nimelt peab teose kasutus olema kooskõlas ka Ühendriikide seadusega, millest tulenevalt pole need teosed vabad. Seda tulenevalt Wikimedia üldistest litsentsipõhimõtetest ning sama asi on üle korratud ka Wikimedia URAA-teemalises seisukohas. Pikne 29. oktoober 2018, kell 11:00 (EET)

ainus lahendus on see, et Wikimedia Eesti kogub sihipäraselt raha ja hakkab pidama oma serverit, mis on füüsiliselt ja õiguslikult EV õigusruumis ning laeb vajalikud pildid sinna, sest EU ja USA erinevused EV seadustest jäävad :) suwa 29. oktoober 2018, kell 11:36 (EET)

Eri vikides on kogukonnad võtnud vastu mitmesuguseid kohalikke erandeid. Osa neist on USA seadustes kaetud spetsiifiliste klauslitega, osa aga tugineb USA poolel õigustatud kasutusele. Põhimõtteliselt võiks kogukond kinnitada erandi tingimusel, et erandi rakendus peab jääma õigustatud kasutuse piiresse, nii nagu seda mõistetakse USAs (nt isikuartikli illustreerimiseks üks foto on lubatav, viis ei ole). Tõsi, see reegel jääb meile siin üsna ähmaseks, aga ega ta ameeriklaste jaoks palju selgem ole. Autoriõiguse juristid nendivad sageli, et õigustatud kasutus ulatub üksnes niikaugele, kuni keegi on valmis kohtukulusid kandma. Nii et teatud piirides oleks selline erand siiski praktiliselt rakendatav, terve mõistuse ja mõningase ettevaatuse abiga. Iseküsimus on, kas me usume, et Vikipeedia kasutajail jätkub tervet mõistust. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:36 (EET)

Arvestades seda, et enamikel kasutajatest puuduvad reaalselt võimalusedki taoliste fotodega tegelemiseks usun ma, et antud küsimuse puhul ei tohiks probleemi tekkida. - Melilac (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:59 (EET)

Sellistes fotodes pole midagi ebatavalist. Siinse teemapüstituse ajendas üsna rutiinne soov isikuartiklisse pilt lisada. Ainus seni leitud pilt A. F. Tombach-Kaljuvallast on artiklis ja väga võimalik, et kustutatakse varsti Commonsist maha - ülaltoodud põhjustel. Pseudacorus (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 17:56 (EET)

Kui see pilt on avaldatud anonüümselt, siis selle autoriõiguse kehtivus ei pikenenud URAA tõttu, kuna 1. jaanuaril 1996 kehtis autoriõigus Eestis 50 aastat pärast teose avaldamist (s.t autoriõiguse kehtivus oli selleks ajaks juba lõppenud). Panen selle pildi juurde sobivama märgise. Pikne 29. oktoober 2018, kell 18:28 (EET)

Paistab, et see pilt siiski pole anonüümne. Fotises on autoriks märgitud J. Rambach, kes on arvatavasti Johannes Rambach, kelle autoriõiguse kehtivus on lõppenud nii Eestis kui ka Ühendriikides. Pikne 30. oktoober 2018, kell 17:57 (EET)

Põhimõtteliselt puutub selle probleemiga kokku peaaegu igaüks, kes otsib võimalust illustreerida Eesti sõjaeelse iseseisvusaja (või ka sõjaaja) teemalisi artikleid. Eesti seaduste järgi oleks justkui okei, aga kasutada ikka ei saa. Ma pole päris kindel, et ameeriklaste silmis märgisevahetus üksi olukorra sisuliselt lahendab, kuna siinne pikenemine ja sealne lepingu tõlgendus ei pruugi olla üksüheses vastavuses. (Praegu pole mul mahti URAA nüanssidesse väga põhjalikult süveneda.) Kui see olukorra lahendab, siis pole muidugi kohalikku erandit vajagi, piisab pelgalt kohasemast märgisest, mille kohta võiks siinseid kasutajaid vaid teavitada. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:26 (EET)

Jah, paistab et jaapani Vikipeedias on URAA-ga seoses selline erand. Aga nagu öeldud, URAA tõttu pikendatud taastatud autoriõiguse kehtivusega teoste suhtes üldjuhul erandit kohaldada ikkagi ei saaks. Saaks kohaldada ainult siis, kui see on tõesti motiveeritud. Näiteks ajalehetekstide avaldamine selle erandi alusel oleks siin kohane väga harva, kui üldse kunagi, kuna tekstidele on artikli sisus harilikult piisav viidata ja kui mõne lause täpne sõnastus on oluline, siis seda on piisav tsiteerida. Kuna tegu on vanade piltidega, siis on ka portreede puhul sageli võimalik, et leidub mõni mõned aastad vanem pilt samast isikust, mis mittevaba pilti vabalt asendada võiks. Muude vanemate piltide puhul, mida tavapärasemalt üles on laaditud, nagu näiteks linnavaated, poleks ilmselt ka sageli arusaadav, miks konkreetse teksti juures peaks olema just sellise vanusega pilt või miks just selle autori pilt. Siis, see erand puudutaks seni vaid neid Eesti päritolu teoseid, mille autoriõiguse kehtivus on lõppenud eelmisel ja sel aastal.

Nii et sellisest erandist oleks arvatavasti rohkem segadust kui tulu. Kasutuse motiveeritust, nii kooskõlas seadusega kui ka Wikimedia litsentsipõhimõtetega tuleks hinnata tõesti eraldi iga kasutuse puhul. Kogemuse põhjal ütleks ma, et see erand poleks praktiliselt rakendatav just sellepärast, et ettevaatusest ei taheta siin seoses autoriõigusega harilikult midagi kuulda, hea kui õnnesub teha nii, et poleks otsest vastuolu autoriõigusega.

