Arutelu:Viht

Redigeerimissõda anonüümse adminniga

Palun, ärge vandaalitsege artikli kallal!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 17:32 (EET)

Ärge muutke lauseid sisuliselt vigasteks ja ärge meelega lisage õigekirjavigasid!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 17:43 (EET)

No miks sa IPv6 laamendad? --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 17:53 (EET)

Kulla IPv6! Püüa aru saada, nt et operatsioonijärgsed haavad ei ole haigus vaid teatav tervislik seisund.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 17:55 (EET)

Kuidas saab pahaloomulisi kasvajaid, kaugele arenenud südamepuudulikkust, hüpertooniatõve, kõrget silmarõhku, tromboose, aktiivset tuberkuloosi, kopsuturset, ajuturset, insuldijärgset ajuhalvatust jne tervislikuks pidada? 2001:7D0:87CA:9180:A065:4759:CA5A:82F0 26. detsember 2017, kell 18:14 (EET)

Tervislik seisund ei ole sama, mis tervislik. Tervislik seisund on inimese tervise olukord, mis hõlmab tema poolt põetavaid haigusi, aga ka näiteks seda, kui inimesel on nuga neeru löödud ja ta verest tühjaks jookseb, siis ta tervislik seisund halveneb järsult. Paraku nuga neerus eraldi haiguseks ei kvalifitseeru. Ka amputeeritud jäsemed on tervislik seisund aga mitte haigus. Silma lasiklõikuse järel on tervislik seisund, aga mitte haigus. Puugivaktsiini saamise järgselt on teatav tervislik seisund, aga mitte haigus. Diabeet on haigus, kuid selle haiguse käigus võib olla tervislikke seisundeid (veresuhkru tase ülimadal või ülikõrge), mis on eluohtlikud, kuid enamus ajast võib inimene vaatamata sellele haigusele tänu ravimitele tunda end üsna hästi ja teha praktiliselt kõike. Lapse poolt alla neelatud neodüümmagnet või liitiumpatarei on tervislik seisund, aga mitte haigus. Magamatus ja üleväsimus on tervislik seisund, aga mitte haigus. Alajahtumine on tervislik seisund, aga mitte haigus. jne --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 18:18 (EET)

Ma asendaksin terviliku seisundi sünonüümiga terviseseisund, aga EKI väidab, et tervislik seisund on eelistermin. http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=1405&term=terviseseisund --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 19:41 (EET)

Viht on enamasti okstest või taimede vartest valmistatud kimp, millega saunas viheldakse, st selle kimbuga kuumas leiliruumis hoogsalt (kuid mitte liiga tugevasti) vastu keha ja jäsemeid lüüakse, kergelt patsutatakse või sopsutatakse, hõõrutakse või õrnalt silitatakse. Vihelda võib ennast ise või lasta kaaslasel end vihelda.

Minu meelest on selline sõnastus hea. Mille poolest on "taimse materjali kimp" parem, kui "okstest või taimede vartest valmistatud kimp"? Ja mille poolest on sinu lause "Vihelda võib nii iseennast kui ka lasta end vihelda kaaslasel" paremini sõnastatud kui "Vihelda võib ennast ise või lasta kaaslasel end vihelda"? 2001:7D0:87CA:9180:A065:4759:CA5A:82F0 26. detsember 2017, kell 18:28 (EET)

Sellepärast on sinu pakutud sõnastus kõlbmatu, et see kimp võib olla tehtud ka ainult lehtedest ja üldse mitte oksi ja varsi sisaldada. Lehed (ka okkad on lehed) on aga viha oluline osa, mis eristab seda luuast. Sina aga jätad selle olulise osa üldse välja. Taimsed vihad võivad sisaldada ka õisi, nt mündiviht, nõgeseviht. Ei ole ainult oksad ja varred!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 18:18 (EET)

Taimse materjali kimp on selle poolest veel hea, et see hõlmab ka osa kunstvihtasid, sest ka need võivad olla tehtud taimsest materjalist. Päris plastikust ja ka loomsest materjalist (nt naharibad vms) saab muidugi ka kunstvihta teha.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 18:57 (EET)

