Taritu raamatukogu

Taritu raamatukogu on raamatukogu Saare maakonnas Saaremaa vallas Taritu külas.

Ajalugu

Algusaastad 1923–1939

Taritu raamatukogu oli enne Kotlandi haridusseltsi Ärataja raamatukogu. Ärataja alustas ametlikult tegevust 1922. aastal, raamatukogu 1923. aastal. Raamatukogu asutaja oli tolleaegne Koimla kooli õpetaja, Ärataja aktiivne liige ja näitejuht Aleksander Prei.

Et seltsil selleks vastavad summad puudusid, korjati raamatuid vabatahtlike annetustena peamiselt õpilaste kaasabil. A. Prei on meenutanud: "Saime alguses mõnikümmend raamatut. Lagunenud raamatud köitsime koolis poistega kokku, hiljem palusime valitsuselt toetust, millele tuldi vastu – mitte rahaga, vaid raamatutega, igal aastal mõnikümmend. Teiste hulgas täiendas raamatukogu ka August Mälk, kes annetas oma raamatud "Õnnepagulane" ja "Surnud elu"." 1922. aasta lõpuks oli raamatuid 101, 1927. aastal juba 248.

Esimene laenutaja oli kooliteenija Juula Jõgi. Ta toimetas raamatute väljaandmist ja vastuvõtmist pühapäevadel ja sai seltsilt selle eest väikese tasu. 1927. aastal sai juhatajaks suur raamatusõber Jakob Raasuke, kes hoolitses raamatukogu eest hästi ning muuhulgas seadis sisse kataloogisüsteemi.

Aastatel 1923–1927 tegutses raamatukogu Koimla koolimajas. 1927. aastal koliti vastvalminud Taritu koolimajja. Kui 1930. aastal valmis Ärataja seltsimaja, viidi raamatukogu sinna üle.

Sõja-aastad 1940–1945

Ärataja seltsimajja asus korterisse punaarmee kahurvägi, mistõttu raamatukogu oli sunnitud sealt lahkuma. Raamatukogu tegevus siiski ei katkenud – koliti tagasi Taritu koolimajja ja töö jätkus. 1940. aastal hakkasid avalikud raamatukogud kandma rahvaraamatukogu nimetust. Raamatukogu hakkas kirjandusega varustama Saare Maakonna Täitevkomitee Rahvahariduse Osakond. 1941. aastal sai raamatukogu juurde 95 raamatut, Saksa okupatsiooni aastail täienes kogu ainult 13 raamatu võrra. 1945. aasta lõpuks oli fondis 600 raamatut. Aastatel 1940–1945 vahetus 4 juhatajat.

Taritu Raamatukogu 1945–1979

1947. aastal asus juhatajana tööle Ludvig Valge. Samal aastal kolis ta raamatukogu tagasi endisse Ärataja seltsimajja, mida nüüd nimetatakse Taritu rahvamajaks. Olles kuus aastat paiknenud maja alakorruse punanurgas, asuti 1953. aastal ülakorruse uutesse ruumidesse, kusjuures eraldi olid lugemistuba ja fondide ruum. Lugejaid seal raamatute juurde ei lastud, lugemisvara tuli valida kataloogist ning laenutamine toimus seinas oleva luugi kaudu. Avariiulid seati sisse 1950ndate lõpus.

Raamatukogu hakkas kirjandust saama Kultuurhariduslike asutiste komitee poolt umbes 300–400 raamatut aastas. Aastatel 1940–1950 saadeti raamatukokku sageli keelatud raamatute nimekirju, mille alusel tuli fondist kõrvaldada nn mittesoovitatavat kirjandust.

1954. aastal sai juhatajaks Õie Põld, kes töötas raamatukogus kokku 31 aastat. Raamatukogu tegi väga tihedat koostööd kohaliku rahvamaja ja kooliga – kõik suuremad ettevõtmised said teoks ühiselt tegutsedes. Korraldati loenguid, kirjandusõhtuid, kirjanduslikke kohtuid, temaatilisi õhtuid, raamatuarutelusid, raamatunäitusi, kohtumisi kirjanikega. Rahvamajaga asuti samades ruumides ja asutuste tööd olid ühendatud – kõik tegid kõike. Lembitu kolhoosi organiseeritud kohalikus raadios kanti ette igal nädalal üks pooletunnine kirjandussaade. Töötas kaks rändraamatukogu, vanadele ja haigetele inimestele organiseeriti kojuteenindus. Negatiivset mõju avaldas raamatukogu tegevusele Taritu 8-klassilise kooli sulgemine 1975. aastal.