Kui hääletada, siis ma soovitan hääletada läbimõeldud lahenduse üle. Mitte ideekavatsuse üle. Muidu jääb asi poolikuks, nii nagu on juhtunud arhitekuuriteoste kujutistega, mille kasutust peaks Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi piirama konkreetsed kriteeriumid, mida meil jätkuvalt pole. Arvatavasti tuleks siis üle võtta inglise viki mittevaba sisu kriteeriumid (ja seonduv atribuutika) selle klausliga, et neid kohaldatakse teostele, mille autoriõiguse kehtivus on Eestis lõppenud (ja küllap ka senistele arhitektuuriteoste kujutistele). Pikne 29. oktoober 2018, kell 18:28 (EET)

Nagu eespoolt näha, oligi siinne küsimus selle järele, kas üldse tasuks probleemile lahendust otsida. Eespool kirjutatust jääb mulje, justkui lahendaks kogu probleemi pelgalt märgisevahetus, kuna URAA pikendus Eesti kohta ei käi ja kogu lugu. Kui nii ka päriselt on, siis on see muidugi eesti Vikipeediale väga kasulik, anonüümsete fotod sõjaeelsest Eestist on meie jaoks korralik aardelaegas. Ma tahaksin ses lahenduses ainult kindel olla - tundub liiga ilus, et reservatsioonideta uskuda. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:26 (EET)

Lisan selle alajaotuse esimese postituse juurde, et pildid, mis näivad anonüümsed, s.t mille juures pole autori nime, võivad käia "Autoriõiguse seaduse" § 12 lg 1 p 2 alla: autor otsustab, et teos avaldatakse ilma tema nimeta. Anonüümseks tunnistamiseks on vaja läbida pikk tee, et jõuda orbteoseni, mis oli varem kirjas umbes § 85 ja edasi, aga on praegu vist mingis eraldi aktis - igatahes olen seda seaduseelnõud näinud. Nii et vist ei ole muud võimalust, kui oodata 70 aastat. Ssgreporter (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:39 (EET)

Tegelikult on orbteoseks tunnistamine ja anonüümsus kaks eri asja. Orbteos on kaitstud autoriõigusega teos, mille autoriõiguse omanikku pole Rahvusvaraamatukogul hoolsa otsinguga leida õnnestunud; autor võib täiesti teada olla, lihtsalt kadunud või surnud ja pärijad teadmata, või pärijad surnud ja nende pärijad teadmata. (Orbteoste kohta käib AÕS ptk 4, § 27² kuni § 27⁸.) Anonüümselt avaldatud teost, mille avaldamisest on möödas 70 aastat, autoriõigus ei kaitse. Jah, autoril on õigus avaldada teos anonüümselt. Aga kuni ta ei ole oma teose autorsust avaldanud (algses avaldamiskohas või mujal avalikkuse ees), siis kehtib selle kohta § 27² "Orbteos" lõige 6: "Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 62¹ 3. lõiget." § 29 2. 3. lõike kohaselt "Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik." Ja § 40 määrab õiguste kehtivusaja: "Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Seega: 1) autoril on õigus avaldada teos anonüümselt, see on tema vaba valik ja siis tuleneb kõik järgnev (70 aasta lugemine avaldamisest, mitte tema surmast); 2) kui 70 aasta jooksul pole autorsus avalikuks saanud, siis on teos vaba ja hilisemat ümbermõtlemist eriti pikaealistele pole ette nähtud; 3) anonüümsete teoste puhul ei ole tuvastamiseks kehtestatud samasugust hoolika otsingu kohustust nagu orbteoste puhul; ei ole ka samasuguseid kasutuspiiranguid (mis muudavad orbteoste tuvastamise sisuliselt mõttetuks, sest keegi teine peale avaliku sektori mäluasutuste neid ikka kasutada ei saa ja noil on õigus oma kogusid tutvustada niikuinii). --Ehitaja (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 00:09 (EET)

URAA pikendus käib küll Eesti teoste kohta, aga kaugeltki mitte sellisel määral nagu siin teemapüstituses väidetud. Siin pole selgitatud, millest kahtlus, et see võiks käia Eestis enne sõda avaldatud anonüümsete teoste kohta. Veelkord, keda asi rohkem huvitab ja kes tahab asjast lihtsa vaevaga sotti saada, siis soovitan lugeda siit: en:Wikipedia:Non-U.S. copyrights#Restored copyrights. Pikne 30. oktoober 2018, kell 09:50 (EET)

Tõlgin ühe lause sealselt lehelt:

If the work was in the public domain in the source country "through expiration of term of protection" on the URAA date (January 1, 1996 in most cases) the U.S. copyright is not restored. Kui teos oli URAA kuupäeval (01.01.1996) päritoluriigis avalikus omandis autorikaitse kehtivuse perioodi lõppemise tõttu, siis USA-s selle teose autorikaitset ei taastatud.

Ehk siis 1.01.1996 kehtis Eestis autorikaitse periood 50 aastat (autori surmast või anonüümse teose avaldamisest) ja seega enne 1946 loodud anonüümsed teosed olid sellel päeval avalikus omandis nii Eestis kui ka USA-s. Eestis perioodi pikendamine 70 aastale teeb praeguse seisuga suht sama välja, sest praeguseks on enne 1946. aastat loodud teoste jaoks ka 70 aastat möödas. Kas saan õigesti aru? Adeliine 30. oktoober 2018, kell 10:37 (EET)

Ma ei tea, kas ma saan õigesti aru, mida eelviimase lausega silmas pead. Üldjoontes jah, need teosed, mille autori surmast või mille anonüümselt avaldamisest oli 1996. aastal möödunud 50 aastat, on nüüdseks möödunud ka 70 aastat.

Ma vist tekitasin segadust, kui rääkisin autoriõiguse kehtivuse pikendamisest. Täpsemalt, URAA tõttu taastati 1996. aastal mõnede teoste autoriõiguse kaitse USA-s sedasi, et see kehtib seal kauem kui Eestis (95 aastat pärast avaldamist). Aastast 2000 alates kehtib autoriõigus Eestis 50 aasta asemel 70 aastat, aga see ei puutu USA-s õiguste taastamise juures tagantjärele enam asjasse. Pikne 30. oktoober 2018, kell 15:16 (EET)

Seega tegelik probleem on hoopis teostega, mis 1996. aastal veel ei olnud Eestis avalikku omandisse jõudnud ja millele seati USAs 95-aastane autorikaitse? See tähendab siis seda, et 1947 Eestis anonüümselt avaldatud teos on Eestis nüüd juba avalikus omandis, aga USA-s mitte kuni aastani 2043? Adeliine 30. oktoober 2018, kell 15:52 (EET)