Katsu aru saada, et okstest ja vartest tehtud kimp on luud! Ma ei näe põhjust, miks viht ei või olla tehtud 100% ainult lehtedest (ilma okste ja varteta, mida sina nii hirmsasti tahad siia sisse toppida)--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 17:58 (EET)

Sügise poole kirjutatakse lahku. Kokku kirjutatakse sügisepoolne! https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_45 --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 17:59 (EET)

Tänan, et parandasid ära mõned minu tehtud näpuvead, aga palun veelkord, ära topi artiklisse sisulisi vigu ja sihilikke õigekirjavigu!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 18:00 (EET)

IPv6 pakutud lausejupp "..., see tähendab selle kimbuga kuumas leiliruumis hoogsalt (kuid mitte liiga tugevasti) vastu keha ja jäsemeid lüüakse, kergelt patsutatakse või sopsutatakse, hõõrutakse või õrnalt silitatakse" pole ju normaalne sõnastus! Sel juhul peaks algus olema "see tähendab, et ..." ja tegusõnad tuuakse lauses ettepoole: "see tähendab, et kuumas leiliruumis lüüakse hoogsalt (kuid mitte liiga tugevasti), patsutatakse või sopsutatakse kergelt, hõõrutakse või silitatakse õrnalt selle kimbuga vastu keha ja jäsemeid" ".--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 18:11 (EET)

Kõik vihad poetavad lehti (üksikuid), probleem on selles, et sügise poole tehtud vihad poetavad lehti massiliselt (poetas lehed maha = massiline lehtede kadu, poetas lehti = mõned lehed pudenesid) --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 18:14 (EET)

Järellainetus Andresega

Artiklis batomeeter on link viht, ma ei oska seda parandada. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 20:55 (EET)

See sobib kaaluvihi alla linkida.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:08 (EET)

Hea küll, aga seal ei ole juttu kaalumisest. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:44 (EET)

Seda enam! Seal on juttu kaalu vihist, mis riputatakse millegi külge, et sellele lisakaalu anda. Kaal ei ole ainult kaalumisevahend.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:48 (EET)

Täpsustusmärkus mainib ainult kaalumisvahendit. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:53 (EET)

Enam mitte! Naljakas, et asjalike parandustega jääd sa ise hätta, aga teiste tööd ära rikkuma oled kange küll! --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 22:00 (EET)

Jah, ma jään sageli jänni, aga kus ma olen teiste töö ära rikkunud? Kui Sulle minu muudatused ei meeldi, on Sul hõlbus endine olukord taastada. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 13:42 (EET)

Seilasime, teame - asi lõpeb lihtsalt sellega, et minu ip-aadress blokeeritakse.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 14:25 (EET)

Artiklis Haspel öeldakse: "Haspel on riist näiteks lõnga, traadi, nööri või kaabli vihti kerimiseks ja pasmaste lugemiseks". Ma ei oska siin linkida. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:00 (EET)

See sobib lõngavihi alla linkida.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:08 (EET)

Seal on jutt ka traadi- jne vihtidest. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:44 (EET)

Seda enam! Ka traadi- jne vihid sobivad lõngavihi alla. Lõng ei ole ainult villane sokimaterjal.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:48 (EET)

Google otsing "traadiviht" annab täpselt 7 tulemust, millest enamik on viited kas Vene-Eesti sõnaraamatule (mille ilmselt kirjutas mingi filoloog, tõenäoliselt naisterahvas, kes venekeelse "моток проволоки" tõlkis lihtsalt traadivihiks, sest "моток" on ju viht! Ometi kui otsida Googles "моток проволоки", leitakse vaid pildid traadirullidega või traadikeradega) või ilmselt sellest samast sõnaraamatust EKSS-i (tõenäoliselt ka mingite filoloogide koostatud, ilmselt ka naisterahvad, kellele traaditeema pole nii kodune) jõudnud sõnad. Ja siis üksik Vikisõnastiku viide ka, allikaks endiselt tõenäoliselt see sama Vene-Eesti sõnaraamat, küll mitte otse vaid läbi EKSS-i. Kas pole kummaline, et Google ei leia mitte ühtki erialateksti, kus traadivihti oleks kasutatud? Ainus kõrvalne viide on ühe Moskvas õppinud soomlase Rosa Liksomi romaanile "Kupee nr 6" (eesti keelde tõlkinud Kadri Jaanits), kus traadivihi all mõeldakse sassis traadipundart. Hale! --90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 01:40 (EET)

