Arutelu:Tallinna Televisioon

"Eesti avalik-õiguslik telekanal". Minu arvates kipub siin asi kuskilt kandist kiiva minema. Kas teabe esitaja poolt või Tallinna TV poolt. Kaabelleviseadus [2] ütleb, et "Kaabeltelevisioonivõrgu loa omanik peab tagama järgmiste programmide edastamise kaabellevi programmide põhipaketis: 1) Eesti avalik-õiguslike ringhäälingujaamade programmid;"

Seega miks TV 14?

Kas Tallinna TV näol ei ole tegemist avalik-õiguslik ringhäälingujaamaga?

Vastavalt sellele seadusele peaks nii Elioni kui Starmani võrk ilma mingi vastuvaidlemista Tallinna TV-d üle kandma. Artikkel peaks ses osas ühemõttelisem olema. Ja just sellepärast, et vältida huvidekonflikti ja propagandada reprodutseerimist.--Rünno 24. juuni 2010, kell 17:09 (EEST)

Ja muide. Kuskil ei räägita "avalik-õiguslik telekanalist", vaid "avalik-õiguslik programmist".--Rünno 24. juuni 2010, kell 17:22 (EEST)

Mis vahe on avalik-õiguslikul telekanalil ja programmil? Mina Tallinna TV-d avalik-õiguslikuks ei nimetaks, sest tsiteerides RT ilmunud arengukava (kus tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu ja programmi definitsioon hästi välja):"Avalik-õiguslik ringhääling peab olema sõltumatu igasugustest poliitilistest huvidest – eriti parteide mõjust – ning selle organisatsioon peab olema sõltumatu majanduslikest huvidest. Nii mõtestas avalik-õigusliku ringhäälingu olemuse 1920. aastatel BBC esimene juht John Reith. Alles siis, kui niisugune sõltumatus on saavutatud, saab üles ehitada sisulist avalik-õiguslikku programmi, lähtudes nii Euroopa tavadest kui ka oma rahva huvidest ning kultuuritaustast." Link ka juurde https://www.riigiteataja.ee/akt/174019 Ok, ma saan aru, et see on vana asi, aga kas Tallinna TV avalik-õiguslik?

Tõenäoliselt ei ole, aga tõenäoliselt tahetakse teda sellisena näidata.

Muide, artiklis on üsna arusaamatu jutt, ja 1. jaanuarist 2011 kõneldakse tulevikus. Andres 16. märts 2011, kell 20:26 (EET)

Pärast põhjalikku RT-s tuulamist ja uurimist internetis jõudsin järeldusele, et mingi valemiga ei saa nimetada Tallinna TV-d avalik-õiguslikuks ja kustutasin vastava väljendi. Ainus avalik-õiguslikku programmi edastav telejaam on ERR. --Tammet6ru 24. märts 2011, kell 17:31 (EET)

---

Kanali ametlik nimetus on Tallinna Televisioon. Kui keegi head vastuväidet ei leia, teisaldan artikli selle nime alla. --Oop 25. august 2011, kell 10:38 (EEST)

Kriitika lubatavusest

Huvitaval kombel esitatakse siin arvamusi, küsimata Tallinna Televisioonilt endalt arvamust. Likvideerisin ka rubriigi Kriitika, sest see ei kuulu kuidagi Wikipedia heade tavade juurde tegelda ühekülgse mustamise ja laimamisega.

Siin on ainult vahendatud teiste kriitikat. Viited on olemas. Tallinna Televisiooni arvamus on viimases lõigus kirjas. --Metsavend 5. oktoober 2011, kell 13:21 (EEST)

Kuidas sobib Wikipedia kui veebientsüklopeedia mainega kokku rubriik "Kriitika". Kõrvaldasin selle ja palun mitte taastada, sest selle sisu ei seostu mingil moel Tallinna Televisiooniga. Hämmastab, et Wiki tegeleb laimu ja valede levitamisega! Olen kunagi ise teinud raadiosaate Wiki positiivsest rollist ja nüüd leian eest sellise lehekülje, kus tegeldakse räige parteipoliitikaga.

Miks peaks kriitika maha vaikima? Tegemist ei ole ju ainult parteipoliitikaga vaid laiemat kõlapinda leidnud ettvõtmistega. --Metsavend 5. oktoober 2011, kell 13:36 (EEST)

Ka mina leian, et hoopis antud alajaotuse väljajätmine on erapoolik. Tallinna TV on saanud laialdast kriitikat ka mittepoliitiliste inimeste ja gruppide käest ning selle mahavaikimine lõhnab parteipoliitika järele.--WooteleF 5. oktoober 2011, kell 13:52 (EEST)

Lisasin vaidlustusmärke. Teeme nüüd nii, et enam ei kustuta viidatud asju vaid täiendame neid ka konflikti teise osapoole seisukohtadega. Kanali programm on vist muutunud ja ilmselt kogu esialgne kriitika ei ole enam kohane. --Metsavend 5. oktoober 2011, kell 14:02 (EEST)

Analyysime nyyd natuke seda sõna ja tegu.

• Huvitaval kombel esitatakse siin arvamusi, küsimata Tallinna Televisioonilt endalt arvamust.
  • Wikipedia ei ole ajaleht. Entsyklopeediaartiklisse ei kysita täiendavat kommentaari kelleltki, kes seda seni väljendanud pole. Kyll kajastatakse selles mujal avaldatud arvamusi, antud artiklis ka kodanike Alaküla (sedakaudu ka Ummelase) ja Raudsepa omi.
• Likvideerisin ka rubriigi Kriitika, sest see ei kuulu kuidagi Wikipedia heade tavade juurde tegelda ühekülgse mustamise ja laimamisega.
  • Wikipedia põhineb konsensusel. Kui keegi pole sisuga nõus, peab ta olulisi muudatusi põhjendama. Yhepoolne kustutamine koos emotsionaalse sõnakasutusega viitab soovimatusele oma seisukohta argumenteeritult kaitsta, mis aga tõepoolest ei kuulu kuidagi Wikipedia heade tavade juurde. Kui kellelegi tundub, et viidetega varustatud (ja mitte algupärane) artikkel kujutab teemat liiga yhekylgselt, on ta teretulnud artiklit viidatud materjaliga täiendama.
  • Artiklilõikude suhtes, mis kannavad pealkirja "Kriitika", "Controversial" vms, on eri seisukohti. Inglise Wikipedias pooldatakse uuemal ajal pigem nende integreerimist põhiteksti. Antud juhul pole põhitekst piisavalt pikk, kriitika jääks seal veelgi enam domineerima, seepärast on see eraldi lõigus, kus on esitatud ka vastused kriitikale.
  • Muuseas, kui asutuse juht teeskleb oma asutuse artiklist kriitikat kustutades anonyymset kõrvalseisjat, nagu see siin algselt oli, õõnestab ta sellega iseenda usaldusväärsust.
• Kõrvaldasin selle ja palun mitte taastada, sest selle sisu ei seostu mingil moel Tallinna Televisiooniga.
  • Väide, et eelnõu Tallinna TV sulgemiseks, kampaania "Maha Tallinna TV - raha lasteaedadele" ning Kohtla-Järve linnapea kommentaar linnatelevisiooni rahastamise kohta "ei seostu mingil moel Tallinna Televisiooniga", kõlab, vabandage, mitte just yleliia arukalt. Võib vaielda, kas kriitika on õigustatud, kas kriitilised algatused on syndinud kodanikualgatusena või Keskerakonnaga konkureerivates parteides (mis, muuseas, ei välista ega kinnita võimalikku õigustatust) ning kas nende kajastamine ajakirjanduses ja käesolevas artiklis on ebaproportsionaalne. Aga väita, et seos lihtsalt puudub, on... koomiline.

Kohtla-Järve lõik on minu meelest veidi seosetu ja sõna "isegi" on kallutatud. Ülejäänud kriitika tundub asjakohane. -- Irve 88.196.140.165 6. oktoober 2011, kell 13:11 (EEST)

Kohtla-Järve lõigu võiks välja jätta. Seal puudub sõnaselge kriitika. Andres 6. oktoober 2011, kell 22:28 (EEST)

• Hämmastab, et Wiki tegeleb laimu ja valede levitamisega!
  • Palun näidata, mis konkreetselt artikli sisus on vale. Kas see, et Tallinna TV-d on ajakirjanduses kritiseeritud? Kas see, et seda on kritiseerinud reformistid ja sotsid? Kas Õnne Pillak ei ole öelnud lauseid, mille Päevaleht tema tsitaadina ära trykkis? Kas Juske pole väitnud seda, mida tsiteerib Tallinna Postimees? Kas Facebookis ei ole olnud kampaaniat "Maha Tallinna TV - raha lasteaedadele"? Kas mittetulundusühing Kodaniku Hääl ei andnud linnavalitsusele üle allkirju? Kas Delfi 4. augusti juhtkirjas ei avaldatud tsiteeritud lauseid? Kas Delfi ei esitanud Solovjovile ilmselgelt kallutatud kysimust, millele Solovjov vastas enam-vähem eeldatud moel? Kui ykski neist tõikadest ymber lykatud ei saa, võib põhimõtteliselt uurida juristide arvamust, kas laimuna võiks ehk käsitleda hoopis väidet "Wiki tegeleb laimu ja valede levitamisega!". Nii et ootan põhjendatud vastuväiteid. (Mitte, et keegi usutavasti vaevuks sellise kohtuasjaga jamama, ent ajakirjanikul võiks teoreetiliselt olla arusaam, et ta peab suutma oma sõnade eest vastutada - kui teda ei motiveeri selleks eneseväärikus, siis vähemasti seadus ju võiks.)
• Olen kunagi ise teinud raadiosaate Wiki positiivsest rollist ja nüüd leian eest sellise lehekülje, kus tegeldakse räige parteipoliitikaga.
  • Millega keegi meist kunagi ise tegelnud on, ei puutu asjasse. Kysimus on selles, kas entsyklopeedia tohib kirjeldada vaid positiivset või on selle ylesanne anda ylevaade nii positiivsest kui ka negatiivsest. Loomulikult võib nendevahelist tasakaalu näha erinevalt ning kriitika (ja vastukriitika) õigustatus on vaieldav. Aga igasuguse kriitika kustutamises põhjendusega, et selle refereerimine on "parteipoliitika", võiks vastava kalduvuse korral samuti näha parteipoliitikat. Mina isiklikult oletan kyll, et tegemist on yhe inimese emotsionaalse ylereageerimisega, kuid ma poleks sugugi kindel, et kõik eelnenud väidetega tutvujad nii leebed on. --Oop 5. oktoober 2011, kell 15:19 (EEST)

Ehkki herr Ummelas ei pidanud võimalikuks ega vajalikuks tuua oma firma teemal yhtki positiivset argumenti (ei kirjuta tema ei programmimuutustest, kultuuri või yhiskondlike teemade osakaalust ega Keskerakonna mõju puudumisest TTV-s), võiks siiski nende kohta mõne allika leida ja refereerida. TTV kodulehekylg on kahetsusväärselt salatsev: sellelt ei leia kanali ajalugu (nt eelmisi peatoimetajaid, varasemat kava ega isegi saadete tutvustusi. Aga kui keegi mõne allika leiab, olge nii hääd ja lisage. --Oop 5. oktoober 2011, kell 15:19 (EEST)

Mulle tundub, et seose puudumine tähendab seda, et Tallinna TV vastased kampaaniad ei ole seotud mitte rahulolematusega Tallinna TV tegijate tööga, vaid rahulolematusega Tallinna TV rahastajate poliitikaga. Andres 5. oktoober 2011, kell 16:01 (EEST)

Kritiseeritud on mõlemat, kumbki argument on praegu eri lõigus. --Oop 5. oktoober 2011, kell 22:46 (EEST)

Jah, aga lasteaedade kampaanial ei ole otsest seost TTV tegijate tööga. Arvan, et seose puudumise all peeti silmas seda. Andres 5. oktoober 2011, kell 22:59 (EEST)

Formaalselt ei ole, see on teine kriitiline argument. Samas ei saa öelda, et avalik kampaania mingi asutuse sulgemiseks ei kuuluks selle asutuse artiklisse või seda asutust kuidagi ei puudutaks. (St, saab muidugi öelda, aga ytleja teeb end ise narriks.) Sisuliselt seostub rahastuse kritiseerimine ka kriitikaga TTV sisu pihta: ehkki neid kaht tihti otse ei seostata, loob yks teisele retooriliselt soodsa fooni. --Oop 6. oktoober 2011, kell 01:16 (EEST)

Asutust puudutab küll. Aga argumendid ei räägi sellest, et Tallinna TV on halb, vaid et Tallinna TV rahastamine on halb. Ja üldse, artiklis puudub otsene kriitika programmi sisu kohta, ja me ei saa programmi sisu kohta ka suurt midagi teada. On arusaadav, kui tegijad näevad selles tendentslikkust ning tunnevad, et halvustatakse nende tööd. Iseasi, kas nende asjade kohta on infot saadaval. Andres 6. oktoober 2011, kell 22:28 (EEST)