Jah. Pikne 30. oktoober 2018, kell 16:18 (EET)

No kuna wikipedia on rahvusvaheline, siis pole neid vaja puutuda, see tagab ka lisakaitse kuritarvituste eest (saab ju taolisi fotosid laadida üles ka eesti wikipediasse ilma commonsi vahenduseta ja hiljem ka commonsisse lisada). Commonsi erand peaks siis kehtima anonüümsete teoste jaoks, mis on avaldatud enne aastat 1946.- Melilac (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 10:27 (EET)

Üldiselt tasuks vaadata üle Commonsi litsentsimärgised - nende kirjeldused ei ole Eesti kontekstis kasutamiseks alati väga selged - ja teha Eesti kontekstis kasutamist kommenteeriv vaheleht. Olen täiesti kindel, et keskmise tavakasutaja jaoks on nende valik märksa segasem kui meile. --Ehitaja (arutelu) 1. november 2018, kell 13:19 (EET)

Ei. USA-s ja mujal maailmas (v.a. paar riiki) kehtib lühema kestvusaja reegel: Kui teos läks Eestis avalikku omandisse 70+1 aastat tagasi, siis teos on ka USA-s avalikus omandis. 95 aastat (kas avaldamisest või autori surmast) kehtib vaid USA-s avaldatud teoste kohta. -Mardus /arutelu 9. november 2018, kell 14:18 (EET)

Sa ajad midagi sassi. USA-s kehtib küll välismaal avaldatud teatud teoste suhtes tähtaeg 95 aastat avaldamisest (mitte autori surmast, vt siit tabelist). Jutt oli sellest, et see tähtaeg ei kehti siis, kui 1. jaanuaril 1996 oli autoriõiguse kehtivus teose päritoluriigis lõppenud. Artikkel, millele viitad, ütleb et lühem tähtaeg kehtib USA-s ainult neile samadele teostele, mille autoriõiguse kaitset ei taastatud 1. jaanuaril 1996, ning muul juhul USA-s lühema tähtaja reeglit vastupidi pole. Pikne 9. november 2018, kell 15:49 (EET)

Muide, sellest ma nüüd ikkagi aru ei saanud, et kui konkreetse foto autorit poleks leitud (nähtavasti mõne Rahvusarhiivi kirje juures on oletatav autor mainitud ja mõne juures pole - ja teadmata jääb, millel anonüümse arhiivitöötaja oletus algselt põhines), siis milline oleks ikkagi pidanud olema see sobivam märgis, millest Pikne eespool kõmises? ("Panen selle pildi juurde sobivama märgise.") Oleks väga praktiline teada, kas selliste fotode küsimuse saab pelgalt märgisega lahendada või ei saa. --Ehitaja (arutelu) 6. november 2018, kell 17:48 (EET)

Sobivam märgis, mille lisasin, on c:Template:PD-1996. Lisasin selle eeldusel, et teos avaldati anonüümselt aastal 1934. Sama märgis sobib ka siis, kui autor pole anonüümne ja suri aastal 1936. Mõlemal juhul oli 1. jaanuaril 1996 teose päritoluriigis (Eestis) autoriõiguse kehtivus lõppenud. See märgis näitab, miks on teos Ühendriikides avalikus omandis. Eraldi tuleb näidata, miks on päritoluriigis teose autoriõiguse kehtivus lõppenud. Selleks on siis kas c:Template:PD-old-70 (autor teada) või c:Template:PD-anon-70-EU (avaldatud anonüümselt). Kui tarvis on märgiseid PD-1996 ja PD-old-70, siis nende asemel saab kasutada ka märgist c:Template:PD-old-70-1996. Pikne 6. november 2018, kell 18:24 (EET)

"Isa, anna neile andeks, nad ei tea, mida nad teevad" (Luuka 23:34)

Pildil on äikesetorm ehk pikne, aga kindlasti mitte londiste ehk õige nimega vants. Üldsegi on tegemist originaaluurimusega, sest pildistatut ei ole läbi vaadanud eel- ja järelretsenseeritav (teadus)ajakiri, millele saaks viidata. Elevandi kõrval peaksid ilmselt seisma ka noodsamad retsensendid koos pildistatava ladinakeelse nimetusega. Retsensendid peaksid käes hoidma ka oma isikut tõendavat dokumenti, et mingit pettust asjas poleks.

Kunagi sel suvel palusin mulle tuttaval inimesel laadida Vikipeediasse üksjagu dokumente. Ilmneb, et hiljaaegu on kasutaja Pikne neist üsna palju vikisse sobimatuks tunnistanud ja ära visanud:

• 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:170811120437 0001.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:15230104810 Vastuskiri.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:16-900.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m menetluse lõpetamine.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m Harri Värs (menetlusse).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:26.07.2017 RA tsenseeritud 3-17-1171.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m Harri Värs (MK menetlusse).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)
• 20.10.2018, kell 11:56 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:20.06.2017 RA tsenseeritud 3-17-1171 m Harri Värs (tagastada).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)
• 20.10.2018, kell 11:56 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-15-2739.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)