Ja täpsustusmärkuses on soovitatud linkida hoopis lõnga alla. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:47 (EET)

Sul on kummalised argumendid, kuid kaugeltki mitte tõesed!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:50 (EET)

Mis nimelt ei ole tõene? Ma lihtsalt selgitan oma kimbatust.

Täpsustusmärkus ei ole nii sõnastatud, et teaks, kuidas linkida. Mina ei oska seda ümber sõnastada. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:53 (EET)

Paha lugu küll! Eks ma püüan siis aidata! --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 22:10 (EET)

Aitäh, nüüd on parem! Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 13:42 (EET)

Täpsustusmärkuse parandus lõngast lõngavihiks oli tehtud juba enne, kui sa oma "Ja täpsustusmärkuses on soovitatud linkida hoopis lõnga alla. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:47 (EET)" kommentaari kirjutasid. Sellest ka see viide ebatõele.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 15:44 (EET)

Selge, jah, eksisin :) Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 15:58 (EET)

---

Pakun, et kogu jutu vihtlemisest võiks jätta artiklisse Vihtlemine. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:00 (EET)

Minu arvates ei sobi, sest inimene, kes ei tea, mis on viht, ei saa siis siit pilti, mis asi see viht on. Kirjutage see vihtlemise artikkel korralikuks parem, ärge hakake enamvähem korralikku artiklit vägistama.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:10 (EET)

Ma jään selle juurde, et jutt vihtlemisest ei ole teemakohane. Ammugi ei ole teemakohane lõik leili ohtlikkusest. Kohe esimeses lauses läheb link artiklile Vihtlemine. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:17 (EET)

Soome artiklis on teemakohane, aga eesti artiklis mitte? Mina väidan, et see on lihtsalt vikipeedia adminnide poolne ahistamine, alates sellest ipv6-st, kes siin enne redigeerimissõda pidamas käis (ega se polnud sina?)! --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:25 (EET)

Soome vikis ei ole ju vihtlemisest eraldi artiklit.

Ma peaks selle siis tegema. --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 22:10 (EET)

Ei pea, aga kui tahad, võid teha. Soome vikis ei ole peetud vihtlemist eraldi artikli vääriliseks. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 13:42 (EET)

Kas oled soome vikis kohanud vastavat arutelu (väärilisuse üle) või lahmid niisama? Paljud väärilised artiklid on kirjutamata, sest tegijail on muud tegemised ja sellel teemal artikli kirjutamine pole lihtsalt kellelegi vabal hetkel meelde tulnud.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 14:23 (EET)

Ma järeldan seda lihtsalt sellest, et tolles artiklis ei ole linki artiklile vihtlemise kohta. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 15:58 (EET)

See ei olnud mina. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:31 (EET)

No ma jään siin eriarvamusele. --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 22:10 (EET)

Sa süüdistad mind valetamises. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 13:42 (EET)

Mul on õigus jääda oma arvamuse juurde, et selleks IPv6-ks on minu kahtlustuste kohaselt keegi Vikipeedia administraatorite kitsast ringist, kellega ma olen varasemalt sõnasõda pidanud, seega miks mitte ka sina. Aluse just sind kahtlustada annab see, kui suure innuga sa tõttasid artiklit rikkuma, pärast seda, kui redigeerimissõda tundus minu kasuks lahenevat.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 14:23 (EET)

Kui inimene ei tea, mis on viht, siis ta saab siit teada, ja kui ta ei tea, mis on vihtlemine, või midagi muud vihtlemise kohta, siis ta saab lingitud artiklist teada. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:49 (EET)