Miks Oop siin jälle üritab Wikipediat poliitiliseks töövahendiks muuta? Kui toimus rohelise erakonna loomine, siis käitus ta täpselt sama moodi rohelise ideoloogia teemalise artikli juures, aga seal eemaldas ta blufimeeste kohta esitatud kriitikat, sest tema poliitilised eelistused kaldusid blufimeeste (rohelised) poole. Kuna talle aga Keskerakond näib olevat vastumeelne, siis nende tegemisi Wikipedias kritiseerida tahab küll!--84.50.182.154 5. oktoober 2011, kell 18:09 (EEST)

Vana hea argumentum ad hominem. Muuseas, see sõna käändub bluff:blufi:bluffi. --Oop 5. oktoober 2011, kell 22:46 (EEST)

Hästi, võtan ette kriitika lisamise rohelist ideoloogiat ja rohelisi puudutavate artiklite juurde, samuti Eesti Rahvusringhäälingut puudutava artikli juures. Loodan, et poliitkorrektorid ei sekku, kui varustan oma kriitika ka viidetega vastavatele allikatele. PS, Tänud järelaitamistunni eest! --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 08:38 (EEST)

Aga palun, lisa! Nagu ise näed, siis mingeid "poliitkorrektoreid" siin pole. Laimu me artiklites ei salli aga neutraalse teemakäsitluse tagab ainult see, kui on esitatud kogu asjasse puutuv info ning mitte ainult vastaste või pooldajate arvamused. Ning igasugune kriitika peab otseloomulikult viidatud olema. Ivo 6. oktoober 2011, kell 09:44 (EEST)

Kahjuks ei saa ma nõustuda väitega, et poliitkorrektoreid pole. Näen sellist korrigeerimist eesti keelses Wikipedias sageli. Näiteks rohelise ideoloogia artikli all käis paar aastat tagasi selline poliitkorrigeerimine, mille eesmärk näis olevat muuta Wikipedia artikkel roheliste kampaania üheks propagandakanaliks. Sealsetest aruteludest jäi domineerima seisukoht, et artikkel peabki kajastama asjaosaliste deklaratiivseid väiteid, mitte tegelikult aset leidnud asju. Konkreetselt roheliste ideoloogia osas nende deklaratiivseid loosungeid, mitte nende tegelikke poliitilisi ambitsioone ja reaalselt läbi surutud poliitikaid (maksutõus, korruptiivne kliimaagentuur jms). --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 14:31 (EEST)

Ehk sa tahad öelda, et nägid rikkumist ja sul oli ükskõik (vahele ju ei astunud ja sellele tähelepanu ei juhtinud)? Sinna siis see kodanikuühiskond läheb... Ivo 6. oktoober 2011, kell 15:41 (EEST)

Ma üritasin sellele ka vastu seista, kuid ega siis tavakasutaja adminnide võimu vastu saa! --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 16:28 (EEST)

Adminnidel ei ole võimu sisulisi asju otsustada. Kui tekib lahkarvamus, tuleb diskuteerida ja oma seisukohta kaitsta. Andres 7. oktoober 2011, kell 00:03 (EEST)

Vikipeedia asi on edastada ideoloogia kohta käivas artiklis yhelt poolt ylevaade ideoloogia esindajate seisukohtadest ning teiselt poolt nende kohta tehtud kriitika (ja omakorda vastused kriitikale). Probleem on selles, et inimesed, kes mingit ideoloogiat kritiseerivad ja peavad kriitikat õigustatuks, tahavad tihtipeale, et Vikipeedia artikkel lähtuks just nimelt nende seisukohast. Piltlikult öeldes peaks mõne inimese arvates esimene lause olema "Roheline ideoloogia on bluff." Tegelikult tuleb Vikipeedias käsitleda kõigepealt ideoloogiat ennast ja siis refereerida ka vastuargumente: "X kirjutas 1996. aastal, et roheline ideoloogia on bluff, kuna A, B ja C.(viide)" Iga inimene võib muidugi uskuda, et tema teab pyha tõde, ent Vikipeedia põhineb mitte pyhal tõel, vaid kaastööliste konsensusel. --Oop 6. oktoober 2011, kell 17:55 (EEST)

See ilus jutt ei maksa midagi, kuna tegelik käitumine oli midagi muud. Erinevalt Oopi väidetest ei tahtnud ma muuta seda artiklit rohelise ideoloogia vastaseks, vaid lihtsalt täiendada seda ka seda kritiseerivate seisukohtadega. Kes viitsib, see võib kokku lugeda, mitu korda eemaldati sealse artikli juurest viide Bjorn Lomborgile, kes on vaieldamatult üks maailma tuntumaid rohelisi ja rohelise ideoloogia üle arutlejaid, kes küll hiljem on sattunud oma seisukohtade pärast paljude roheliste põlu alla. --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 18:18 (EEST)

Ahjaa, lisasin ERR kohta käiva kriitika kiire mustandi sealse artikli arutelu alla. Viidete otsimisega veel tegelen, kui mahti saan. --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 18:22 (EEST)

"23. maist 2011 on Tallinna TV peatoimetaja kauaaegne rahvusringhäälingu ajakirjanik Mart Ummelas.[2][3]" - kas võiks selguse huvides see lause sisaldada sõna "endine" või töötab Ummelas samaaegselt ka ERR-s edasi?

Artikkel jääks ehk tõesti neutraalsem kui kriitika osas loobutaks tsitaatidest. Jääksid vaid kritiseerijate nimed, situatsioonid ja viited artiklitele?

Minu meelest piisaks Mart Ummelase nimest. See, kus ta varem on töötanud, kuulub tema enda artiklisse. Andres 5. oktoober 2011, kell 23:20 (EEST)

Minu meelest peaks jällegi praktiliselt igayhe juures, kes pole just sama tuntud kui Rooma paavst, olema lyhidalt mainitud, kes ta on. See asetab faktid konteksti. Näiteks on TTV puhul oluline, kas selle peatoimetaja on kogenud ajakirjanik või töötas kogu varasema elu hoopis elektrikuna (eriti kuna TTV-d sedavõrd püalju kritiseeritakse). Lisaks seostub peatoimetaja tulek ERR-ist kaudselt TTV (mõnel pool väidetud) pretensioonidega avalik-õigusliku kanali staatusele. --Oop 6. oktoober 2011, kell 01:16 (EEST)

Iseloomustavate faktide valikuga saab sisendada oma nägemust asjast. Seetõttu on minu meelest tarvis piirduda teksti mõistmiseks hädavajalikule miinimumile (erinevalt ajakirjandusest puudub meil vajadus kommenteerida, sest on olemas siselink artiklile, mis peaks olema erapooletum kui lühikommentaar). Ja Mart Ummelas on Eestis minu meelest tuntuselt täiesti võrreldav Joseph Ratzingeriga. Andres 6. oktoober 2011, kell 22:28 (EEST)

"TTV-d on kritiseerinud A, B ja C. Milliste põhjendustega? Aga vat ei ytle!" oleks muidugi huvitav. Olgu peale, proovime lyhendada. --Oop 5. oktoober 2011, kell 22:46 (EEST)

Minu meelest on põhiline kriitika sisu ja argumendid. Nimed võivad jääda ka viidete taha, kui tegu pole väga tuntud inimestega. Andres 5. oktoober 2011, kell 22:59 (EEST)

Ma ei poolda anonyymseid viiteid. Vastupidi, kriitika korral on oluline mainida, kelle seisukohast on jutt. "Arvatakse" ja "kirjutatakse" ei kõlba kuhugi, iga avaldatud arvamus on kellegi oma. --Oop 6. oktoober 2011, kell 01:16 (EEST)

Nojah, aga viited ju viivad algallikateni. Isikute esiletõstmine tundub mulle mürana. Isikud on pahatihti sellised, kelle artikliväärilisuski pole kindel. Andres 6. oktoober 2011, kell 22:28 (EEST)

Sama oluline, kui mida öeldi, on ka see, kes ütles. Kui kriitikat teeb näiteks volikogus opositsioonis oleva erakonna fraktsiooni esimees, siis võib kahtlustada poliitilisi motiive, kui kriitikat teeb näiteks meedia õppejõud, siis on poliitilised motiivid vähem tõenäolised, eriti, kui viimane ühtegi erakonda ei kuulu. Samuti tuleks vaadata, et oleks arusaadav kus kontekstis üks või teine asi öeldud on, sest kontekstist välja rebimine võib asjadest vääääga vale mulje jätta teine kord.--Kyng 6. oktoober 2011, kell 23:32 (EEST)

Konteksti saab kuigivõrd täielikult kätte alles viidatud allikast. Ma ei vaidle vastu, et tuleb vaadata, kes mida ütles, aga kõige tähtsam on ikkagi argumentatsioon. Siin refereeritud kriitikas on argumentatsiooni üldse vähe. Andres 7. oktoober 2011, kell 00:03 (EEST)

Ummelase enda lahmimise võiks muidugi sama artikli juures faktina jäädvustada.

Millise lahmimise ja millisel kujul nimelt? Kui jutt on arutelulehest, siis Vikipeedia iseendale ei viita, ammugi arutelulehtedele. --Oop 5. oktoober 2011, kell 22:46 (EEST)

---

Praegune rubliik 'Kriitika' oma valdavas osas mu meelest ei sobi vikipeediasse, sest poliitikute vastastikused halvastiütlemised ei vääri entsüklopeediat. Piisaks ühest lausest, et kanali ühekülgsuse üle käib vaidlus.

Samuti ei pea ma õigeks ega heaks halvustavate ütluste säilitamist arutelulehekülgedel. Nende kustutamine on mõistlik. Vikipeedia mõte on esitada olulist teavet, mitte halvustada. --Kk 5. oktoober 2011, kell 19:24 (EEST)

Miks tohib refereerida vaid seda poliitikute kohta tehtud kriitikat, mida on teinud mittepoliitikud? Antud juhul aga ei ytle mitte poliitikud vastastikku halvasti, vaid eri erakondade (sh Keskerakonna) poliitikud peavad Tallinna Televisiooni ylearuseks ning ajakirjanikud vaidlevad vastu. Minu arvates on argumentatsiooni refereerimine siiski oluline, TTV on poliitilises plaanis Eesti kritiseerituim telekanal ning selle vastane kriitika kujundab teatud määral juba terve Tallinna linna mainet. Võib kyll kaaluda, mida annaks lyhendada, ning lisada uusi allikaid. Aga kõige rohkem vajaks artikkel ikkagi põhiosa sisu (sedasama, mida ei anna isegi TTV koduleht). --Oop 5. oktoober 2011, kell 22:46 (EEST)

Minu meelest ei ole selliseid pikki tsitaate siin tarvis, sest need tõesti ei puutu artikli teemasse. Võib ju lihtsalt refereerida ja viidata, milliste argumentidega on Tallinna TV-d ja selle rahastamist kritiseeritud või kaitstud. Andres 5. oktoober 2011, kell 22:52 (EEST)

Lyhendan tsitaate. Aga ma olen endiselt seisukohal, et ymberjutustamise asemel on mõnikord mõistlik tuua ära otsene ytlus, mis näitab mitte yksnes argumentatsiooni, vaid ka suhtumist. Näiteks on Solovjovi lõik minu arvates oluline seepärast, et demonstreerib, kuidas Delfi ajakirjanik esitab kysimuse konkreetset tyypi vastuse ootuses. See iseloomustab mitte yksnes TTV-d, vaid kogu debatti. --Oop 6. oktoober 2011, kell 01:16 (EEST)

Nõus, et see iseloomustab debatti, aga debati iseloomustamine ei pruugi olla selle artikli ülesanne. Peale selle, debati iseloomustamine ei ole referaadi ülesanne, kui ei refereerita isloomustust. Andres 6. oktoober 2011, kell 22:28 (EEST)

Lõikudes "Levi" ja "Programm" kirjeldatud programmitundide nõuded on vastuolus, samas on mõlemad pärit konkreetsest allikast. Mul pole praegu enam jaksu viga välja traalida, lähen magama. Las tegeleb sellega keegi teine. --Oop 6. oktoober 2011, kell 02:41 (EEST)

Veel kord võimalikest kitsaskohtadest

Jääb täiesti arusaamatuks, miks on Tallinna linnavalitsuse koostatud ja linnavolikogu poolt heaks kiidetud linnaeelarve kriitika Tallinna Televisiooni artikli juures? Miks ei arutata rahvusringhäälingu artikli juures seda, mida kõike oleks saanud riigieelarvest rahvusringhäälingule eraldatud üle 20 korra suurema maksumaksja rahaga korda saata? Miks Wikipedia eesti adminnid kasutavad Wikipediat oma poliitiliste vaadete põhiselt poliitiliseks antipropagandaks Keskerakonna vastu --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 19:40 (EEST)

Eestikeelne Vikipeedia on poolik, õieti võiks öelda, et oleme oma tööga päris alguses. Näiteks puuduvad artiklid mitmetest nimekatest NSV Liidu marssalitest, viletsas seisus on artiklid Eesti ajaloo kohta jnejne. Kaastöölisi ei ole kuigi palju ja kulub veel ilmselt päris tükk aega, kui me hakkame POOLE PEALE jõudma! See on ka ilmselt põhjus, miks ERR-i artiklis võib esineda puudusi. Kui leiate, et kuskil on jäänud midagi kajastamata, siis ei ole keegi Teil keelanud viimast täiendamast. Kõik kaastöölised on oodatud! Seda muidugi juhul, kui nad suudavad säilitada kainet meelt. Nii on parem kõigile. --kanakukk 6. oktoober 2011, kell 20:04 (EEST).