Esimesena tahaksin ma teada asjaolu, et mitu päeva võib fail olla ilma artiklisse lisamata, enne kui tsensori karm käsi neid likvideerima asub? Sooviksin teada ka, kas selline reegel on üleüldse mõistlik, kui kettaruumi on suhteliselt piiramatult?
Mulle jääb ka selgusetuks, et kui artiklis Riigikohus on lause "Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise või võtmata jätmise Riigikohtu määrusega", siis miks ei sobi sinna näiteks fail 16-900.pdf? Või kui 16-900.pdf sinna ei sobi, siis millal kavatseb Pikne sinna ise mõne Riigikohtu seda väga spetsiifilist (menetlus)toimingut ilmestava pildi lisada?
Sama jutt kõigi nende 3-17-1171 määrustega. Meil on artiklid kohtumäärus ja määruskaebus. Vähe sellest, et need artiklid on pinnapealsed, ei nähtu nendest mitte ühtegi dokumenti, mis lugejale olukorda visuaalselt lahti mõtestaks.
Pikne, kirjutasid ka, et fail "P6hja ringkonnaprokuratuuri kiri Harri V2rsile 05.01.2018.pdf" on originaaluurimus. Mul on sulle kurb uudis, aga tegelikult on kõik pildid originaaluurimused. Või millises (usaldusväärses, teisi ju Pikne ei tunnista) allikas on kirjas, et siin, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/de/Piiripatrull_teenistuskoeraga.jpg, on Eesti piirivalvurid? Võib-olla on hoopis Venemaa Föderatsiooni "rohelised mehikesed"? Millises allikas on kirjas, et siin (link: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Arseniy_Yatsenyuk.jpg) on Arseni Jatsenjuk? Vaata images.google.com ja võrdle seda ning teisi pilte temast näiteks Priit Pikamäega või Mart Normetiga. Nad võiksid täiesti vabalt olla üksteise dublandid. Kui ikka ei usu, siis guugelda näiteks "Jaan Pillesaar" ja "Norman Aas". Ma võiksin seda nimekirja veel jätkata.
Ma ei teagi, kuidas nüüd edasi. Minu meelest ei saa seda olukorda lahendada andresluurelikult, et "siin pole mõistlikku kahtlust". Aga vististi tuleb hävitustööga jätkata ja kõik failid ära visata. Kurb, aga mis ikka... --kanakukk (arutelu) 2. november 2018, kell 15:42 (EET).

Ma lisasin 1. augustil üleslaadija arutellu märkuse (Kasutaja arutelu:NCCR PULL), millele ta ei vastanud ligemale kolme kuu jooksul. Kusjuures ta tõenäoliselt nägi seda märkust, kuna ta on hiljem kaastööd teinud. Seega, ma ei arva, et ma oleksin kiirustades tegutsenud. Kindlat tähtaega meil sellisteks asjadeks pole. Kettaruum ei puutugi asjasse. Esmane kustutamise põhjus on see, et Vikipeedia ei ole isiklikuks kasutamiseks mõeldud veebiruum (Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole).

Need dokumendid paistavad olema ühe isiku isiklik kirjavahetus eri asutustega ja paar selle isikuga seotud kohtumäärust. Google'i järgi ei ole tegu tuntud isikuga ja samuti pole need kohtuasjad või algatamata kohtuasjad mingit laiemat tähelepanu pälvinud. Sellepärast ei ole selge, kus või miks neid pilte kasutada võiks. Alati on võimalus ka pärast kustutamist selgitada, miks just üks või teine pilt on konkreetse artikli illustreerimiseks siiski vajalik, ja siis saab pildi vajadusel taastada. Selleks et vältida arusaamatusi ja et näidata nende piltide vajalikkust, on arvatavasti kõige lihtsam teha alustuseks valmis artikkel, mille illustreerimiseks on neid pilte tarvis. (Loodetavasti siis selline artikkel, mida tähelepanuväärsuse puudumise tõttu peagi kustutamiseks ei esitata.)

Ma ei tea, miks riigikohtu artiklis peaks olema ära toodud tervikuna terved kohtuotsused, isegi kui tegu oleks mõne tähelepanuväärse kohtuasjaga, rääkimata ühest suvalisest kohtumäärusest, millel kuigivõrd sisu pole. Seda, milline peaks olema artikli Riigikohus sisu ja milliseid illustratsioone on sinna vaja, on arvatavasti sobilikum arutada selle artikli arutelus.

Kommentaari teises pooles viitad nähtavasti minu märkusele siin: Arutelu:Kaur Kenderi kriminaalasi. Dokument, millele seal viitan, on jätkuvalt alles. Võimalikust originaaluurimusest räägin ma seal seoses sellega, mida selle dokumendiga seoses artikli tekstis öeldud pole, aga võiks öelda (s.t miks see dokument artiklis üldse ära on toodud). Ma ei ole dokumendi tõesust kahtluse alla seadnud.

Kuna sa keskendud siin peaasjalikult kustutaja ründamisele, selle asemel, et sisuliselt nende piltide kasutamist selgitada, siis mulle tundub, et nende piltide allesjätmiseks ega taastamiseks ikkagi põhjust pole. Teinekord, kui on tahtmist konstruktiivseks aruteluks, siis võib selliseid asju püüda esialgu arutada ka üleslaadija või kustutaja arutelus. Pole tarvis asja alustuseks suure kella külge panna. Pikne 2. november 2018, kell 18:44 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Söandan lisada siia video, loodusjõududest (PS! Kõik osalejad, ema ja laps, on “alasti”, s.o viewer discretion is...) (selle alla käib vist ka „Pikne“ nime all esineja, looduse ‘produktina’, nagu me k6ik; a propos, see et mu “esivõsas” Vaba-- nimelisi olemas on, ei ärgita mind mingit erakonda veel kuhugi kaebama)...
...mõte selles, et ei ole ühtegi asja, mis ei ole jäänud "paika loksumata" , ja hiljem, tagasi pinnale tulnuna, sama teed kordamata jätnud...—Pietadè 6. november 2018, kell 18:07 (EET)

Ma ei kujuta hästi ette, kui Savisaar või Kender tuleksid Vikipeediasse oma kriminaalasja materjale üles laadima, siis me saadame nad minema, väites, et need dokumendid, need kirjad, mida nad siia salvestada kavatsevad, on isiklikku laadi. Ma ei kujuta hästi ette, kui siia tuleb mõni inimene, kes on töötanud mõne vähetuntud küla meiereis (kõrtsis, tehases, kaevanduses, muuseumis, misiganes ettevõttes), laeb üles pildi selle ettevõtmisega seotud hoonest ja veel mingeid dokumente selle asutusega seoses, siis pildi me jätaksime alles, aga dokumendid me kustutaksime ära. Ma ei kujuta hästi ette, kui keegi leiab näiteks kirjavahetuse Anna Haava ja Konstantin Pätsi vahel, siis me kustutame need siia üleslaadimisel viimseni ära. Oletame, et ma olen toosama Reimo Raivet, kelle kohta ka siin üks fail oli. Saan presidendilt teenetemärgi, mille kohta antakse mulle ka dokument. Ma laen selle Vikipeediasse üles, sest niisugust siin veel ei ole, aga saaksin Pikselt noomida, sest see on isiklik kirjavahetus minu ja presidendi vahel? Tõsiselt ka või?