Naljakas, et enne eilset oli sul sellest jumala savi, kas keegi midagi vihast teadis või mitte. Aga kui ma tegin viisaka artikli, oli vaja tulla kohe oma küüneviha sisse ajama.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:52 (EET)

Mida Sa mõtled küüneviha sisseajamise all? Mina tajun seda solvava väljendina. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 13:42 (EET)

Küüneviha sisse ajamine on mingis töös osalemise imiteerimiseks või suhteliselt vähese vaevaga mingi saavutuse kaasosaliseks saamiseks tehtav tagasihoidlik tööpanus. Ei midagi solvavat. Ma ise ajan ka vahel oma küüneviha artiklitesse sisse, parandades artiklisse süvenemata üksikuid silma hakanud näpuvigu. Aga reeglina ma ei otsi sellist võimalust sihilikult, passides viimaste muutuste või mõne konkreetse kasutaja kaastöö nimekirja, et saaks oma tühise muudatusega võimalikult paljusid artikleid oma panustatuks ja isegi "praeguseks" keerata.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 13:53 (EET)

OK, sain aru. Mina ei jälgi viimaseid muudatusi mitte selleks, et näidata, et olen panuse andnud, vaid peamiselt selleks, et jälgida, et artiklid halvemaks ei läheks, samuti selleks, et uusi artikleid linkidega siduda. Kui midagi silma hakkab, siis parandan või juhin tähelepanu. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 14:05 (EET)

Lausete, nagu "Tammeviht aitab südamehaigeid", artiklisse toppimisega sa teed artikli halvemaks. Täna kustutasid sa Valgre artiklist lause, et Valgre oli üks tuntumaid Eesti heliloojaid, kelle laulud on üldrahvalikuks saanud, ja seda põhjendusega, et see on raskesti tõestatav väide. Minu kirjutatud artiklisse Viht aga kopeerid küll mingite udujutuajajate väiteid nagu "Tammeviht aitab südamehaigeid", millel pole ei sisu, rääkimata siis tõendamisvõimalusest. Kuidas see tammeviht südamehaiget aitab? Aitab tal poekotti trepist üles viiendale korrusele tassida?--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 14:14 (EET)

Meil oli lahkarvamus. Ma esitasin argumendi. Kui see Sind ei veena, siis lihtsalt esita vastuargument. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 14:00 (EET)

Ma ei näe sinu esitatud argumendi põhimõtete järjepidevat rakendamist Vikipeedias. Näiteks artikli Aerosaan puhul aetakse sõiduki all mingit sõjaajaloo jura, mida sõjaajaloo huvilised ei oska kuidagi tulla aerosaani artiklist otsima. Minu arvates ei ole midagi hullu, kui erinevad artiklid on mingis osas kattuva sisuga. Vihtlemisest annaks kirjutada korraliku pika artikli, aga tänu "Tammeviht aitab südamehaigeid"-stiilis sogale oli see mulle nii vastik, et ma ei tahtnud selle artikli poole isegi vaadata. Sina aga tõstsid selle jama minu artiklisse!--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 14:33 (EET)

Vabandust, ma ei teadnud, et Sul vastik oli.

Artiklid võivad küll vajaduse korral olla osaliselt kattuva sisuga. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 15:58 (EET)

Aga tuleb taotleda seda, et info mingi kindla asja kohta oleks ühes kohas koos.

See on tõsi, et sõjaajaloohuvilised ei leia infot aerosaani kohta hõlpsasti üles, aga seda probleemi pole hõlbus lahendada. Mulle ei torganud see puudus ka kohe silma. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 16:03 (EET)

---

Mõnedes saunades on vihtlemine keelatud, sest vihalehed võivad määrida sauna heleda interjööri. Sellistes saunades võib sobida kunstviht.

Siis ei ole keelatud mitte vihtlemine, vaid lehti sisaldava viha kasutamine. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:04 (EET)

Reeglina on keelatud vihtlemine. Kas sa pole saunas käinud?--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:08 (EET)

Olen, aga mitte sellises saunas, kus vihtlemine on keelatud.

Kui nüüd on tõsi, et kunstvihaga ei vihelda, siis OK.