Kui Vikipeedia lugeja soovib rohkem teada Tallinna TV rahastamisest, siis ilmselt otsib ta just siit artiklist. ERRi majaehitusplaanid on ka oma suure hinna tõttu poleemikat tekitanud ja neist võiks vabalt kirjutada. Aga Vikipeediat ei kirjuta üksnes adminnid, ning vastavaid artikleid täiendab see, kes tahab või viitsib. Ning see 14 500 liitunuga TTV vastane Facebooki-aktsioon ei ole kindlasti parteipoliitiline, vaid on inimeste aus reaktsioon jabura rahakasutuse vastu.--WooteleF 6. oktoober 2011, kell 20:06 (EEST)

Kuna raha kasutamise otsuse on teinud Tallinna linnavalitsus ja linnavolikogu, siis tuleks see kriitika siiski suunata õigele kohale.

Millegipärast targutavad poliitilised adminnid Tallinna TV-le kulutatud 24 miljoni maksumaksja € üle, kuid Rahvusringhäälingu üle 20 korra suurema eelarve maksumaksja papiga kinni tagumise kohta polnud enne minu täiendust ühtki piuksu. Kas tõesti on ETV Terevisioon ja Väike Maja Preerias rohkem väärt kui lasteaiad, koolid, õpetajate, arstide ja päästjate palgad? --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 20:18 (EEST)

Ei maksa unustada Vikerraadiot (mis on kõige suurema kuulajate arvuga), Raadio 2 (mis on Eesti levimuusika liikumapanev jõud), Klassikaraadiot (selgi täitsa oma kuulajaskond) ja ETV-s on ikka muud ka vaadata. Raadio 4 ja Tallinna Raadio on mulle võõrad, seega ei oska nende kohta kommenteerida. Igatahes, ERRi bang for the buck on ilmselt ikkagi parem.--WooteleF 6. oktoober 2011, kell 20:27 (EEST)

Eks poliitilisele adminnile meeldib ikka kuulata tema poliitiliste vaadetega kokkusobivalt kallutatud maailmakäsitlusega raadiokanaleid ja vaadata tema poliitilist maailmapilti kinnitavat telekanalit. Paluks siiski tõsiseltvõetavaid argumente, miks käib Tallinna linnavalitsuse otsuste kriitika neid otsuseid mitte teinud Tallinna televisiooni käsitleva artikli juures ja miks ei arutata riigieelarve jagamisel toimunud pingelist debatti Rahvusringhäälingu artikli juures? --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 21:17 (EEST)

Need otsused on otseselt ja lahutamatult seotud kanaliga. Poleks kanalit, poleks taolisi otsuseid.--WooteleF 6. oktoober 2011, kell 21:23 (EEST)

Kodanik poliitadminn, ära puhu paska! Sama moodi võiks öelda, et kui poleks rahvusringhäälingut, siis saaks sajad miljonid eurod aastas kulutada millegi mõistlikuma peale. Miks te siis ei arutle seal, miks raisatakse raha Väike Maja Preerias näitamise peale? --84.50.182.154 6. oktoober 2011, kell 22:15 (EEST)

See ei ole siin suvaline netikommentaarium, kus võib väljenduda kuidas tahes. See, mida sina, anonüümne kommenteerija, millestki (antud juhul meediakanalite programmi kvaliteedist) subjektiivselt arvad, ei ole oluline. Ja palun mitte solvata kaastöölisi, kes on andnud Vikipeediasse palju suurema panuse, kui sa ise. Adeliine 6. oktoober 2011, kell 22:23 (EEST)

Eesti Vikipeedias ei arutleta kellegi rahakasutuse üle, vaid refereeritakse ümberringi toimuvat. See kriitika, mida refereeritakse, ei pärine vikipeediast, vaid mujalt. Kui on soov arutleda ERRi rahakasutuse üle, siis tuleb see arutelu algatada mujal, avalikuse ees, ajakirjanduses jne. Pole keelatud. Isiklikud rünnakud on halb toon. Vaidlused peavad toimuma läbi argumentide, kellegi tembeldamine "poliitiliseks" ei ole argument vaid demagoogia. Meenutab nõukogude võimu kommet kõiki oponente fašistideks ja hulludeks tembeldada. Kindlasti on TTV kohta käivale kriitikale esitatud ka vastuargumente, paluks need siin koos viidetega esitada.--Kyng 6. oktoober 2011, kell 23:42 (EEST)

Kuna poliitadminnid refereerivad "ümberringi toimuvat" vaid oma poliitilistest eelistustest lähtuvalt täiesti ühekülgselt, on eestikeelne Wikipedia juba ammu kaotanud oma neutraalsuse. See pidi olema Wikipedia üks põhireeglitest. Paraku on võim poliitadminnide käes ja tavakasutajatel jääb üle vaid sellist politiseerimist kiruda ja alla kriipsutada. Poliitadminnide suhtlemisstiil on äärmuseni demagoogiline, sisuliselt eiratakse kõiki neile esitatud ebamugavaid küsimusi ja pareeritakse neid sisutühja sõnamulinaga. Ei ole mingit kahtlust, et teema neutraalne käsitlus eeldaks seda, et Tallinna TV rahastamisest rääkides piisaks sellest, et nimetatakse rahastamise allikad ja konkreetsed rahanumbrid, kuid vaidlused rahastamisotsuste sisulise õigsuse või nende poliitilistesse mängudesse kaasamise üle oleks sellise info entsüklopeedilise väärtuse olemasolu korral peetud otsuse teinud/vaidlustanud institutsiooni kajastava artikli juures. --84.50.182.154 7. oktoober 2011, kell 01:24 (EEST)

Milline ebamugav küsimus pole saanud asjalikku vastust?

Pole kahtlust, et Vikipeedias on tasakaalustamatust nii artiklite sees kui ka eriti artiklitevahelises võrdluses. Kui aga küsida, miks see nii on, siis minu meelest peamine põhjus on selles, et nii artiklid kui ka Vikipeedia on pooleli ning tegijaid on vähe.

Minu meelest tegutsevad administraatorid heas usus, kuigi pole välistatud, et mõni neist mõne teema puhul ei suuda neutraalseks jääda. Aga ühe või kahe administraatori arvamus ei saa mitte kuidagi jääda otsustavaks. Peale selle, administraatoritel ei ole võimu sisulistes küsimustes. Soovitan lahkarvamuste puhul oma seisukohta asjalikult ja viisakalt põhjendada. Mõnikord võib tarvis olla pikemat selgitust, et teised asjast aru saaksid, aga teiste süüdistamine poliitilises kallutatuses ei vii kuskile.

Kui mõne teema puhul tundub, et esitus pole neutraalne, siis tuleb lihtsalt 1) asjale tähelepanu juhtida, 2) teha ettepanekuid, kuidas asja parandada, ja 3) ise asja parandada. Kui on ette näha lahkarvamusi, on otstarbekas kõigepealt arutelulehel arutada. Eriti puudutab see materjali kustutamist.

Minu meelest ei ole ilmne, et neutraalse esituse korral Tallinna TV-ga seotud poliitilisi diskussioone siin ei tohiks mainida. See on muidugi tõsi, et sellest tuleks kirjutada ka seal, kus räägitakse Tallinna linnavalitsuse tegevusest, kuid minu meelest on asi seotud ka Tallinna TV-ga ning sellest ei saa siinses artiklis mööda minna. Iseasi, kuidas sellest siin rääkida. Saan muidugi aru, et Tallinna TV tegijad tajuvad ebaõiglasena, kui artiklis räägitakse kriitikast, mis on ajendatud asjadest, mis nendest ei olene. Andres 7. oktoober 2011, kell 08:56 (EEST)

Nagu elu on näidanud, siis 1) tähelepanu juhtimise peale ütlevad poliitadminnid, et nende arvates on kõik ok, 2) ettepanekud jäävad poliitadminnide poolt arvesse võtmata ja 3) ise asja parandades mõne aja pärast puksitakse kogu parandus poliitadminnide poolt prügikasti või kuhugi hoopis kaugesse ja pimedasse nurka, silma alt ära. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 00:51 (EEST)

Keda Sa mõtled poliitadminnide all?

Too siis näited selle kohta. Võime need asjad uuesti läbi vaadata. Andres 8. oktoober 2011, kell 01:00 (EEST)

Võtame näiteks Rahvusringhäälingu artikli juures toimuv, kus minu tehtud täiendused on esile kutsunud poliitadminnide pahameele ja ettepanekud täienduste kustutamise või kuhugi silma alt ära teisaldamise kohta. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 01:12 (EEST)

Kus Sa näed pahameelt ja keda Sa pead poliitadminniks?

Kus? Artikli arutelus. Poliitadminnid on need Wikipeedia administraatorid, tänu kellele on eestikeelne Wikipeedia poliitiliselt kallutatud. Need, kes kannavad hoolt selle eest, et Keskerakonna suhtes kirja pandud sapp jääks kindlasti nähtavale, kuid valitsuserakondade peale ei langeks mingit varju. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 01:57 (EEST)

Ma näen kriitikat, pahameelt ei näe.

Kes konkreetselt tegutseb Sinu arvates tendentslikult valitsuserakondi eelistades? Mina ei usu seda ühestki administraatorist. Pigem on nii, et meedia refereerimisel jääb Keskerakonna vastane kriitika rohkem kõlama sellepärast, et seda lihtsalt on meedias rohkem. Ainuke, mida selle vastu teha saab, on minu meelest loetleda refereerimisel argumente, mitte nende esinemise kordi. Ja vältida tuleb ka vastupidist kallutamist, mille toob kaasa hoolitsus selle eest, et Keskerakond jääks paremasse valgusesse. Andres 8. oktoober 2011, kell 08:41 (EEST)

Sellel juhtumil juhiti tähelepanu puudustele, mis tekkisid pärast Sinu parandusi, ning tehti ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Mina küll ei teinud seda, mida Sa mulle ette panid, nimelt kiituste rubriigi sisseseadmist, kuid ma pooldan positiivsete arvamuste refereerimist. Vormistuse puudusi leevendati, muud ise asja parandamist pole toimunud. Minu meelest pole tegu näitega selle kohta, mida Sa ütled. Andres 8. oktoober 2011, kell 01:23 (EEST)

Tead, ma isegi peaaegu usun, et sa ei saa sellest aru, kui vildakas on Wikipedia käsitlus Tallinna TV-st. Minule, kes ma olen Tallinna TV suhtes neutraalne, jätab siinne artikkel väga negatiivselt kallutatud mulje (Eestis laialt levinud Keskerakonna vastase kampaania ühe tööriistana), seevastu ERR-i pean, nagu ka paljud teised, praegusel kujul täiesti mõttetuks maksumaksja raha raiskamiseks, mistõttu selle kohta kirjutatud artikkel tundub praeguses koosseisuski liigse ilustamisena. Aga kuidas sa ei märka seda pahameelt, mis arutelulehel minu täiendustele osaks sai, sellest ma küll aru ei saa. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 02:06 (EEST)

Ma ei leia, et esitus selles artiklis on hea. Kindlasti tuleks rohkem tähelepanu pöörata asjale endale ja poliitilise kriitika esitus peaks olema asjalikum. Aga ma ei ole Tallinna TV kohta midagi positiivset kuulnud, kui kõrvale jätta asjaosaliste deklaratsioonid, mida siinses artiklis refereeritakse; mul ei ole tema kohta ka isiklikku arvamust, sest pole teda sekunditki näinud. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks asja esitada nii, et kriitika ei jääks kõlama.

ERR-i (või selle eelkäijate) rahastamise või mõttekuse kohta olen küll kriitikat kuulnud, kuid seda on olnud palju vähem kui Tallinna TV kohta. Oma kogemuse järgi tean, et vähemalt osa ERR-i toodangust on hea, ja ka meedias on seda öeldud. Kas ERR-i peale kulutatakse liiga palju, seda ei tea öelda. Arvan, et kriitika Tallinna TV pihta tuleneb umbusust, mis ei luba sealt midagi head oodata. Kui seda umbusku poleks, siis võib-olla oodataks heatahtlikult, mis sealt tulla võib.

