Ava peamenüü

Mustlased

india päritolu rahvarühm Euroopas ja Ameerikas
(Ümber suunatud leheküljelt Mustlane)

Mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka romid; omakeelne nimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas. Mustlased kuuluvad suurde mustlaskeelsesse rahvastikurühma. Euroopa mustlaste keel on suguluses sanskriti keelega ja sisaldab laensõnu nii indoeuroopa kui muudest keeltest. Ühtekokku elab maailmas ligikaudu 8–10 miljonit mustlast.

Movimiento gitano.jpg
Eurogipsy.PNG

Suurimad mustlaskogukonnad Euroopas asuvad Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias. Arvatakse, et 11. sajandi alguses aeti Indiast välja hulk madalamasse kasti kuuluvaid hindusid, kes läksid maailma rändama ja keda hakati nimetama mustlasteks. 15. sajandil jõudsid nad Euroopasse. Nad jaotusid peamiselt Venemaale, Hispaaniasse ja Ungarisse.[viide?]

Mustlaste lipp

PäritoluRedigeeri

Mustlaste algkodu asus Kesk-Indias (tänapäeva Rajastani provintsis), kust nad emigreerusid loode suunas kõige varem 11. sajandil.[1] Nad olid kaupmehed, käsitöölised ja isegi sõjamehed. Hobusekasvatuse võtsid mustlased üle araabia maade kultuurist.[2]

KultuurRedigeeri

Rändrahvana tegelesid mustlased peamiselt hobusekasvatuse, metallitöötlemise ja rändkauplemisega. Ametilt olid mustlased eeskätt katelsepad, hobuserautajad, korvipunujad, tellisepõletajad ja päevilised. Need tegevusalad on jälje jätnud mustlaste kultuuri ja seda pole mõjutanud ka hilisem tööstuse areng ega paiksem eluviis.Hispaanias, kuhu rändas suurem rühm mustlasi, tekkis 15. sajandil rahvuslik tants flamenko. See on segatud hispaania, mauri, keldi ja araabia kultuuri elementidega. Lavale jõudis flamenko 19. sajandil. Teine suurem mustlaste rühm rändas Venemaale. Nende tantsu tunneme vene mustlastantsuna. See on põhimõtteliselt sama tants, kuid sellel ei ole oma konkreetset nimetust. Kolmas suur rühm mustlasi jõudis Ungarisse ning seal hakkas ungari kultuuriga segunedes vohama Ungari mustlastants ja -kultuur. Hispaania mustlased musitseerivad kitarri ja rütmipillidega. Kõigepealt arenes laul, tants tuli viimasena. Ungari mustlased kasutavad palju viiulit ja tamburiini.[viide?]

 
Asperg, Baden-Württemberg. Vanematest eraldatud mustlaslapsed enne koonduslaagrisse saatmist, 22. mai 1940

Teine maailmasõdaRedigeeri

  Pikemalt artiklis Natsionaalsotsialism

Teine maailmasõda oli Euroopa mustlaste elus suur teelahe. Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimi ajal hävitati mustlasi samade põhjendustega nagu juute.[3] Koonduslaagrites hukkus või lasti maha 150 000–500 000 mustlast. Pääsesid vaid need, kel õnnestus end varjata.[4] Mustlaste endi seas levib mustlaste holokausti kohta nimetus porajmos.

Mustlased EestisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Mustlased Eestis

Esimene teade mustlastest Eestis pärineb 1533. aasta 23. maist, mil mustlasele nimega Clawes anti Tallinnas turve, et ta saaks koguda enda kaitseks tõendeid, kuna ta olla löönud surnuks oma lellepoja Christofferi.[5]

Püsivalt ilmusid mustlased Eestisse 17. sajandil. Nad põhjustasid eesti rahvale harjumatute elukommetega palju sekeldusi ja neid püüti korduvalt välja ajada kõigepealt linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud, mistõttu püüti mustlasi kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. 1841. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad mustlased Liivimaa kindralkuberneri käsul Laiuse kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud mustlased kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk.[2]

Genotsiid mustlaste vastu EestisRedigeeri

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 mustlast[viide?]. Pärast Eesti okupeerimist Saksamaa poolt 1941. aastal mustlased vahistati[viide?] ja paigutati koonduslaagritesse[viide?]. Aastatel 19411943 mõrvati enamik Eesti alade mustlastest, vaid mõnel üksikul õnnestus end varjates pääseda.[6]

Uurimine ja kajastusRedigeeri

Eesti mustlasi ja mustlaskeelt on uurinud keeleteadlane Paul Ariste. Ta on avaldanud sel teemal artikleid ja 1940. aastal monograafia "Laiuse mustlased". 2012. aastal ilmus tema artiklite kogumik "Mustlaste raamat". Ariste tegevust kajastab Madis Arukase 2001. aastal valminud film "Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased". 2010. aastal valmis režissöör Vahur Laiapea film Eesti mustlastest "Mustlase missioon".[5]

Nimetus eesti keelesRedigeeri

Traditsiooniline eestikeelne nimetus "mustlased" oli algselt halvustava alatooniga, kuid hiljem muutus neutraalseks, on kinnitanud Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Euroopas võideldakse Sutropi sõnul mitmes keeles levinud sõnatüve Zigeuner/tsigan vastu; Euroopa Nõukogu soovitab kasutada omanimetusi roma, sinti või kale. Inimõiguste Instituudi seisukoht on, et "mustlane" ei ole neutraalne ja selle asemel tuleks öelda roma.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ian Hancock "Ame Sam e Rromane Džene/We are the Romani people", New York 2002, lk 13
  2. 2,0 2,1 Paul Ariste, "Mustlaste raamat", Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2012
  3. Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda"
  4. Tiito Himma "Kuidas elavad eesti mustlased" Õhtuleht, 22. detsember 1997 (vaadatud 29. mail 2013)
  5. 5,0 5,1 Aili Künstler "PEALELEND: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor" Sirp, 20.05.2010 (intervjuu filmi "Mustlase missioon" teemal)
  6. "Eesti ajalugu VI" Tartu, 2005, lk 203
  7. Vahur Koorits "Inimõiguslased: "mustlase" asemel tuleb öelda "roma"" EPL, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)

KirjandusRedigeeri

  • Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda. Lohetapja" Tartu, 1999, 9985-9214-1-0, Pro folkloristica, 1406–3808, 6, lk 36–41
  • Kati Murutar "Päikeselapsed: [Eesti mustlaste elust ja kommetest]" Favoriit, 1406–2186, (1999) jaanuar, lk 36–39
  • Paul Ariste "Laiuse mustlased" Acta Universitatis Tartuensis/Dorpatensis. B; 50.1: Tartu, 1940
  • "Mustlased" Eesti Politseileht, 14. märts 1925, nr 11, lk 164–166.
  • H. V. "Mustlastest" Eesti Politseileht, 1. august 1925, nr 31, lk 466–467
  • Mis teha mustlastega? Uus Eesti, 25. september 1938, nr 263, lk 4
  • Eestis elab tuhat mustlast. Uus Eesti, 4. jaanuar 1936, nr 4, lk 7

VälislingidRedigeeri