Reeglina need väga heleda ja puhta puidust leiliruumiga saunad panevad sildi "vihtlemine keelatud" (et leheplekid ei rikuks sisustust). Mina pole end kunagi kunstvihaga vihelnud, kuid eeldatavasti need lehti ei poeta. Seega teoreetiliselt võiks kunstviht sobida. Aga otsustusõigus on sauna omanikul. --90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:22 (EET)

Aga see lõik võiks siis ka olla artiklis Vihtlemine. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:13 (EET)

Tehke selle vihtlemise artikliga mida tahate, aga, palun, ärge rikkuge minu tehtud artiklit lihtsalt heast peast ära! Täiesti neutraalne ja tasakaalustatud artikkel on, ainult allikalinke pole ma veel jõudnud välja mõelda, sest kuigi ma tean igale väitele allikaid olemas olevat, pole ma veel välja otsinud. Kirjutasin artikli soome artikli eeskujul, kuid mitte päris otsetõlkena. Kui sobib soomlastele, peaks ju sobima ka eestlastele.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:22 (EET)

Kui tahad, siis pane midagi tagasi. Aga vaata, soome vikis ei ole vihtlemise kohta eraldi artiklit. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:29 (EET)

See jääb siis vist viimaseks minu algatatud artikliks.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:34 (EET)

---

Saunavihtade üles loetlemist ma ei poolda. See on sisuline artikkel. Tehke mingi kategooria või mis iganes need üksnes loetelust koosnevad artiklid on. See viha loetelu läheb vastasel juhul väga pikaks.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:15 (EET)

Ma võtsin selle materjali artiklist Vihtlemine, kus see pole teemakohane. Ma ei saa aru, miks see siia ei sobi. Artikkel ei ole pikk. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:23 (EET)

Ma sain aru küll, kust sa selle võtsid. See vihtlemise artikkel on ju nii viletsake.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:28 (EET)

---

Ka artiklis Saun on viha kohta niisugust infot, mida siin praegu pole. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:23 (EET)

Ma ei näe probleemi selles, et artiklis Saun kirjutatakse vihast midagi sellist, mida siin pole! Artikkel võiks siiski olla üks ladus lugemine, mitte suvaliselt eri kohtadest kokku tõstetud lausete kogum, mille koostamise põhimõte on see, et tõstame aga kõik kokku, mida siin veel pole.--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:27 (EET)

Kui materjal pole sellisel kujul sobiv, siis võib selle ka esialgu arutelulehele tõsta. Sõnastust ja järjekorda võib muuta, aga miks peaks infot välja viskama?

Kes viskas siit välja hulga infot, mis puudutas seda, kuidas vihta kasutatakse? See olid ju sina! Miks sa viskasid info välja, vasta ise!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 23:01 (EET)

Viisin teise artiklisse üle. Võid tagasi panna, kui pead vajalikuks. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 14:00 (EET)

Ma ei hakka vihtlemise artikli sisse siit suvaliselt välja nopitud lauseid tagasi tõstma, seda enam, et ma kustutasin siit sinu poolt siinses artiklis mitte asjakohaseks tunnistatud vihtlemisse puutuvad ülejäänud laused, mida sa vihtlemise artikli alla ei tõstnud, lihtsalt maha. Kuna sa isegi ei süvenenud sellesse, millised laused käivad vihtlemise, millised ainult viha kohta, vaid tõstsid huupi paar esimest ettejuhtuvat vihtlemise teemalist lauset ära, kuid jätsid palju vähem vihaga seotud laused alles, siis näitab see hästi sinu pealiskaudsust ja lihtsalt ärapanemise lustist tegutsemist.--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 14:47 (EET)

Kui ma sain aru, et ümbertõstmine Sind häirib, siis ma jätsin selle pooleli. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 16:03 (EET)

Kui lugeja tahab teada viha kohta, miks ta peaks siis infot otsima veel ka artiklist Vihtlemine ja artiklist Saun? Ja kui ta ei taha vihtlemise kohta teada, miks ta peaks siis otsima viha kohta vihtlemise vahelt?