Kordan, et mina nägin Sinu täienduste (pigem isegi nendejärgse olukorra) kohta kriitikat, mitte pahameelt. Pahameelt oli ainult selle maneeri kohta, kuidas Sa arutelulehel sõna võtad, ja Sinu enese reaktsioonis näis olevat pahameelt. Andres 8. oktoober 2011, kell 08:41 (EEST)

Sa mainisid siin enne Lomborgi väljajätmist artiklist Roheline ideoloogia. See, kes ta välja võttis, väites, et ta pole roheline, ei ole administraator. Ja praegu on Lomborg sees. Andres 8. oktoober 2011, kell 01:23 (EEST)

Minu teada vähemalt ühel korral eemaldasid selle ka sina ise. Kui mu mälu ei peta. Aga see peaks olema hetkel veel ajaloost välja selgitatav. Alles on see praegu seetõttu, et ma lolli järjekindlusega panin seda sinna tagasi. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 01:54 (EEST)

Võib-olla küll, et eemaldasin. Siis ma tegin seda heas usus, usaldades esimest eemaldajat ning arvates, et tõrjun katset artiklit kallutada. Ise ma ei tunne asja ega oma seisukohta. Kui taipasin, et artiklis pole öeldud, kas ta on roheline, siis loobusin sellest. Andres 8. oktoober 2011, kell 08:14 (EEST)

See ilmestabki poliitadminnide taset - ise asja tundmata eemaldatakse ilma mõistliku põhjenduseta asjakohast infot, mis teatud kallutatud maailmapilti omavatele kasutajatele ei sümpatiseeri. See ongi tegelik artikli kallutamise näide, kus eelistatakse ühe sihtgrupi vaateid. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 10:54 (EEST)

Loe uuesti, mida ma kirjutasin. Ei pea sellist kriitikat õiglaseks. Andres 8. oktoober 2011, kell 22:33 (EEST)

Neutraalsus

Kas artiklit peetakse endiselt ebaneutraalseks? Hetkel kajastatakse ju kõigi seisukohti?--Kyng 7. oktoober 2011, kell 15:27 (EEST)

Eemaldaksin Kohtla-Järve lõigu -- Irve 7. oktoober 2011, kell 21:52 (EEST)

Mina ka.

Rohkem peaks rääkima programmi sisust, kui selle kohta on võimalik andmeid saada. Andres 7. oktoober 2011, kell 22:23 (EEST)

Kas on heaks neutraalsuse tunnuseks see, et Tallinna TV loomise otsuste puhul rõhutatakse seda, et linna televisiooni loomise otsuse poolt oli linna valitsev erakond? Miks ei ole kombeks selline otsuste erakondade lõikes lahku löömine teiste artiklite puhul? Näiteks oleks ju tore, et ka Rahvusringhäälingut puudutavate otsuste juures oleks välja toodud, millised erakonnad olid poolt ja millised mitte! Ainuüksi see, et just Keskerakonna tegemiste puhul selliselt erakondlik kuuluvus välja tuuakse, on selge ebaneutraalsuse tunnus! --84.50.182.154 7. oktoober 2011, kell 22:01 (EEST)

Minu meelest pole seda rõhutatud. Miks mitte ka teiste otsuste puhul samasuguseid andmeid esitada? Tõsi küll, esmajoones tuleks öelda, kui palju oli poolt, kui palju vastu jne. Näha igatahes on, et opositsiooni esindajad seda ei pooldanud, ja see on kindlasti oluline. Andres 7. oktoober 2011, kell 22:29 (EEST)

Ja kui ma lisasin hääletustulemused ka mõne Rahvusringhäälingut puudutava hääletuse kohta, siis tekkis kohe ettepanek, et need tuleks viia kuhugi mujale! Mõnus kahepalgelisus! --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 00:08 (EEST)

Vikipeedia ei ole lehmakauplemine, iga artikli juurde kuuluvat arutatakse eraldi, Rahvusringjhääling ei puutu hetkel asjasse. Sinu arvamused teiste väidetavast kahepalgelisusest samuti mitte. Rehepapp 8. oktoober 2011, kell 00:23 (EEST)

Kui siin oleksid hääletustulemused antud sama pikalt nagu seal, teeksin ettepaneku suurem osa nendest allmärkusesse viia. Sealne esitus praegusel kujul teeb artikli raskesti loetavaks, mida siinse kohta öelda ei saa. Andres 8. oktoober 2011, kell 00:28 (EEST)

Saan aru, et siinsest artiklist poleks enam nii hästi välja loetav, kui vastik on Keskerakond, kui hääletustulemus kuidagi allmärkustes esitada. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 00:43 (EEST)

Sa mõtled, et märkusesse üleviimine teeks esituse neutraalsemaks? Andres 8. oktoober 2011, kell 00:46 (EEST)

Jah! Sest praegu jääb mulje, et artikkel toonitab igal võimalusel Tallinna TV seotust Keskerakonna ehk Tallinnas võimul oleva erakonnaga. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 11:03 (EEST)

Äärmiselt raske on ilmseid fakte eirata ning üritada ebameeldivat tõde mingi roosamannana esitada. Kui kanal on asututud ainult ühe erakonna jõumeetoditega ning rahastamine sõltub samuti ainult selle ühe erakonna juhitava omavalitsuse eelarvest, siis on seda seotust suhteliselt keeruline mitte toonitada. Rehepapp 8. oktoober 2011, kell 12:47 (EEST)

Mulle tundub, et see seotus tuleb faktidest välja, ilma et seda oleks tarvis toonitada.

Oletame, et me põhitekstis väldime selles seoses Keskerakonna mainimist. Kuidas siis üldse saaks seda kohta sõnastada? Sellest ma kirjutasin ka allpool. Andres 8. oktoober 2011, kell 22:29 (EEST)

Hinnang sellele, kas Keskerakond otsustas hästi või halvasti, oleneb ju sellest, kuidas hindaja otsusesse suhtub. On tõsi, et siinses artiklis refereeritakse kriitikat selle otsuse kohta, aga artikkel ei võta seisukohta, kellel õigus on. Iseasi, et võib-olla on pooldajate seisukohtadele liiga vähe tähelepanu pööratud. Andres 8. oktoober 2011, kell 00:55 (EEST)

Neutraalsus ei tähenda valetamist. Kui Randpere selgelt valetas, siis artikli neutraalsemaks muutmiseks ei saa seda nimetada kritiseerimiseks. Kritiseerimine on ikka reaalsuse piires etteheidete tegemine. Kui etteheiteid tehakse valetades, siis ei ole see enam kritiseerimine vaid lihtsalt jõhker valetamine. --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:08 (EET)

Esita selle kohta viide, mis tõestab, et ta valetas. Muidu on sinu väide käsitletav laimuna. Ivo 9. detsember 2011, kell 14:16 (EET)

Viide on ju artiklis esitatud, st valetamine on tõendatud artikli ja videoga. Kui soovid, võin kõrvale välja tuua ka Tallinna linna ja Elva linna eelarved. --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:21 (EET)

Ei artikkel ega video ei anna teada, et ta valetas – see selguks ainult eelarvete võrdusest. Kui ta valetas, siis tuleks see eraldi juurde lisada, et "Tallinna eelarve[viide] ja Elva eelarve[viide] võrdlusest tuleb aga välja, et väide oli vale". vms.

Hästi, lisan eelarvete võrdluse, kuigi see läheb Tallinna TV teemast ikka väga kaugele. Aga soovin vastu tõestust üldse sellele, et Tallinna TV eelarve on üldse kuidagi lasteaedade rahastamisega seotud. Palun see tõsetus ka välja tuua! Või siis koristage kogu see rämps siit ära! --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:41 (EET)

Sellised väited nagu "4. novembril 2011 jätkas reformierakondlik ajaleht Postimees" on puhas hinnangu andmine ja ei sobi kuidagi Vikipeediasse. Ivo 9. detsember 2011, kell 14:19 (EET)

Ma saan sinu jutust aru, et vikipeediasse sobivad ainult mõisted "keskerakondlik" jms? Olen olnud algusest peale selle vastu, et parteisõdurite omavahelist kemplemist ja nende lavastatud tsirkust ei peaks sinn artiklis kajastama, kuid kui peetakse vajalikuks seda siiski kajastada, siis tuleb seda teha kogu oma väljendusrikkuses, tuues esile mitte üksnes sellised juhtumid, mis kritiseerijaid heas valguses näitavad, vaid ka nende kohta tõesed faktid, mis nii heas valguses ei näita --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:32 (EET)

Ära hakka juttu teemast kõrvale juhtima. Arutluse alla on see, et sa nimetad Postimeest reformierakonna häälekandandjaks ning siin ei ole mingit sidet parteide omavahelise kemplemisega. See on sinu hinnang Postimehele aga meid siin sinu hinnangud ei huvita. Ära räägi neutraalsusest, kui soovid tegelikult hinnanguid anda. Neutraalsus seda ei luba. Ivo 9. detsember 2011, kell 14:41 (EET)

Kuna "reformierakondlik" leidis siin kritiseerimist, siis ma ISE eemaldasin selle artiklist, kuid kuna siinsel seltskonnal on tegelikult valus hoopis minu lisatud artiklite taust reformielakondlikuks nimetamatagi, siis oli teil vaja minu tekst kõpitseda reformierakonnale vastuvõetavamaks ja tõde varjavaks. Aga mida teilt üparemat oodatagi!--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:54 (EET)

Täienda olemasolevat aga ära kirjuta seda ümber nõnda, et tulemus ei ole neutraalne! Ivo 9. detsember 2011, kell 14:30 (EET)

Valetamise kohta kõige neutraalsem ongi öelda, et valetati. Kui valetamist nimetada kritiseerimiseks, siis on see mitteneutraalne, ehk selge püüe näidata valetajat paremana kui see on. --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:32 (EET)

See, et Postimees on reformierakondlik leht, on mul allikatega tõesnatud juba Postimehe artikli all. Sel teemal siin targutamine on teema kõrvale juhtimine.--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:48 (EET)

Ega ei ole küll ikka allikatega tõestatud. Selle juures on üks viide 2005. aasta kirjale aga praegu on 2011. aasta lõpp! Ja kui sa püüad siin väita, et mitu artiklit esitavad valeinformatsiooni, siis mille alusel eeldada, et see artikkel seal ise kah tõeseid väiteid sisaldas? Või veel enam: isegi kui see vastas tõele, ei tähenda, et see siiani kehtib! Ivo 9. detsember 2011, kell 14:55 (EET)

"tõendavad, et Postimees valetas" ei ole sobilik väljend. Kas on ikka kindel, et kust see viga tuli? Kui ei ole, siis ei tohi ka väita, et asjad on NII. Näiteks kui ajakirjanik oli saamatu või pahatahtik, siis see tähendaks ju, et süüdi oli hoopis ajakirjanik.

Selge ju see, et Postimees on Reformierakonna häälekandja ja üritab igati Keskerakonda mustata. Sealt ka sellised valed.--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:43 (EET)

Jäta need "siililegi selged"-tüüpi väited parem heaga kõrvale! Kuna see ei ole tõestatud, on see sinu hinnang, ja see, et sina midagi arvad, ei tähenda veel, et see tõde oleks. Ivo 9. detsember 2011, kell 14:59 (EET)

Randvere väite saaks õigeks või valeks kuulutada alles eearvete võrdluses ja kuni seda pole tehtud, siis ei tohi nimetada väidet valeks! Ivo 9. detsember 2011, kell 14:41 (EET)

Lisan eelarvete võrdluse!--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:43 (EET)

Mulle tehti jälle selgeks, et Wikipeedia on valelik ja poliitiliselt kallutatud keskkond, mis on ühinenud Keskerakonna ja Tallinna TV vastase kampaaniaga. Hea küll, hoidke siis pealegi Reformierakonna lippu kõrgel!--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:46 (EET)

Eelarvete võrdluses võiks siis välja tuua ka proportsioonid. Randpere ilmselt mõtles, et Elva kulutab proportsionaalselt rohkem. Kui nii, siis ta oleks pidanud seda muidugi ka ütlema. (Ja anonüümsele täiendajale: kõik, kes on Tallinna TV või Keskerakonna vastu, ei ole kohe ilmtingimata Reformi sabarakud. Vähem lahmimist, rohkem infot.) --Morel 9. detsember 2011, kell 14:50 (EET)

Kui Randpere oleks mõelnud proportsioonist, siis oleks ta pidanud sellest nii ka rääkima. Ja mida ta mõtles oleks selle mõtetekohaseks artiklis kajastamiseks vaja dokumentaalselt tõendada. Et Wikipedia adminnid on Randpere suuvoodrid ja oskavad tema mõtteid lugeda ja väljaütlemisi pehmendada, on äärmiselt imelik.--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 14:58 (EET)

Sa isegi ei püüa artiklit neutraalsemaks kirjutada! Kui sa siia veel hinnanguid andma tuled, siis läheb see artikkel sellise kaitse alla, et sinusugune vandaal ei pääse seda enam kunagi muutma. Mina ei pea siin igasugustega kemplema.

