Põlduba
Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast. Ta kuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana.
| Põlduba | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Perekond |
Hiirehernes Vicia |
| Liik |
Põlduba |
| Binaarne nimetus | |
|
Vicia faba L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Kirjeldus
muudaPõldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20–150 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad 2–4 kaupa lehtede kaenlas.
Seemned, mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2–3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3–8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas rohekad, punakad, pruunikad või lillad.
Kasvukoht
muudaEelistab parasvöötme alade jahedamat kliimat või troopiliste piirkondade kõrgemaid kohti.
Ajalugu
muudaPõlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama Vahemere maade idaosas ja Edela-Aasias umbes 6000 eKr. Pronksiajal oli põlduba kogu Euroopas tuntud ning jäi enne kontakte Ameerika mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.
Antiik-Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati saturnaalide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita kolmekuningapäeval põlduba koogi või piruka sisse ning kroonida selle leidja "oakuningaks"[1].
Kasutamine
muudaToorelt on oad tsüanogeensete glükosiidide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades seedehäireid, peavalu ja palavikku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.
Põldubadest oasupp kuulub eesti rahvustoitude hulka.
Tootmine maailmas
muuda2017. aastal toodeti 124 riigis 31,4 mln tonni põlduba.[2]
| Riik | Toodang 2017, tonni |
Osakaal 2017, % |
|---|---|---|
 India
|
6 390 000 | 20,3 |
 Myanmar
|
5 466 166 | 17,4 |
 Brasiilia
|
3 033 017 | 9,7 |
 Ameerika Ühendriigid
|
1 625 900 | 5,2 |
 Hiina
|
1 322 214 | 4,2 |
 Mehhiko
|
1 183 868 | 3,8 |
 Tansaania
|
1 140 444 | 3,6 |
 Uganda
|
1 024 742 | 3,3 |
 Keenia
|
846 000 | 2,7 |
 Etioopia
|
543 984 | 1,7 |
| Maailmas kokku | 31 405 914 | 100 |
Keemiline koostis
muudaPõldoa seemned (Viciae fabae semen) sisaldavad lektiine, tanniine (2%) ja levodopat (kuni 8%).
Toitainete sisaldus
muudaPõldoa seemned on suure valgusisalduse (25[3]–35%) ja toiteväärtusega toiduaine.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Maailma toiduainete entsüklopeedia", Tallinn, Tea, 2006
- ↑ 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 10.11.2019.
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 955,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põlduba |
Välislingid
muuda- Põlduba andmebaasis eElurikkus