Tunnistan ausalt, et igapäevaelus tegutsedes ei õpi ma esmalt pähe Riigi Teatajat, ma vaevu-vaevu olen lugenud liikluseeskirju. Juhtimisõigus on täitsa olemas, aga sõna-sõnalt paragrahvide ettelugemisega ei tuleks küll toime. Püüan ellu jääda sisemisest tunnetusest, intuitsioonist, vaistust, talupojatarkusest. Ma ei suuda tabada seda loogikat, miks ei tohi Vikipeediasse üles laadida isiklikku kirjavahetust. Rääkimata siis sellest rõhuasetusest, et see on isiklik, mis on vist midagi väga-väga halba? Ma saaksin veel aru argumendist, et nende materjalidega pole tõesti mitte midagi peale hakata, aga sel puhul tuleks ju mõni teine "paragrahv" leida?!

Andres, kellel on bürokraadi staatus, kirjutas 28. mail 2014, et "administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle". Ta kirjutas seda siis, kui algatas usaldushääletuse Bioneer1 asjus (mis minu tagasihoidliku arvamise järgi on üsna isiklik kriitika, verbaalne ründamine inimese vaimse võimekuse osas, ja isegi kui nii otse välja ei öelda, siis selline alltekst käib ju asjaga paratamatult kaasas). Eesti Vabariigi välisministeeriumi saadikud tegelevad konsulaarküsimuste kõrval ka näiteks meie ettevõtjate tutvustamisega maailmale, nende abistamisega vajalike kontaktide leidmisel teenuste-toodete eksportimiseks. Majandusküsimustega tegelemist diplomaatide hulgas on tähtsustanud näiteks Margus Tsahkna [1], aga ka logistikalahendustega tegeleva IT-firma GoSwift tegevjuht Hannes Plinte [2]. Diplomaatide tegevuse järgi otsustatakse Eesti üle.

Kaheldamatult on Vikipeedia eesmärk vahendada teadmisi, informatsiooni. See on postulaat ja see ei ole vaidluse all. Ilmselge on ka asjaolu, et kui mingisugune teave ei läbi tsensuuri, siis ei ole informatsioon enam terviklik. Minu meelest ei astunud Pikne mitte ühtegi olulist sammu selleks, et toimida Vikipeedia huvides, st et informatsiooni oleks siin rohkem, mitte vähem. Inimesel, kes on aastaid failide kustutamisega tegelenud, tulnuks selgitamistöö kindlasti hästi välja, sest pideva praktika käigus ju indiviid kordab endale neid reegleid, millest ta juhindub? Minu meelest ei pea uued ega vanad kaastöölised tõestama, kas informatsioon sobib entsüklopeediasse. Hoopis saadik peaks ära näitama et ei sobi, õieti vastupidi, leidma võimalusi teabe talletamiseks. Informatsiooni kustutamine teadmiste allikast peaks olema viimane abinõu. Lahendusele orienteeritus on klienditeeninduse ABC. Aga siin nimetati seda "asja suure kella külge panemiseks".

Jah, seda teadet üleslaadija arutelulehel luges nii minu vend, kes muidugi ka minu tähelepanu sellele juhtis. Nagu mu kaastöölogist selgub, siis annan oma panuse siia pigem harva, sest 24 tundi on piiratud ressurss ja kõik muud tegevused söövad seda vähest jõudsalt. Vikipeedia on minu jaoks hobi ja ma lihtsalt ei jõudnud sulle seal midagi vastata. Tõtt öelda ega vist osanukski, sest mulle jääb siiani selgusetuks, miks nende failide kustutamisvajadus on ilmselge ja nende võimalik kasutamisvajadus 99,9999 protsenti perspektiivitu? Teisalt, ma ei pidanud nende failide vajalikkuse üle arutlemist kuskil nurga taga sellepärast õigeks, et tõusetus küsimus Vikipeedia põhialustest. Sobilike ja sobimatute meediumite üle arutlemine ei ole ju mingi tühi-tähi, vaid fundamentaalne aspekt, milles selgusele jõuda? Pealegi on niisuguseid arutelusid üsna raske leida. Ma soovisin, et kõigil oleks võimalus sõna sekka öelda. Muide, siinkohal tahaksin välja pakkuda, et kui meil on olemas lehekülg Vikipeedia:Pressiülevaade, siis peaks olema sarnane ülevaatlik artikkel nendest aruteludest, kus vaieldakse teiste põhialuste üle, nt viidatavate allikate sobilikkus, tähelepanuväärus (vt nt Arutelu:Olga Nõmm, Arutelu:Ida-Virumaa_mõisad_ja_mõisnikud).

Ma ei tea, kas kõik peavad nüüd hakkama tõestama, miks mingid failid on olulised, aga et mul on tekkinud soov algatada usaldushääletus, ja et koguneks ikkagi rohkesti poolthääli, siis palun väga:

• Fail:Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf sobib minu arvates artiklitesse Kaur Kenderi kriminaalasi, sest politseiametnik, kes kirjanikule detsembris 2014 kirjutas ja helistas, et Kenderi teos "UNTITLED-12" on oma olemuselt seadusevastane, tunnistas nüüdsama, et seda kirja tal enam alles ei ole. Tähendab, politseiametnik, kes noomib teisi seaduse rikkumise eest, rikkus ise seadust :). See muidugi ei tähenda, et kriminaalmenetlus ise oli tingimata seadusvastane, aga teatud tooni sisendab küll. Ja kui selliseid rikkumisi-küsitavusi, lohakust ja hooletust ilmneb rohkem kui küll, ikka uuesti ja uuesti, siis võiks lugejas mingisuguse arvamuse tekitada.

Alternatiivselt sobiks see fail formaalselt ka artiklitesse Reimo Raivet, avaliku teabe seadus, teabenõue või juurdepääsupiirang (Pikne, näed seda märget "asutusesiseseks kasutamiseks"?), aga miks mitte ka dokument. Kui veel lõõpida, siis ka näiteks puhtsüdamlik ülestunnistus või miks mitte ka riigireetmine? Ma ei kujuta küll ette, kuidas sobivad kokku politseiametniku vanne "juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest /---/ rakendada võimu õiglaselt /---/" (1991. aastal veel koguni "vajaduse korral anda oma elu rahva ja Eesti Vabariigi eest"), põhiseaduse preambula "kõikumatus usus ja vankumatus tahtes" ning ilmne seaduserikkumine? Või seadustega meelevaldselt ümberkäimine tugevdab riiki? Ei olegi reetmine?