Kui sul on ettepanekuid artikli sisu osas, siis kirjuta need siia (kaasaarvatud see eelarvete võrdlus, mis tõestab, et kas toimus valetamine või mitte). Ivo 9. detsember 2011, kell 14:51 (EET)

See artikkel on minu jaoks lukustatud. 1:0 võit poliitadminnidele! Mina lähen tegelen millegi targemaga, kui kemplemisega nende vastu, kel minust suuremad õigused ja volitused, kuigi mitte nii suur õiglustunne.--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 15:00 (EET)

Üks näide siiski veel: Poliitadminni poolt korrigeeritud tekstist "4. novembril 2011 andis ajaleht Postimees[51] artikli pealkirjas mõista, et Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu olevat väitnud, et Lang käskis Tallinna TV üleriigiliseks teha, kuid ei esitanud artikli sisus seda väidet kinnitavaid fakte.[52]. Istungi stenogrammi[53] ja helisalvestise[54] kohaselt polnud see nii." võib vabalt välja lugeda, et ei valetanud mitte Postimehe ajakirjanik, vaid Arvo Sarapuu. Minu poolt algne lausekonstruktsioon pani selgelt paika, kes eksis. Aga eks see isegi vastaspoole pasa kaudu Tallinna TV-le vihjamisi varju heitmine olegi siin vist taotlus omaette. --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 15:06 (EET)

Ja see, mis Rein Langi puutub… Ausalt öeldes ma mõtlesin, et ma küsin seda tema käest, et kuidas siis nii sai. Et ega me ei ole õnnelikud selle üle, ega meile see ei meeldi, et meil niisugune üleriigiline luba on ja seda tuleb nii kulukalt täita. Aga tõepoolest, see on hea küsimus, ma jätan selle meelde ja kui ma Rein Langiga kokku saan, siis ütlen: kuule, sa mängisid ikka tõsise vingerpussi ja tekitasid meile suhteliselt raske olukorra. Siit loen ma küll välja, et Rein Lang on see, "kes tekitas suhteliselt raske olukorra", Sarapuule see luba ei meeldi "et ega me ei ole õnnelikud selle üle" ja, et just see luba tingib vajaduse see täita ja seejuures suuri kulutusi teha "seda tuleb nii kulukalt täita". Ivo 9. detsember 2011, kell 15:27 (EET)

Dlja osobbenno tupõhh: Sarapuu viitab oma ettekande kohta esitatud küsimusele antud vastuses sellele, et Rein Lang kehtestas Tallinna TV üleriigilise levi loa tingimusteks mitu korda karmimad nõuded kui nõuab seadus. Langi eesmärk oli loomulikult muuta tingimused Tallinnale äärmiselt koormavaks, et reformierakonda ja üldse valitsuserakondi soosivate kanalite kõrvale ei tekiks üleriigilist alternatiivi. Sinu tsiteeritud lõik ei anna vähimatki vihjet selle kohta, et Sarapuu olevat väitnud, et Lang KÄSKIS Tallinna TV üleriigiliseks teha. Põhirõhk on sõnal "SELLINE (kulukas) luba", mitte "see luba". --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 15:36 (EET)

Ehk siis sinu arvates oli minu eelnevas kommentaaris kirjas, et "Lang käskis"? Oled sa meil aga osav tõlgendaja. Ivo 9. detsember 2011, kell 15:44 (EET)

See "Lang KÄSKIS" on kirjas valeliku Postimehe ajakirjaniku pandud pealkirjas ja just sellest valetamisest ma räääkisin. --84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 15:46 (EET)

Poliitadminni poolt redigeeritud lause "7. detsembri 2011 ETV saates Foorum ründas reformierakondlasest riigikogulane Valdo Randpere Tallinna linnavalitsust ja Tallinna Televisiooni ning kritiseeris Tallinna eelarveprioriteete, märkides, et isegi Elva linn panustab lasteaedadesse rohkem kui Tallinn.[56][57]" jätab nõrgema kriitikameelega lugejale valeinfo, nagu panustakski Elva linn oma lasteaedadesse rohkem kui Tallinna linn omadesse. Artikli tõsiseltvõetavuse huvides on vaja näidata, et Randpere lihtsalt valetas.--84.50.182.154 9. detsember 2011, kell 15:54 (EET)

Lisan siia Foorumi saatelõigu asjasse enam puutuva osa stenogrammi (sulgudes minu märkused):

---

"Saatejuht: Noo…, Taavi Aas, põhirünnaku kaardid käidi kohe lauale, lasteaiad ja Tallinna meedia. No aga kui nende prioriteetidega praegu alustada ja siis minna nende üksikute küsimuste juurde. Väidetakse, et prioriteedid on täiesti paigast ära?

Taavi Aas: Noh mulle jäi selline tunne, et me räägime erinevatest eelarvetest. Et ma ei tea, mis linna eelarvest siin opositsiooni esindajad räägivad hetkel, et… kui hakata siin Valdo argumentidest pihta, siis tegelikult on ju nii, et see, mis ta nimetas, ehk lasteaiad ja teed, ongi ju meie järgmise aasta sisulised prioriteedid. Nii, et kummaline oli seda… seda kuulda. Et noh tõepoolest on nii, et lasteaiad saavad tegelikult seitse, pealt seitsme miljoni euro juurde ja kui seda raha mõõta vanades Eesti kroonides, siis on seda pealt saja kümne miljoni eesti krooni, mis tegelikult juurdekasvuna on läbi aastate üks suuremaid. Ta ei ole küll suurim, aga ta on üks suurimaid, nii, et ma arvan, et me järgmisel aastal oleme ikka päris tõsiselt lasteaedadesse panustanud.

Saatejuht: Klaarime kohe ära! Opositsioon räägib numbrist kaks miljonit, mis number see on? See on tegevuskulud?

Valdo Randpere: Me räägime ühest koma kaheksast.

Saatejuht: Ühest koma kaheksast?

Taavi Aas: Ja vot …

Jaak Juske: Investeeringute raha, mis on piinlikult väike

Taavi Aas: … nüüd nad räägivadki erinevatest numbritest, aga räägime siis sellest seitsmest. Seal on sees nii tegevuskuludest see kaks, seal on sees investeeringutest üks koma kaheksa, seal on sees PPP projektid - circa kolm miljonit ja seal on sees ka need lasteaiad, mis tehakse korda CO kvoodi rahadega. Nii, et tegelik täiendav rahastus lasteaedadesse järgmine aasta on pealt seitsme miljoni euro.

Valdo Randpere: See ei ole täiendav rahastus. See on sul lasteaedade kogurahastus koos tegevuskuludega. (Märkus: see Randpere väide on vale!)

Taavi Aas: Lasteaedade kogu…

Valdo Randpere: Täiendav…

Taavi Aas: Oot-oot-oot-oot-oot!

Valdo Randpere: Täiendav rahastus on sul tegelikult selle võrra, et sa…, te tõstsite ju lastevanemate osalustasu ja te umbes sama summa eest, isegi pisut vähem panite juurde sinna lasteaedade kapitaalremondile. Ja see… seejuures rääkida… Tegelikult me… me võime jäädagi rääkima…

Taavi Aas: Kui me räägime…

Valdo Randpere: … sest minu meelest see piinlik asi siin, on see, et kui sa võrdled Tallinnat selliste linnadega nagu näiteks… Sel aastal on Elva linn… panustab rohkem oma lasteaedadesse kui Tallinn. (Märkus: See Randpere väide on vale!) Järgmisel aastal Tartu panustab rohkem kui Tallinn. (Märkus: See Randpere väide on vale!) Ja nad on ometigi palju väiksemad linnad! (Märkus: see lause näitab, et Randpere räägib kindlasti absoluutväärtustest, mitte suhtelistest näitajatest, sest vastasel korral, nt kui räägitaks kulust elaniku kohta vms, siis poleks see üldse rõhutamisväärne, kas võrreldavad on väikesed või suured.)

Taavi Aas: Ma tahan seda öelda …

Valdo Randpere: Mis sa tuled siin rääkima tegevuskuludest siin!

Taavi Aas: Ma tahan seda öelda …

Saatejuht: Läheme ühekaupa!

Taavi Aas: Kui me räägime tegevuskuludest, siis tegelikult ju lasteaia tegevuskulud on 48 miljonit eurot, et ma ei usu iialgi, et teised linnad sellest rohkem panustavad lasteaedadesse, nii, et see ei ole nüüd küll tõsi."

---

Olgu võrdluseks öeldud, et terve Elva linna 2011 aasta eelarve on 7,9 miljonit eurot, mis on kordades väiksem kui Tallinn panustab üksnes lasteaedadesse. Elva linna lasteaedade 2011.a. eelarve on kokku u 1 miljon eurot, sh 0 (null) eurot investeeringutele ja remondile.--84.50.182.154 11. detsember 2011, kell 01:38 (EET)

Loetavus

Loetavuse huvides võiks hääletustulemused tekstiosast allmärkustesse ära viia. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 00:30 (EEST)

Minu meelest ei ole siin praegu midagi mitteloetavat ja olemasolev on oluline. Ma ei tea, kuidas seda nii sõnastada, et Keskerakonda ei mainiks, ja miks ei võiks teda mainida. Andres 8. oktoober 2011, kell 00:42 (EEST)

Miks peetakse hääletustulemuse täpset artikli teksti sees esitamist oluliseks just selle artikli juures, kuid tahetakse samasugune informatsioon tekstist välja puksida mujal? Poliitadminnile loomulikult üle jõu käiv küsimus! --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 00:45 (EEST)

Kui Sa mind silmas pead, siis ma pole öelnud, et täpne esitus peab tingimata teksti sees olema, aga praegu ju seda siinses artiklis üldse pole, mistõttu minu meelest pole vajadust allmärkusesse viia. See, mis praegu on öeldud, on minu meelest oluline, sest on ju tähtis teada, kes üht või teist otsust toetas. Andres 8. oktoober 2011, kell 00:51 (EEST)

Mõistlik oleks, kui sõltumata hääletuste tulemustest käsitletaks meediaorganisatsioonide teemalistes artiklites organisatsiooni loomisega seotud hääletustulemusi ühe printsiibi järgi. Siis on lugejal lihtsam võrrelda ja artikli sisu haarata. Kui Tallinna televisiooni puhul on asi lihtne - võimul olijad olid poolt, opositsioon oli vastu (kas see muidugi täpselt nii oli, et kõik opositsiooni esindajad olid vastu, see kahjuks artiklist ei selgu), siis näiteks rahvusringhäälingu puhul on pilt kirjum, mistõttu sealne hääletustulemuse esitamine tuleb paratamatult ka pikem. Aga lugeja parema võrdluse huvides peaks artiklite ülesehitus olema sarnane ja hääletustulemused peaksid olema sarnaste peatükkide all, mitte nii, et ühes on need tekstis, teises kusagil märkustes või üldse ära kaotatud. --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 10:36 (EEST)

Nõus. Lahendusi võib olla erinevaid, kuid leian, et tuleks teha nii, et esitus oleks loetav, kuid ka üksikasjad oleksid hõlpsasti leitavad. Panen ette esitada kõige olulisem põhitekstis ning üksikasjad allmärkuses. Siin praegu üksikasju pole, kuni keegi pole neid lisanud; kui need lisatakse, võib nad panna allmärkusesse. Mul endal pole aega ega huvi neid otsida, aga pean nende lisamist heaks. Andres 8. oktoober 2011, kell 22:20 (EEST)

Kui Keskerakond on üksinda võimul, siis ei saa rääkida koalitsioonist. Mis sõna siis peaks kasutama? Arvan, et erakondi peaks mainima ka koalitsiooni puhul. Seetõttu minu arust ei pääse mööda Keskerakonna mainimisest põhitekstis. Andres 8. oktoober 2011, kell 22:23 (EEST)

---

EMOR-i uuringu kohta oleks tarvis viidet. Andres 8. oktoober 2011, kell 01:26 (EEST)

Artiklist ei selgu, millal Tallinna TV üleriigilisse vabalevisse läks. Andres 8. oktoober 2011, kell 01:27 (EEST)

Lisasin ajaloo osasse vastava info --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 10:28 (EEST)

---

Võtsin välja järgmise teksti:

Tallinna mudelit linnatelevisiooni rahastamiseks on kritiseeritud isegi võrdluses Kohtla-Järvega. Delfi intervjuus esitati Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapeale Jevgeni Solovjovile küsimus: "Milliselt lasteaialt olete raha ära võtnud, et rahastada massimeediat, mis reklaamib valitsevat linnavõimu?" Solovjov vastas: "Tuletan meelde: meie linna nimi on Kohtla-Järve, mitte Tallinn. Televisiooni ja ajalehe peale ei kulu üldse linna raha."

