Ava peamenüü

Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa – Faba) perekonnast. Ta kuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana.

Põlduba
Illustration Vicia faba1.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Hiirehernes Vicia
Liik Põlduba
Binaarne nimetus
Vicia faba
L.
Sünonüümid
  • Faba bona Medik.
  • Faba vulgaris Moench
  • Vicia sect. Faba (Mill.) Gray

Sisukord

KirjeldusRedigeeri

Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20–150 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad 2–4 kaupa lehtede kaenlas.

Seemned, mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2–3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3–8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas rohekad, punakad, pruunikad või lillad.

KasvukohtRedigeeri

Eelistab parasvöötme alade jahedamat kliimat või troopiliste piirkondade kõrgemaid kohti.

AjaluguRedigeeri

Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama Vahemere maade idaosas ja Edela-Aasias umbes 6000 eKr. Pronksiajal oli põlduba kogu Euroopas tuntud ning jäi enne kontakte Ameerika mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.

Antiik-Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati saturnaalide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita kolmekuningapäeval põlduba koogi või piruka sisse ning kroonida selle leidja "oakuningaks"[1].

KasutamineRedigeeri

Toorelt on oad tsüanogeensete glükosiidide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades seedehäireid, peavalu ja palavikku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult.

Põldubadest oasupp kuulub eesti rahvustoitude hulka.

Keemiline koostisRedigeeri

Põldoa seemned (Viciae fabae semen) sisaldavad lektiine, tanniine (2%) ja levodopat (kuni 8%).

Toitainete sisaldusRedigeeri

Põldoa seemned on suure valgusisalduse (25[2]–35%) ja toiteväärtusega toiduaine.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Maailma toiduainete entsüklopeedia", Tallinn, Tea, 2006
  2. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 955,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

VälislingidRedigeeri