Jah, sellest failist ei tule välja, et Reimo Raivet vastas pöördumisele seoses kriminaalasjaga nr 1-15-11024, aga kas meil on iga mõisa ja elusolendi juures üksikasjalik selgitus, et kes nad on ja mis nad on? Kuidas me teame, et see on kaheteljeline vagun, mida kasutati küüditamiseks? Üleslaadija võib ju ka väita, et seal on kujutatud äikesetormi või hoopis kaubanduskeskust?

• Fail:170811120437 0001.pdf sobib artiklitesse Kaur Kenderi kriminaalasi (mälu järgi oli see dokument maakohtus koguni tõend, kuni ringkonnakohus ta tõendite hulgast välja arvas) ja Lolita. Sobiks ka näiteks kuriteoteade. Formaalselt kindlasti ka paragrahv 178.

• Fail:15230104810 Vastuskiri.pdf jätk kuriteoteatele Nabokovi "Lolita" kohta prokuratuuris. Sobib eelnimetatud artiklitesse.

• Fail:16-900.pdf sobib artiklitesse Riigikohus, kaebus (halduskohtumenetlus, haldusasi), kohtumäärus. Formaalselt võiks ju ta ka panna näiteks Nele Parrest, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving või näiteks dokument, allkiri. Riigikohus ei lahenda kõiki kaebusi selliselt, et tulemuseks on üksikasjalik lahend. Umbes 10 protsenti kaebustest saavad ainult üksikasjalikku vastukaja. Ülejäänud lepivad menetlusse mittevõtmise otsusega, st sisuliselt ütleb Riigikohus, et nad nõustuvad eelmise astme lahendiga ega pea vajalikuks midagi täiendavalt lisada.

• Fail:Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf vot selle faili kustutamisega võiksin isegi nõustuda. Formaalselt ta ju sobiks artiklisse dokument, aga palju neid kolme lõviga A4-sid sinna ikka laadida? Formaalselt sobiks ta ka näiteks avaliku teabe seadus#ametlik kinnitus. Fail ise on muidugi tähelepanu vääriv, sest on selgesõnaline kinnitus, et teatud tingimusi täites, ei tee Rahvusarhiiv takistusi nende poolt digiteeritud materjalide kasutamiseks. Formaalselt sobiks ta ju ka artiklisse Saaga, aga võib-olla panna ta kuskile OTRS-i? Samas mulle jätab OTRS sellise natuke nurgataguse mulje, minu arvates peaksid volikirjad ilma sisselogimata ja e-kirju saatmata avalikud olema. Niisiis, mina ei peidaks teda. Kindlasti ei kustutaks ma teda OTRS-i laadimata.

• Fail:3-17-1171 m menetluse lõpetamine.pdf ja kõik need teised määrused sobivad näiteks kohtumenetlusega seonduvasse artiklisse, ma ei tea kaebus või haldusasi äkki? Alles siin toimus ju mingisugune "korjandus", kus TÜ õigustudengid koostasid artikleid. Meil ei ole üksikasjalikku artiklit kohtuasja lahendamisest. Minu meelest on see imal, kui ma pean tõestama, et kohtumenetlust illustreerivad dokumendid on vajalikud. Jah, lõpplahendeid on Riigi Teataja täis. Hiljaaegu vaatasin, et üle viiesaja tuhande (500 000) dokumendi. Aga need on lõpplahendid. Vahepealseid toiminguid saab arvatavasti küsida kohtukantseleist ja kuuldavasti see väga lihtne ülesanne ei ole. Samas, miks neid hakata küsima, kui nad on siin olemas? Formaalselt sobiksid need failid ka artiklisse avaliku teabe seadus, kohtumäärus, määruskaebus, aga küllap ka kohtumenetlus#resolutsioon jne.

• Fail:3-15-2739.pdf sobiks näiteks artiklisse selgitustaotlus, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. Formaalselt muidugi ka allkiri (koos digitaalallkirjade kinnituslehega ka digitaalallkiri) kohtumäärus, dokument jne. Kas artiklis dokument peab olema 500 tuhat kolme lõviga dokumenti? Ilmselt mitte. Aga praegu pole seal ju ühtegi.

Muidugi ei ole nende materjalide avaldamine just nimelt selles keskkonnas ei minu ega ka kellegi teise jaoks elu ja surma küsimus. Blogi tegemine on tänapäeval lihtne ja kui peaks tekkima suur soov edvistada või tõestada, et Eestis on justiitsmaffia ilminguid, siis ei hakka keegi siin küll päevade kaupa vaidlema. Aga minu meelest tuleks tsensoritel ikka kõvasti rohkem selgitustööd harrastada, sest mitte keegi ei soovi teha asju, mille keegi lihtsalt lakooniliselt ja küsitavatel põhjustel prügikasti tõstab. Seda enam, et justkui esineb soov jõuda miljoni väärt sisuga interaktiivse artiklini? --kanakukk (arutelu) 11. november 2018, kell 03:12 (EET).

Kanakukk, milleks usaldushääletus? Käivita parem hääletuste leheküljel nende failide taastamise hääletus. Kui poolthääli tuleb ülekaalukalt, siis ei jää adminnidel muud üle kui kustutatud failid taastada. Muide, meil on 33 kaastöölist, kelle relvastuses on taastamise nupp. Seega, selle taha asi ei jää. Otsustab hääletuse käik. --Hirvelaid (arutelu) 11. november 2018, kell 09:22 (EET)

Jutt oli Vikipeedia kasutamisest isiklikuks otstarbeks seoses isiklike materjalide üleslaadimisega. Kui mõne tuntud isiku isiklik kirjavahetus või temaga seotud dokument on laiemat tähelepanu pälvinud ning väärib Vikipeedias käsitlemist ja tsiteerimist, siis see on teine asi. Siin eeskätt polnud tegu selliste materjalidega.