Andres 8. oktoober 2011, kell 22:12 (EEST)

Minu arvates iseloomustas see lõik eelkõige Delfi suhtumist. Oleks olnud hea seda esile tuua (parem konkreetne näide kui yldsõnalised syydistused, et kogu Eesti ajakirjandus peale Kesknädala ja TTV on kallutatud õukonnameedia), aga raske on leida formuleeringut, mis juhiks ajakirjaniku lähtepositsioonile tähelepanu, aga ei võtaks Wikipedia eest seisukohta TTV suhtes. --Oop 9. oktoober 2011, kell 12:13 (EEST)

Kui seda õnnestub esitada nii, et oleks selge, et see fakt on oluline, siis on teine asi. Andres 9. oktoober 2011, kell 20:31 (EEST)

---

Vaadatavus

Võiks lisada leviandmed siit: http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Televisiooni-vaadatavus-tegi-rekordi

Sealsei fakte saab muidugi kasutada. Aga tuleb arvestada, et on valitud niisugused näitajad, mis on positiivsed. Ma ei ole küll asjatundja, aga minu meelest on populaarsuse hindamisel pentsikud näitajad "vähemalt kord kuus" ja "on vaadanud vähemalt ühe minuti". Ja kui kantakse üle mõni tähtis spordivõistlus, siis inimesed vaatavad seda, sealt, kus seda üle kantakse. Kas tõesti uuringus muid näitajaid ei kasutatud? Andres 9. oktoober 2011, kell 20:29 (EEST)

Andres, aga vali siis kusagilt Keskerakonna vastaste veebiurkast negatiivseid näitajaid juurde, kui süda muidu rahu ei anna! Muidu äkki juhtub õnnetus ja keskerakondlik Tallinna TV jääb Wikipedias liiga positiivse kuvandiga! --84.50.182.154 9. oktoober 2011, kell 22:43 (EEST)

Saa aru, minu eesmärk ei ole näidata Keskerakonda mingis kindlas valguses.

Ma ei tea, kas kogu uuring on avalikustatud. Mul pole aega ega huvi midagi otsida, püüan lihtsalt kaasa aidata esituse erapooletusele. Andres 9. oktoober 2011, kell 23:13 (EEST)

Miks sa siis nurised siin, et järsku näitaks uuringu avalikustatud tulemuste esitamine asja liiga heas valguses? Las ta näitab sellises valguses, nagu faktid näitab! See sõltub ju suuresti lugejast. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 11:20 (EEST)

Ma ju pole öelnud, et neid tulemusi ei tuleks esitada. Lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et tegemist on kallutatud allikaga. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:24 (EEST)

Mille põhineb süüdistus, et allikas on kallutatud? --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 11:32 (EEST)

Ma selgitasin seda eespool. Andres 12. oktoober 2011, kell 07:43 (EEST)

Lisan veel, et minu teada käib teleka vaadatavuse hindamine täielikult automatiseeritult, kus kanalite vaadatavus leitakse valimis olevate vaatajate kodudesse paigutatud karpidest tuleva info põhjal. Erinevalt näiteks raadiokanalide kuulatavusest, kus valimis olev kuulaja ise täidab päevikut (nii hästi/halvasti kui ta seda viitsib või tahab) ja saab seega näiteks tegelikult kuulata raadio Uunot, kuid päevikusse näidata, et kuulas klassikaraadiot, peaks telekanalite vaadatavuse info olema üsna objektiivne. Loomulikult ei suuda karp tuvastada, kas vaataja ka tegelikult telekat vaatab (võibolla on mõnedel valimis olijatel kaldusvus nt kööki võileiba tegema minnes lülitada kanal Tallinna TV peale ja tagasi jõudes uuesti sellele kanalile, mida tegelikult vaadata sooviti?) ja mitu vaatajat on korraga teleri taga. Emori uuringud peaks olema avaldatud ka EMORi kodulehel, seega kui Tallinna koduleht on liiga kallutatud, et usaldusväärseks viiteks olla, siis võiks otsida üles vastava uuringu EMORi lehelt, --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 12:21 (EEST)

Ma lihtsalt ei hakanud uurimistööga tegelema. Võib-olla küll, et täielikumad andmed on kuskil saadaval.

Ma ei kahtle uuringu tulemustes. Pean lihtsalt silmas seda, et statistilised andmed on valitud nii, et jätta teatud muljet. Ja muide, kui vaadata iga päev 2 sekundit, siis saabki minut kokku. Andres 12. oktoober 2011, kell 07:43 (EEST)

Asja praktiline külg on minu meelest niisugune, et alustada tuleks informatiivsusest (materjali kogumine), erapooletus ja loetavus tulevad teises järjekorras. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:29 (EEST)

Kuna kasutajakontota enam artiklit täiendada ei saa, võiks keegi värskendada vaadatavuse andmeid. Värskeima EMORi uuringu tulemusi kajastab artikkel http://www.tallinnapostimees.ee/690946/tallinna-televisiooni-vaatas-detsembris-79-000-inimest-paevas/ --194.126.101.133 8. jaanuar 2012, kell 23:38 (EET)

Uuendasin andmeid. Ivo 8. jaanuar 2012, kell 23:52 (EET)

---

Miks artiklis jäetakse mulje, nagu oleks Tallinna 2011. aasta lisaeelarve jäänud vastu võtmata? "2011. aasta märtsis Tallinna linnavolikokku jõudnud lisaeelarves nähti Tallinna Televisioonile ette 1,9 miljonit eurot.[4]" räägib linnavolikogusse jõudmisest ja sellest, et seal "nähti ette". Õige oleks rääkida sellest, et lisaeelarvega suurendati SA-le Tallinna Televisioon 2011. aastaks kavandatud toetust 1 150 410 euro võrra, millega see toetus kasvas 1 917 350 eurole. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 11:30 (EEST)

Nähtavasti pole artiklit ajakohastatud. Palun täpsusta ja täienda. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:33 (EEST)

Mul ei ole aega ega tahtmist seda teha. Palun lisa artiklile märge, et see artikkel vajab toimetamist, nagu see on tehtud rahvusringhäälingu artikli puhul. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 11:39 (EEST)

Mul on nüüd huvi tekkinud. Hakkan selle artikliga tegelema. Ei tea küll lubada, kauaks mul huvi jätkub.

Toimetamismärkuse võid ka ise lisada. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:46 (EEST)

Tahan Sulle lihtsalt öelda, et oled täieõiguslik tegija. Püüa teha artikkel niisuguseks, nagu ta Sinu meelest peaks olema, ja kui tekivad lahkarvamused, siis diskuteeri. Kellelgi pole personaalset kohustust selle artikliga tegelda. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:49 (EEST)

Minu hinnagul tuleks kogu artikkel nullist kirjutada. Paraku on mul sellina kiiks, et mulle ei meeldi, kui minu intellektuaalset panust kellegi teise poolt ebaolulisega (minu hinnangul) täiendatakse või seda panust muudetakse, kärbitakse või kustutatakse. See aga on Wikipedia toimimise põhimõte, et igaüks võib tulla ja ka kõige paremini koostatud artikli jamaga üle ujutada ja muuta see oma poliitiliste vaadete propagandaks. Seega jään oma liistude juurde ja parandan juhuslikult leitud faktivigu ja panustan aegajalt mõne väga ühekülgselt kajastatud artikli neutraalsemaks muutmisesse. Tallinna TV on minu jaoks liiga tühine, et sellele pikemalt oma aega raisata ja kuigi siin on olematusse sisusse sisse suratud kõvasti parteipoliitilist kallutatust, ei taha ma tervet artiklit korralikult uuesti puhtalt lehelt alustada. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 12:08 (EEST)

Nojah, siis Vikipeedia keskkond Sulle hästi ei sobi. Sellegipoolest ma hakkan asjaga tegelema. Hea tulemuse saab aga anda ikkagi ainult mitme tegija koostöö. Andres 10. oktoober 2011, kell 14:24 (EEST)

Ma siiski kõpitsesin natuke ajaloo osa, et mitte jätta välja toomata teiste erakondade panust TTV loomisel. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 16:38 (EEST)

---

Artikli esimeses lauses märgitakse ära, et tegemist on digitaalse telekanaliga. Sõna "digitaalne" on selles kontekstis seoses analoogTV lõppemisega mõttetuks sõnakõlksuks muutumas. Enne digiTV tulekut ei rõhutatud telekanalitest rääkides, et tegemist oli analoogkanalitega. Ei ole ka digiajastul vaja ilma asjata digitada. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 11:44 (EEST)

Nõus. Andres 10. oktoober 2011, kell 11:46 (EEST)

€

Valeviited

Osa väiteid on kinnitatud valeviidetega. Nt "Kolm opositsioonifraktsiooni põhjendasid TTV rahastamisega ühist plaani esitada eelarvesse istungil üle viiesaja muudatusettepaneku.[9]", sest "9.↑ 9,0 9,1 Urmas Jaagant "Pelisaar: kaabellevi ei võimalda kõigil Tallinna TV-d vaadata" EPL, 16. märts 2011 (vaadatud 6. oktoobril 2011)" ei räägi sellest opositsiooni venitustaktikast sõnagi. Palun korrigeerige viited õigeks või eemaldage viiteta tekstid! --84.50.182.154 8. oktoober 2011, kell 23:37 (EEST)

Parandasin lingi. Andres 8. oktoober 2011, kell 23:56 (EEST)

Vabandust, kas selliste väidete puhul, nagu näiteks avalõik (Tallinna Televisioon (TTV, Tallinna TV) on Tallinna linna digitaalne telekanal, mille eesmärk on kajastada elu Eesti pealinnas. Kanalit haldab Tallinna linna sihtasutus Tallinna Televisioon.), piisab üldisesest viitest asutuse kodulehele? Ma ei näe, et viite juures paiknev link otseselt (või kaudselt) sääraste väideteni juhataks ja ei pea sellist viitamist (üldjuhul) õigeks. Arvan ka, et tsiteeritud väide eesmärgi kohta vajab täpsustamist: tuleks selgesõnaliselt öelda, et tegemist on *põhikirjalise* eesmärgiga. --Ker 10. oktoober 2011, kell 02:08 (EEST)

Nõus mõlema märkusega. Andres 10. oktoober 2011, kell 07:57 (EEST)

Paluks viidet väite kohta: "Tallinna Televisioon on pälvinud ajakirjanduses kriitikat seoses ühekülgse programmiga, mis kriitikute väitel täidab eelkõige Tallinnas võimul oleva Keskerakonna propagandakanali funktsiooni." Vastasel korral jääb mulje, et tegemist on mõne kasutaja omaloomingulise hinnanguga. --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 11:49 (EEST)

Artiklis on siiani viiteta väide "Tallinna Televisioon on pälvinud ajakirjanduses kriitikat seoses ühekülgse programmiga, mis kriitikute väitel täidab eelkõige Tallinnas võimul oleva Keskerakonna propagandakanali funktsiooni." Kui sellele ei anta kinnitavat viidet, tuleks see väide artiklist eemaldada. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 01:52 (EEST)

Artiklis on tõenäoliselt ekslik väide: "Valimiseelse poliitreklaami keeluga põhjendades keelas Eedeni kaubanduskeskus Tartus 2011. aasta Riigikogu valimiste eel Tallinna TV näitamise majasisestel reklaamiekraanidel.[14]" Võibolla ma eksin, kuid kui lugeda antud viidet, siis selgub, et ära ei keelatud mitte Tallinna TV saadete esitamist, vaid Sisetelevisioon OÜ-lt tellitud Tallinna TV reklaami esitamist. Seega tuleks see ekslik väide kas eemaldada või siis korrigeerida tõele vastavaks. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 01:52 (EEST)

Eemaldasin probleemsed väited artiklist: Tallinna Televisioon on pälvinud ajakirjanduses kriitikat seoses ühekülgse programmiga, mis kriitikute väitel täidab eelkõige Tallinnas võimul oleva Keskerakonna propagandakanali funktsiooni. Valimiseelse poliitreklaami keeluga põhjendades keelas Eedeni kaubanduskeskus Tartus 2011. aasta Riigikogu valimiste eel Tallinna TV näitamise majasisestel reklaamiekraanidel. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 01:57 (EEST)

Ühekülgne programm ja propagandakanali funktsioon tuleb lahku viia, neil ei tundu olevat otsest seost. Kui nüüd midagi sellist väita, kas siis tuleks viidata üldistele väidetele või üksikjuhtumitele? Võib-olla pole üldistust üldse tarvis. Andres 12. oktoober 2011, kell 07:31 (EEST) Teise lause kohta. Miks Sa siis ei korrigeerinud seda tõele vastavaks? Andres 12. oktoober 2011, kell 07:36 (EEST)