1973. aastal algas tsentraliseerimine ning raamatukogu hakkas kirjandusega varustama Saaremaa Keskraamatukogu. Fond püsis 600 eksemplari piires. Lugejate arv kõikus 200–300 vahel. Raamatuid laenutati aastas 3000–6000.

Koimla Raamatukogu 1979–1998

Seoses asula nime kandvate asutuste nimede vastavusse viimisega alevike ja külade ametlike nimedega, nimetati Taritu raamatukogu 17. juulil 1979 ümber Koimla Raamatukoguks.

Alates 1986. aastast töötab raamatukogu juhatajana Urve Vakker.

Alates 1991. aastast on raamatukogu Lümanda valla alluvuses.

Seoses Taritu Lasteaed-Algkooli tegevuse algusega 1992. aastal hoogustus raamatukogunduslik töö lastega. Korraldati mitu meeldejäävat üritust lastekirjanike juubelisünnipäevade tähistamiseks, ka ettelugemisi-vestlusi, bibliograafilisi ülevaateid, temaatilisi üritusi, lugemiskultuuri tunde, viktoriine, kirjandusvõistlusi. Jätkus tavapäraselt hea koostöö Taritu rahvamajaga. Suuremad üritused tehti ikka koostöös. Lugejatega kohtusid Albert Uustulnd, Virve Osila, Mati Õun. Kirjanduslike üritustega tähistati Endla Tegova, August Mälgu jt juubelisünnipäevi. Kuni kohaliku raadio eksisteerimiseni 1995. aastal kanti sealtavapäraselt ette kirjanduslikke ülevaateid. Korraldati raamatunäitusi ja -väljapanekuid.

Aastal 1992 reorganiseeriti Toomalõuka rändraamatukogu laenutuspunktiks. Lugejate jalavaeva vähendamiseks on raamatukogul kaugemates külades läbi aegade olnud 2–7 laenutuspunkti, neist 1–3 on asunud Salme valla külades.

Taritu Raamatukogu

1998. aastal nimetas Lümanda valla volikogu Koimla raamatukogu taas Taritu raamatukoguks. 1998. aastal saadi tänu Eesti Kultuurkapitali toetusele esimene arvuti ja printer. Kultuuriministeeriumi eraldatud summa eest muretsetud raamatukoguprogramm Kirjasto 3000 asendati 2003. aastal RIKSiga. Elektroonilisse andmebaasi sisestati raamatute andmed ja mindi üle elektroonilisele laenutamisele. 2004. aastast on tänu Kultuuriministeeriumi külaraamatukogude internetiseerimise programmile raamatukogus interneti püsiühendus ning töötab avalik internetipunkt (AIP). Alates 2002. aastast töötab raamatukogu taas Taritu koolimaja ruumides, kus tegutseb ka Taritu Rahvamaja. Lugejate käsutuses on kolm arvutit ja ruumides toimib Wi-Fi. Kasutada saab ka värviprinterit, skannerit, faksiaparaati, paljundusmasinat, telerit, VHS/DVD-mängijat.

2012. aastal oli lugejaid 171, teeninduspiirkonnas elanikke 260; laenutuste arv 5341; eelarves raha u 10 000 eurot, millest teavikutele kulus u 2000 eurot. Kogu uuendati 240 eksemplari võrra, ajalehti ja ajakirju saabus 34 nimetust.

Raamatukogu juhatajad

1923–1927 Juula Jõgi
1927–1940 Jakob Raasuke
1940–1942 Aleksander Lüüs
1941 August Õnnis
1943–1944 Elmar Prei, Heino Laht
1945–1946 Linda Virves
1946–1947 Hermiine Leesi
1947–1952 Ludvig Valge
1952–1954 Hildegard Lonn
1953 Linda Prei
1954–1985 Õie Põld
1985–1986 Aili Salong
1986 Urve Vakker
1987–1990 Maie Alas

Taritu raamatukogu

Sisukord