Tundub, et siin on osalt probleem Vikipeedia aluspõhimõtete mittetundmises. "Originaaluurimuse keeld" pole siin lihtsalt sõnakõlaks. Sel on selge eesmärk tagada Vikipeedia usaldusväärsust. Asju tuleb Vikipeedias käsitleda nii nagu seda sekundaarsetes allikates on tehtud. Kui isik pole pälvinud avalikku tähelepanu seoses võimalikku riigireetmisega, siis Vikipeedia tõesti ei ole koht, kus avaldada sellesisulisi tõendeid (Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf) ja kus tulla välja originaalsete väidete või vihjetega. Pilte seejuures reeglina ei peeta originaaluurimuseks, kui just pilt ei illustreeri või esita originaalseid ideid (vt en:WP:OI).

Vikipeedia ei ole igasuguse mingil moel kättesaadavaks tehtud informatsiooni valimatu kogum. Siia kuulub entsüklopeediline käsitlus asjade kohta. Entsüklopeediline käsitlus ütleb seda, mis on oluline või märkimisväärne, see on tasakaalustatud ja nagu öeldud, tugineb (usaldusväärsetele) sekundaarsetele allikatele. See seab paratamatult piirid sellele, millist informatsiooni Vikipeedias ära tuua. Kust piir jookseb on kohati vaieldav, aga see ei tähenda iseenesest seda, et piiri pole, nii nagu eespool kõneleja jutust justkui välja tuleb. Viitan taas lehele Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole.

Vikipeediasse laaditud pildid on reeglina artiklites kasutusel. Sellised pildid, mis võib-olla tulevikus kasutust leiavad, võiks laadida Commonsisse, pildipanka, kus erinevalt Vikipeediast püütakse teha pildid leitavaks. Seejuures isegi Commonsis nõutakse, et pilt oleks tõesti kasulik ja et seda sobib kasutada hariduslikul eesmärgil (vt c:COM:EDUSE). Näiteks ei ole iseenesest mõistetav, et igat dokumenti on vaja sellepärast, et see sobiks illustratsiooniks artiklisse dokument või mõnel muul otsitud põhjusel.

Kui on tõesti nii, et see konkreetne kaebus "Lolita" kohta on avalikku tähelepanu pälvinud, siis võikski olla see ühes allikatega konkreetselt välja toodud, selle asemel, et asi umbmääraselt õhku rippuma jätta. Faili juures polnud selle kohta midagi kirjas. Lihtsalt fail oli üles laaditud ühes pundis teiste sarnaste dokumentidega, mis üldjoontes illustreerivad seda, et kellelegi (mittetuntud isikule) meeldib igasuguste asjade peale erinevatesse kohtadesse kaevata. Või siiski, kui tegu pole üleslaadija enda kirjaga, siis on tõenäoliselt probleem autoriõigusega. Kaebus arvatavasti pole haldusdokument, mida autoriõigus ei kaitse ja selle kasutamiseks on tarvis luba. Peale selle sisaldab sama PDF mahukaid väljavõtteid Nabokovi teosest, mis samuti pole vabalt kasutatavad (kui fail uuesti üles laadida, siis tuleks need välja jätta).

OTRS on mõeldud eelkõige lubadele, mis puudutavad konkreetsete teoste kasutust. Selles Rahvusarhiivi kirjas (Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf) tsiteeritakse lihtsalt asutuse kodulehelt üldist juttu ja konkreetsete teoste autoriõiguse seisundist see ei räägi. Mina ei tea, mis sellega OTRS-is peale hakata. Kui üleslaadija usub, et sellest on OTRS-is kasu, siis ta võib ise selle sinna edastada. Pikne 12. november 2018, kell 19:49 (EET)

Ma igaks juhuks pean mainima, et kõnealuste piltide Commonsisse üleslaadimine ei ole hea mõte. Iga päev esitatakse seal hulk faile kustutamiseks põhjusega "kasutamata .pdf-fail, hariduslik väärtus kahtlane". Ja nädal hiljem kustutaksegi ära, kui endiselt kasutamata on. Taivo 14. november 2018, kell 16:19 (EET)

Vikipeedia Vastupidavaima Vandaali auhind

Ma ei tea, kes on ses suhtes päriselt parim kandidaat, aga hetk tagasi blokeeritud töll käib samal aadressilt hõredalt, kuid järjekindlalt juba aastast 2005. Minu meelest on see täitsa muljetavaldav saavutus, enamikul adminidestki on vähem staaži. Äkki võiks vandaalidele ka mingi auhinna tekitada, valida aastakümne vandaali vms? Eriauhindadega näiteks vandaalitsemise eest ajaloo või botaanika vallas. --Oop (arutelu) 8. november 2018, kell 14:20 (EET)

Tõenäoliselt avalikumat sorti arvuti. Adeliine 8. november 2018, kell 15:42 (EET)

IP-aadressidega on see häda neh, et koolide arvutiklassid annavad samast kohast tõenäoliselt pea igal uuel aastal mõne uue vandaalihakatise. - Melilac (arutelu) 8. november 2018, kell 22:21 (EET)

% Abuse contact for '195.250.188.0 - 195.250.188.255' is 'abuse@telia.ee'

inetnum: 195.250.188.0 - 195.250.188.255

netname: EE-EDUNET-TLNKOOLID

descr: Tallinn Schools

descr: Tallinn

descr: Estonia

country: EE

admin-c: ET332-RIPE

tech-c: ET332-RIPE

status: ASSIGNED PA

mnt-by: ESTPAK-MNT

created: 2004-03-17T09:32:11Z

last-modified: 2016-01-20T16:50:37Z

source: RIPE Filtered

role: ESTPAK NOC

org: ORG-EEA1-RIPE

address: Telia Eesti AS

address: Mustamae tee 3, Tallinn

address: Estonia

abuse-mailbox: abuse@telia.ee

phone: +372 602 5252

admin-c: RNZ525-RIPE

tech-c: RNZ525-RIPE

nic-hdl: ET332-RIPE

mnt-by: ESTPAK-MNT

created: 2002-01-10T08:04:31Z

last-modified: 2017-05-30T18:22:56Z

source: RIPE Filtered

--kanakukk (arutelu) 12. november 2018, kell 15:43 (EET).