Ma olen aru saanud, et Wikipedia tavapraktika on valeväidete eemaldamine, mitte nende kõpitsemine tõele vastavaks. Iga valeväite saab ju tõeseks keerata, aga Wikipediasse info lisamisel tuleb siiski otsustada ka selle tõeseks muudetud info entsüklopeedilise väärtuse üle. Minu hinnangul ei vääri Edeni juhtkonna keskerakonna vastane poliitiline käitumine Tallinna Televisiooni artiklis mainimist. Kui poliitadminnid peavad seda siiski oluliseks, siis minu jaoks on see nii tühine asi, et olgu siis pealegi. PS Ega Eden ju ometi ajalehe Postimees müüki oma pinnal ära ei keelanud valimiste ajaks? Postimees on ju Reformierakonna propagandaleht, mille levitamine valimiste ajal valimisjaoskonna hoones peaks olema samasugune tabu, nagu keskerakondliku taustaga inimeste teleekraanilt näitamine? --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 13:57 (EEST)

Vastan ise: sest tõenäoliselt on toimetaja otseselt või kaudselt linnaeelarvest raha saav poliittoimetaja. Korrigeerisin ise ja lisasin kampaani rahalise maksumuse. --Irve 12. oktoober 2011, kell 10:36 (EEST)

Eksid! Pigem on kellegi palgalised poliittoimetajad need, kes siia algse soperdise kokku mätsisid. Mina püüdsin artiklile anda sisu, mis räägiks TTV-st, mitte paremerakondade poliitilisest võitlusest keskerakonnaga. Kahjuks on see ajanud poliitadminnid närvi ja pannud nad ühisrindesse minu vastu. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 13:57 (EEST)

Aga äkki moodustaks õige tõekomisjoni, et see küsimus lõplikult läbi vaielda? --Wabariigi parm. 12. oktoober 2011, kell 14:20 (EEST)

Laske käia! --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 14:25 (EEST)

Oh neid poliittoimetajaid! Ei suuda isegi paari sõna ritta panna nii, et nende mõte oleks õige. Irve üritas artiklis jätta muljet, et Eden keelas ära Tallinna TV reklaamide näitamist (Tallinna TV reklaamid on need, mida Tallinna TV näitab saadete vahel) ja korraldas selleks Tallinna TV vastu kampaaniat maksumusega 3200 €. Kõpitsesin vaesekese mõtte siis selliseks, et see tõele vastaks! --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 14:24 (EEST)

Milleks selline laim Wikipedia kaastööliste vastu? Mingi eriline Keskerakondlik eripära? Tallinna TVlaste iseärasus? Vabandan teema solkimise pärast kuid igast muudatusest ei maksa minu arust arutelu lehel ka kiljuda.. --Wabariigi parm. 12. oktoober 2011, kell 14:56 (EEST)

Laim? Ehk täpsustad, milles laim seisneb? Ja kes siin iga muudatuse peale kiljub? --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 15:01 (EEST)

Täna mitte aga mõni teine kord võib küll kullipilguga kogu selle arutelu üle vaadata ja siis näpuga näidata :). Aga millegipärast kipun ma arvama, et see pole siin kõige õigem koht sellise resümee jaoks, pigem oleks vaja arutelu arutelu. --Wabariigi parm. 12. oktoober 2011, kell 15:10 (EEST)

Jään ootama! Olen väga tänulik enda tehtud Wiki muudatustele antavate konstruktiivsete tähelepanekute eest! --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 15:39 (EEST)

Ahjaa, minu personaalküsimusi saab arutada http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:84.50.182.154&action=edit&redlink=1 all. Pole mõtet nenedga artiklite arutelusid reostada. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 15:54 (EEST)

Mõlemad pooled tajuvad isiklikke rünnakuid enda vastu. Me peaksime keskenduma artikliga töötamisele ning arutama, kuidas seda paremaks teha. Üksteise süüdistamine ei vii kuskile. Ükskõik millised motiivid kellelgi pole, loeb ikkagi see, mis lõpuks artiklisse kirja saab. Andres 12. oktoober 2011, kell 15:12 (EEST)

Vastuolud

Lõikudes Programm ja Levi on esitatud vastuolulised tegevusloa tingimused. Pealegi, kas selline tingimuste dubleerimine artikli eri peatükkides on üldse mõistlik? --84.50.182.154 10. oktoober 2011, kell 17:47 (EEST)

Tõenäoliselt mitte, kuigi mõlemas on see omamoodi asjakohane. Andres 12. oktoober 2011, kell 07:31 (EEST)

Kas neis siis räägitakse erinevatest lubadest? Või on loal kahed tingimused, kusjuures ühes nõutakse ainuüksi eestikeelset programmi rohkem tunde, kui teistes programmi üldiselt? Võrdluseks:

• Loa tingimuste kohaselt peab TTV edastama eestikeelset programmi vähemalt 14 tundi ööpäevas ja vähemalt 98 tundi nädalas.
• Loa tingimuste kohaselt peab telekanal tootma ööpäevas vähemalt 12 tundi ja nädalas vähemalt 94 tundi programmi. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 14:12 (EEST)

Muidugi on siin vastuolu. Et seda lahendada, peab keegi välja uurima, mis õige on. Andres 12. oktoober 2011, kell 15:10 (EEST)

Ok, saan nüüd aru, et vastasid enne minu kirjutatud teksti lõpus esitatud küsimusele dubleerimise kohta ja alles siis läksid alguses esitatud vastuolu juurde. Sain alguses aru, et Sinu "Tõenäoliselt mitte" käib vastuolu olemasolu kohta ja "mõlemas asjakohane" dubleerimise kohta. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 15:33 (EEST)

Vastuolu ei saa lahendada ilma uurimistööta. Andres 12. oktoober 2011, kell 07:31 (EEST)

Vastuolu on Irve lisatud tekstis: "Valimiseelse poliitreklaami keeluga põhjendades keelas Eedeni kaubanduskeskus Tartus 2011. aasta Riigikogu valimiste eel Tallinna TV näitamise majasisestel reklaamiekraanidel. Riigikogu valimiste ajal ning pärast seda jätkunud kampaania maksis 3200€." Kas siis kampaania jätkus valimiste ajal keelule vaatamata? --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 15:05 (EEST)

kampaania esitamise

Minu meelest nii ei räägita, see on arusaamatu. Andres 12. oktoober 2011, kell 16:30 (EEST)

Eelnenud variandis hakkas sõna "reklaam" ühes lauses ülearu sageli korduma. Kui kampaania esitamine ei sobi, ehk siis sobib kampaania video näitamine. Nii palju, kui ma aru saan, oli tegemist sellega, et Tallinna TV ostis Tartus Edeni keskuses olevatel reklaamiekraanidel erinevaid reklaamilõike näitavalt firmalt teenust oma reklaamikampaania videolõigu näitamiseks. Ehk siis jutt on sellest, et selle kampaaniavideo esitamine Edeni reklaamiekraanidel keelati ära. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 16:44 (EEST)

Sinu viimase muudatuse osas pole ma sugugi kindel, kas oli 1 või mitu videot. Viin "video" ainsusesse ja täiendan lauset sõnaga "lõikude", sest kõige tõenäolisem oli 1 kampaaniavideo, mida esitati lühikeste lõikudena. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 16:54 (EEST)

---

Mulle tundub, et programmi ühekülgsusest pole artiklis praegu sõnagi räägitud, vaid ainult selle kallutatusest. "Ühekülgsuse" võiks alapealkirjast praegu ära jätta. Ja teine poleemika ei puuduta mitte niivõrd rahastamist (ütleme, kui palju raha anda), vaid kui seda, kas Tallinn peaks sellist telekanalit üldse ülalpidamist. Need kaks poleemikat on ka omavahel küllaltki läbi põiminud, sest Tallinna TV vastaste põhiargument on ju see, et tegu on Keskerakonna propagandakanaliga. Või ma eksin? Igatahes võiks kaaluda nende kahe alajaotuse ühendamist. Pealkirjaks võiks olla näiteks "Poleemika Tallinna Televisiooni otstarbekuse üle". Andres 12. oktoober 2011, kell 16:40 (EEST)

Põhimõtteliselt olen päri! Seoses tehtud ettepanekuga kaalun Vikipeedia artikli juurde alalõigu "Poleemika Vikipeedia otstarbekuse üle" loomist. Sest eks ole sellegi kohta arutatud, et kas seda ikka vaja on, sest on ju olemas pärisentsüklopeediad, kus info on kenasti kontrollitud jne. --84.50.182.154 12. oktoober 2011, kell 16:48 (EEST)

Sellest tuleb kirjutada kindlasti. Kas just sellise pealkirja all, see oleneb artikli üldisest ülesehitusest ning konkreetsest sisust, mis tuleb esitada. Andres 12. oktoober 2011, kell 19:54 (EEST)

---

29. novembril 2007 toimunust on täiendavat infot siin: . Opositsioon kasutas obstruktsiooni, see väärib artiklis märkimist. Andres 15. oktoober 2011, kell 08:59 (EEST)

Kust on võetud Mati Eliste eelnõu esitamise kuupäev? Viidatud allikatest ma seda ei leidnud. Andres 15. oktoober 2011, kell 09:12 (EEST)

Linnavolikogu istungi protokollist. --84.50.182.154 16. oktoober 2011, kell 18:33 (EEST)

http://aktal.tallinnlv.ee/static/Koosolekud/kpr2270.html --84.50.182.154 16. oktoober 2011, kell 18:37 (EEST)

Aitäh, pani viite sisse. Andres 16. oktoober 2011, kell 18:47 (EEST)

Ka varasemas viites (nr 19), linnavalitsuse otsuses oli lause, mis andis selle sama kuupäeva: "Tallinna linnavalitsus ei toeta Tallinna Linnavolikogu liikme Mati Eliste poolt Tallinna Linnavolikogu 4. oktoobri 2007 istungil esitatud otsuse eelnõu nr 332 "Ülesande andmeine Tallinna Linnavalitsusele" seletuskirjas toodud põhjustel." --84.50.182.154 16. oktoober 2011, kell 18:49 (EEST)

Jah, selle ma paningi praegu sisse. See viide oli varem lõigu lõpus küll, aga sealt ma enne ei taibanud otsida. Andres 16. oktoober 2011, kell 18:56 (EEST)

Veel üks allikas, mida kindlasti peaks kasutama: [3]. Siin Eliste eitab survet ning selgitab oma seisukohta ja asjaolusid.

Mina küll lugesin eelpool viidatud artiklist välja, et Elistet rünnati reformierakondlaste poolt selle eelnõu esitamise pärast. Eitab survet aga tunnistab rünnakut? Siin peab vist olema semantiline geenius,et sellistes asjades vahet teha! Võibolla siis lisada ka selle artikli väidetega vastupidist väitev http://blog.postimees.ee/?ID=3132 --84.50.182.154 16. oktoober 2011, kell 18:59 (EEST)

Jah, see ka lisada. Arvan, et tuleks võimalikult täpselt kirjeldada, mida keegi väitis, hoidudes tõlgendustest. Andres 16. oktoober 2011, kell 19:15 (EEST)

Võin need asjad ise ka sisse panna, aga ma hästi ei jõua ega jaksa. Andres 16. oktoober 2011, kell 18:47 (EEST)

---

Mart Ummelase avaldus kuulub sellesse poleemikasse küll, aga praeguse esituse järgi ei saa aru, miks. Andres 30. oktoober 2011, kell 14:41 (EET)

Definitsioon

"Tallinna Televisioon (TTV, Tallinna TV) on Tallinna linna digitaalne telekanal" - mulle tundub, et see pole päris õige, sest põhikirjas on juttu hoopis muust:

• Sihtasutuse põhieesmärgiks on kaasaegsete kommunikatsioonivahendite kaudu mitmekülgselt ja loovalt kajastada sündmusi Tallinnas, pakkudes vaatajatele tasakaalustatud tõepärast informatsiooni, meelelahutust ja TV-teenuseid.
• edastab saateid kaabelkanalitel, õhu kaudu maapealsel digitaalsel platvormil kommertspaketis Zoom, satelliit TV või interneti TV kaudu ja mobiiltelefonides või kasutab muid levivõimalusi;

Lugedes neid kahte punkti ei saa välistada võimalust, et TTV hakkab saateid ühel heal päeval edastama ka raadiokanalil.--Rünno 30. oktoober 2011, kell 19:42 (EET)

Kas Tallinna Televisioon on sama mis sihtasutus? Ehk kas see artikkel siin räägib sihtasutusest? Andres 30. oktoober 2011, kell 19:53 (EET)

Õigustatud küsimus. Ja tegelikult peakski antud artikkel sellele küsimusele vastama - mis asi on TTV?--Rünno 30. oktoober 2011, kell 20:04 (EET)

Yldiselt kõneldakse selle nime all ikkagi telekanalist nimega Tallinna Televisioon, mitte seda majandavast SA-st Tallinna Televisioon. täpselt nii, nagu Postimehest rääkides peetakse 99% juhtudest silmas sellenimelist ajalehte, mitte AS-i Postimees. Tavatarbijat huvitab infokanal, mitte selle taga peituv ettevõte. Yldjuhul on mõistlik teha käsitleda omanikfirmat (või -organisatsiooni) eraldi artiklis, kui firma on piisavalt tähelepanuväräne, et selle kohta oleks artikli jagu materjali. Nende kahe puhul ehk on. --Oop 31. oktoober 2011, kell 12:18 (EET)

Eraldi artikkel võiks olla kas või selleks, et need kaks asja omavahel segi ei läheks. Andres 31. oktoober 2011, kell 14:23 (EET)

---

Viite 19 allikas ei vasta päriselt usaldatavuse nõuetele. Andres 31. oktoober 2011, kell 17:58 (EET)

Blogidele viitamine ei ole tõesti hea mõte, kuna seal avaldatakse oma isiklikku arvamust.--Rünno 31. oktoober 2011, kell 18:07 (EET)

Palun täpsustada, kas juhul kui säärane tekst avaldatakse trükiväljaandes või raadioeetris, vastab allikas usaldatavuse nõuetele? --Ker 31. oktoober 2011, kell 19:08 (EET)

Jah, siis ei ole tegu ühe inimese vastutusega, mingi toimetamine on toimunud.