Siin ei ole moderaatoreid, sisulistes küsimustes on kasutajad võrdsed. See on viki. Andres (arutelu) 26. detsember 2017, kell 21:42 (EET)

Ei usu, adminnid teevad kambaka ja sõidavad lihtkasutajast üle, nagu sina praegu tegid. Aitäh, alandava tunde eest jõulude ajal!--90.191.198.230 26. detsember 2017, kell 21:44 (EET)

Mul on ka halb tunne. Ma pole tahtnud Sinust üle sõita. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 14:00 (EET)

Jutuajamine Ivoga

On ikka ilge küll, kui viisakas tekst asendatakse lausetega nagu "Tammeviht on abiks südamehaigetele."--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 01:06 (EET)

Mille üle sa siin täpselt sõna võtad? Artikli ajaloost on näha küll, et kes mida ja millal tegi. Ainuke, kes on püüdnud kellegist üle sõita oled siin sina. Ehk võtaks natuke hoogu maha? Ivo (arutelu) 27. detsember 2017, kell 01:55 (EET)

Ma nurisen selle üle, et kobe artikkel reostati ära mingite voodoo väljenditega. Mida tähendab "Tammeviht on abiks südamehaigetele"? Ma alles võtan hoogu üles!--90.191.198.230 27. detsember 2017, kell 03:29 (EET)

Võtan selle välja. Viitamata infot võib tarvis minna, aga niisugusel kujul pole mõtet infot esitada.

Erinevad saunavihad

• Kaseviht on Eestis levinuim, peletab liigset väsimust ja halba enesetunnet.
• Kadakaviht on masseeriv toimega ning on abiks külmetustest loobumiseks.
• Tammeviht on abiks südamehaigetele.
• Nõgeseviht on ärritava toimega, kuid liigesehaiguste vastu.
• Vahtraviht on kergesti ärrituvale nahale hea toimega, kuna see pehmendab nahka ja ei ole liiga kõva.
• Eukalüptiviht on meeldiva lõhnaga ning rahustava toimega.

• Kuuseviht.
• Lepaviht.
• Toomingaviht.
• Männiviht.
• Jugapuuviht.
• Saareviht.
• Sõnajalaviht.
• Naistepunaviht.
• Saialilleviht.
• Angervaksaviht.
• Humalaviht.
• Iisopiviht.
• Teekummeliviht.
• Sidrunmelissiviht.
• Piparmündiviht.
• Koirohuviht.
• Raudrohuviht.
• Aedsalveiviht.
• Rohemündiviht.
• Iminõgeseviht.
• Vesimündiviht.
• Mustsõstraviht.
• Õunapuuviht.
• Sireliviht.
• Pihlakaviht.
• Pärnaviht.
• Sarapuuviht.
• Nuluviht.
• Seedermänniviht.
• Pajuviht.
• Soolikarohuviht.
• Pujuviht.
• Rosmariiniviht.
• Põdrakanepiviht

Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 18:02 (EET)

Liitmine

Ei poolda liitmist. Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 18:05 (EET)

Olen samuti vastu. --Pelmeen10 19. märts 2018, kell 14:32 (EET)

Kunstviht

Millisel juhul nimetatakse taimsest materjalist vihta kunstvihaks? Andres (arutelu) 27. detsember 2017, kell 18:07 (EET)

Siis, kui tegu on näiteks tekstiilist (nt linasest või puuvillasest riidest) ribadest tehtud vihaga. Miks mitte ka tselluloosist (nt papiribad vms) või õhukestest spooni- või vineeriribadest. St. kui see viht on kokku pandud inimese poolt tugevasti töödeldud materjalist, mitte otse taime küljest lõigatud tükkidest. Ma olen mingit kunstvihta kunagi näinud, ja see meenutas põrandapesu moppi.--90.191.198.230 29. detsember 2017, kell 22:55 (EET)

Saunaviht ja lehisviht

Milline on nende kahe vihatüübi tehniline vahe? Ehk miks on need kaks eraldi artiklites? - Melilac (arutelu) 24. september 2018, kell 21:59 (EEST)