Tihkelt kinni sõlmitud pael nimega "Vikipeedia" eesti haridustöötajate meeltes

Tsitaat (autor teada): "29.10 koolitusel üks muusikaõpetaja ehmus kuidagi väga ära nendest Vikipeedia linkidest ja ütles, et nende koolis on Vikipeedia kasutamine õppetöös (koolis) keelatud, ebausaldusväärne ja kõik võivad mida tahes sinna kirjutada ja kuidas on üldse võimalik ja lubatud, et sellises projektis [Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile ja selle vaste e-koolikotis] on Vikipeedia nii massiliselt lingitud õppematerjalidesse!? Sellest tekkis kohe päris tuline vaidlus, moodustusid kaks leeri: ühed, kes pooldasid (küll rohkem ainealast Vikipeediat) ja teised, kes vangutasid pead ja ütlesid, et nemad ei hakka kasutama, kui sellised lingid sees on. Vastasin, et artiklid on modereeritud, autorid on need üle vaadanud ja muist ka ise koostanud, adudes, et vastasseis on nii fundamentaalne ja ainuke lahendus on lisaks e-Koolikoti koolitusele koolitada õpetajad ka Vikipeedia kohta :) Sest arusaam mingisugusest sogasest umbluust, mida kõik võivad oma suva järgi kujundada, on niivõrd tugevasti juurdunud..." Mida ikkagi teha, et sõlmida lahti "Vikipeedia"-nimeline pael eesti haridustöötajate ajudest?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. november 2018, kell 10:34 (EET)

Ilmselt tuleks inimesi õpetada vikipeediat sügavamalt kasutama - see tähendab seletamist, kuidas reaalselt esinevatest probleemidest üle saada, ehk siis tutvuma muudatuste ajalooga jne. Öelda, et artiklid on modereeritud olukorras, kus kõik võivadki reaalselt sinna mida tahes kirjutada, oleks eksitav, kui inimene satub mõnd artiklit vaatama vandaali ja administraatori/muu asjatundliku parandaja vahel - ent see ei tohiks anda põhjust pidada modereeritavat asja ebausaldusväärseks, kuna ka vandaali poolt "redigeeritud" teksti puhul on modereeritud tekst kättesaadav ning väga lihtsasti taastatav. -Melilac (arutelu) 9. november 2018, kell 11:11 (EET)

Kui ma oleks ise õpetaja, siis mul oleks ka päris raske kasutada õppetöös Vikipeedia artikleid otsese õppematerjalina (niiöelda õpikutekstina), sest ma peaks iga artikli ise läbi töötama (lugema), et veenduda selle sobivuses oma õpilastele. See nõuab rohkem aega ja paremaid erialaseid teadmisi võrreldes sellega, kui ma võtan ette õpiku, mille autor on tuntud ja usaldusväärne. Oletame nüüd, et üks tuntud ja usaldusväärne erialainimene annab nimekirja Vikipeedia-artiklitest, mille ta on ise läbi töötanud ja mida ta võib, käsi südamel, õpilastele kasutamiseks soovitada. Heal tasemel artiklid reeglina meil aja jooksul halvemaks ei lähe (seda tuleb kindlasti õpetajatele rõhutada). Ette võib tulla vandaalitsemisi, mis tavaliselt on väiksemahulised ja ajutised (ning artiklite hulka arvestades mingis konkreetses artiklis ka väga väikse tõenäosusega juhtuvad). Selles osas tuleb õpetajaid ja õpilasi hoiatada ja õpetada, mida teha. Ma pakukski, et tuleb teha kahte asja: õpetajatele rääkida, kuidas Vikipeedias üldiselt asjad käivad ja siis presenteerida kindlat esinduslikku artiklikogumit, mida autoriteet soovitab. Adeliine 9. november 2018, kell 14:04 (EET)

Olen nõus, et probleem on põhimõtteline ning lühidalt kokku võetav võimetusse informatsiooni kriitiliselt hinnata. Samas suhtumine "koolis on Vikipeedia kasutamine õppetöös keelatud" seda vajalikku võimet ka kuidagi ei suurenda. Tekib paratamatu küsimus: milline on sellise sinisilmse õpetuse üldine kvaliteet?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. november 2018, kell 17:01 (EET)

Probleem jaguneb kolmeks: 1) Vikipeedia artiklite kvaliteet on ebaühtlane (mõnel pole vigagi, mõni ajab nutma), seega peaks lugeja suutma artiklit kriitiliselt hinnata; 2) samas tuleb kriitiliselt hinnata iga allikat (kõikuva kvaliteediga on ka üldajakirjanduse teadusuudised, entsüklopeediad nagu ENE ja TEA, rääkimata nõukogudeaegsest kirjandusest); 3) allikakriitilist mõtlemist koolis ei õpetata ja see on nõrk kogu ühiskonnas, sh õpetajatel. Need, kes Vikipeedia mainimise peale hädaldama ja kätega vehkima hakkavad, neelavad tihtipeale ajakirjanduses või muudes teatmikes pakutava igasuguse kriitikameeleta alla. Aga me elame ühiskonnas, kus ei ole püha tõe ministeeriumi, mis lihtkodanikud mõtlemisest vabastaks ja neile eelseeditud pudi väljastaks. Nii et Vikipeediat eraldi abistavat kiirmõjuga imerohtu ei ole, harida tuleb tervet ühiskonda. --Ehitaja (arutelu) 10. november 2018, kell 02:03 (EET)

Ma nagu kusagilt lugesin, et kohtud on koolidega koostöös hakanud andma õpilastele võimalust analüüsida kohtuasjasid, mis on keerukamad, eesmärgiga õpetada neid suhtuma a: pakutavatesse materjalidesse ehk tunnistustesse kriitiliselt ja b: nägema seda, et paljudel juhtudel ei ole ühel pool tõe monopoli. Sel juhul teatavast vanuseastmest ikkagi õpetatakse, aga millal see ühiskonnale omaseks saab (ja kui edukalt materjal omandatakse naabermaadelt pealetungida võiva allikakriitikata suhtumise pealetungi ajal), on iseasi. Tegeleda saab õpetajatega, õpetades neid õpilasi õpetama nii, et need õpiks materjali omandamise kõrvalt ka õppima.- Melilac (arutelu) 10. november 2018, kell 10:14 (EET)