Mitte et ma selles allikas esitatud faktide õigsuses tegelikult kahtleksin. Andres 1. november 2011, kell 00:24 (EET)

Tegu on raadiosaates esitatud teksti yleskirjutusega. Ma ei mäleta kyll paraku, kas need Rain Kooli meediakommentaarid on Kukus või mujal. Põhimõtteliselt saaks linkida ehk ka raadiosaatele (kas need on Kuku arhiivis?), aga see oleks lugejale märksa ebamugavam. - Yldiseks täpsustuseks: ma arvan, et blogidele viitamine on täiesti lubatav, kui tegemist on asutuse või ametiisiku ametliku blogiga. Antud juhul on see kyll ametiisiku eraviisiline blogi, kuid jutt on n-ö tööasjust, seega võiks viite alles jätta. - Põhimõtteliselt on ka kõik muud blogid muidugi sobivad allikad, kui neile viidatakse just nimelt isikliku arvamuse asjus. (""---," kirjutas Delfi arvamustoimetaja --- oma blogis.") --Oop 1. november 2011, kell 00:34 (EET)

Rain Kooli kommentaarid on Vikerraadios ja neile saab linkida. Ssgreporter 1. november 2011, kell 01:20 (EET)

Tavaliselt on tal märkus juures kui tekst on (Vikerraadio) eetrisse jõudnud. Seekord miskipärast (veel?) ei ole. --Ker 1. november 2011, kell 01:50 (EET)

"Teade kadus seinalt 2 päeva pärast. [19]" - Pigem võiks viidata sel teemal puhkenud arutelu üle enam-vähem ametlikule seisukohale - Tallinna TV nõukogu esimees: TTV ei lähe kellegagi sõtta--Rünno 1. november 2011, kell 19:48 (EET)

Viita siis. Andres 2. november 2011, kell 01:11 (EET)

Lõik: Ajakirjandus ja Tallinna opositsiooniparteide poliitikud on kritiseerinud linnavalitsuse kulutusi televisioonile ajal, mil raha vajaksid lasteaiad. "Tallinna TV on sel aastal saanud linnalt kokku 2,4 miljonit eurot, samal ajal kui lasteaedade avariiremondiks on sel aastal ette nähtud umbes 127 800 eurot," kirjutati uudisteportaali Delfi juhtkirjas 4. augustil 2011. Paraku ei selgu artiklist, millistel linna eelarveridadel see väidetav 2,4 miljonit eurot kajastub, sest linna eelarves[41] on Tallinna televisioonile näidatud vaid 1,92 miljonit eurot. Täpsustus: 1,92 miljonit eurot eraldati märtsikuise lisaeelarvega ning täiendavad 500 000 eurot linnavalitsuse otsusega augustis http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-televisioon-sai-linnalt-pool-miljonit-eurot.d?id=50626327 Kokku seega 2,4 miljonit

Millegipärast need meediauudised on kõik väga vastuolulised. Nt http://www.ohtuleht.ee/418752 kirjutab, nagu oleks juba märtsis olnud TTV-le linnaeelarvest eraldatud summad 766 940 eurot + 1,9 miljonit eurot. Sama arvestust on juba kevadel avaldanud ka Delfi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-ennetas-kodanikualgatuse-piketti-volikogu-ees.d?id=42510711. Kui nüüd veel liita see 500000, siis kokku peaks olema juba ligi 3,2 miljonit! Paraku Tallinna eelarves selliseid summasid Tallinna TV realt ei leia. Nüüd 02.08.11 Delfi artikli järgi linnavalitsuse istungite materjalide hulgast leidsin küll korralduse (http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/agendalist1.asp?meeting=706), et linna kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reservist linna vara ja kohustustega seotud nõuete reservi tõstetud rahast 500000 eraldati TTV-le. Kuid varem mainitud 766940 € osas on endiselt ebaselge, millel ajakirjanduse väited põhinevad. Tahtsin selle 500000 osas, mille kohta on dokumentaalne tõestus olemas, teha täienduse rahastamise osase, kuid kahjuks on keegi artikli järjekordselt lukustanud.--84.50.182.154 17. detsember 2011, kell 03:56 (EET)

Lõik: Abilinnapea Eha Võrk väitis seevastu, et rünnakud Tallinna Televisiooni vastu tulenevad kommertskanalite soovist tõrjuda kanal reklaamiturult.[49] Ka Georg Pelisaar seostas linnavalitsuse ajalehes Pealinn kampaania eratelekanalitega. Seepeale esitas kodanikuliikumine kaebuse Pressinõukogule.[50] Pressinõukogu aga pidas kaebuse edasist menetlemist põhjendamatuks.[51] Pressinõukogu ei pidanud kaebust mitte põhjandamatuks vaid Pealinn pidas kaebust põhjendamatuks, lõik "Pealinn andis kaebajale sõna ning edasist menetlemist Pressinõukogus pidas põhjendamatuks." Väga oluline, et see ei olnud mitte Pressinõukogu vaid pealinna seisukoht, nemad pidasid seda kaebust põhjendamatuks, võtsid oma nõusoleku vaidluses osalemiseks tagasi ning Pressinõukogu ei saanud lahendit teha, kuna ajaleht Pealinn ei ole Eesti Ajalehtede Liidu liige (http://www.eall.ee/eall_liikmed.html). Pressinõukogu ei andnud hinnangut, et kaebuse menetlemine on põhjenduseta vaid jättis vaidluse lahendita, kuna Pealinn ei ole EAL liige ning nende asjus saab otsuse teha üksnes nende sellekohasel nõusolekul.

Palun vabandust selle eksitava sõnastuse pärast! See ei olnud tahtlik! Kui tundsin huvi, kuidas see kaebus lahenes, vaatasin pressinõukogu lehte oma 21 tollise monitori taga (mille resolutsioon on 1600x1200), kus Pressinõukogu lehe tekst paistis tibatillukeses kirjas, mistõttu mul jäi märkamatuks see "s" täht "Pressinõukogus" lõpus.--84.50.182.154 17. detsember 2011, kell 03:56 (EET)

Kas need märkused on täiendusettepanekud? Andres 17. detsember 2011, kell 08:02 (EET)

Minu poolt küll mitte konkreetselt sõnastatud, aga pean vajalikuks täiendada rahastamise lõiku viitega sellele 03.08.2011 linnavolikogu otsusele, millega dokumenteeritult toetust 500000 e võrra suurendati. Selle kevadise 767000 € osas mul praegu endiselt selgus puudub ja see on põhjus, miks ma ei usalda pimesi ajakirjanduses esitatud numbreid, vaid pean vajalikuks numbritele kinnituse leidmist linna eelarve muudatustest--84.50.182.154 17. detsember 2011, kell 08:31 (EET)

Väga tõenäoliselt tekib suur osa meediamyra sellest, et Delfi jts teevad uudise pärast iga väljaöeldud numbrit, mis hiljem tegelikult muutus. Tasub kontrollida tollaseid volikogu protokolle, kus rahastamist jutuks võeti, ja igaks juhuks ka volikoguliikmete muid sõnavõtte, nt blogisid. --Oop 17. detsember 2011, kell 11:01 (EET)

---

Väide, et Tallinna TV-l on kolm pealelugemisega keelevalikut (voiceover-kihti) ei leia kinnitust, vähemalt Elion seda ei esita, kuigi Elionil selline võimalus on olemas. Valju 5. jaanuar 2012, kell 22:40 (EET)

Väga võimalik, ka mina pole suutnud neid pealelugemisi välja võluda, seda siis antenniga kinnipüütava digisignaali puhul. Võibolla kasutatakse seda võimalust vaid üksikute saadete puhul? Aga selleks, et artiklis väide ära muuta, tuleks leida mingi allikas, mis väidab, et neid keelevalikuid ei ole. Nii palju kui ma olen aru saanud, siis Wikipediasse ei kõlba kirjutada fakte, mille dokumenteeritud allikale ei saa viidata. --84.50.182.154 6. jaanuar 2012, kell 16:52 (EET)

Kas üldse artiklis saab väita, et Tallinna TV-l on see võimalus? Antud viitele tuginedes mina seda küll ei ütleks. Viidatud on ju Tallinna Televisiooni kontseptsioonile, kus on kirjas, et "Suuremale osale programmist saab valida aga pealeloetavana (voiceover) ka vene ja inglise keele (samamoodi nagu näiteks Euronewsi puhul)." Siit võib väita, et sellist asja plaaniti – mitta aga seda, et see ellu viidi. Ivo 6. jaanuar 2012, kell 16:59 (EET)

Tsiteeritud tekst küll selgesõnaliselt väidab, et saab. Aga mina pole seda Voiceover juttu siia lisanud, otsisin kunagi vaid vastava viite, kui selle väite kohta viidet nõuti. Ma ei ole televisiooni asjatundja ja ma ei pruugi osata seda Voiceoverit esile manada isegi siis, kui see võimalus tõesti olemas on. Praegu ei oska ma midagi muud soovitada, kui et keegi asjatundja uurib järele, mis värk selle Voiceoveriga on ja kui seda pole, siis tuleb oodata, et mõni ajaleht selle alatu vale paljastab, ja siis saabki artikli tõele vastavaks viia. --84.50.182.154 6. jaanuar 2012, kell 19:04 (EET)

---

Uuringufirma TNS Emor tehtud teleauditooriumi uuringu septembri 2011 andmeil vaatab keskmiselt 341 000 inimest kuus vähemalt ühe minuti Tallinna Televisiooni programmi. Kuigi Tallinna Televisioon on üleriigilises vabalevis kättesaadav olnud vaid mõned kuud, on TTV-d vaadanud juba 26,7 protsenti Eesti elanikkonnast.

See on välja võetud. Minu meelest võiks mainida ka septembri andmeid. Andres 9. jaanuar 2012, kell 01:02 (EET)

---

Kas redigeerimispiirangu ei võiks nüüd maha võtta? Andres 9. jaanuar 2012, kell 01:04 (EET)

Ei. See artikkel on niigi probleeme. Pole vaja, et see veel hullemaks läheks. Ivo 9. jaanuar 2012, kell 01:37 (EET)

---

Anonüümne kasutaja tegi artiklis muudatusi, sealhulgas kaasajastusi. Teine anonüümne kasutaja taastas artikli endisel kujul. Mõistlikud parandused tuleb ikkagi välja sõeluda. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2016, kell 11:01 (EET)

Muudatused juhatuse koosseisus, võib-olla veel midagi, on ka praegu kustutatud. Viiteid ei olnud, nii et ma ei tea ka, kas info oli õige. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2016, kell 15:40 (EET)

964 tähemärki jäi vähemaks. Mis siit ikkagi kustutati? Andres (arutelu) 19. jaanuar 2016, kell 18:20 (EET)

Kesktelevisioon

Peamiselt nõukogude ajaga seondub märksõna Kesktelevisioon (tollal vist oli eraldi ka Riigitelevisioon), ent ka Tallinna Televisiooni on nõnda nimetatud. PS! See arutelu on toimetamata ja struktureerimata ja seetõttu ei leia siit õigeid asju üles--Estopedist1 (arutelu) 7. august 2016, kell 11:15 (EEST)

Riigitelevisioonist pole kuulnud. Kesktelevisioon on nähtavasti mõnitav hüüdnimi. Andres (arutelu) 7. august 2016, kell 13:12 (EEST)