Mäginulg

Mäginulg
	; Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Nulg Abies;
Liik	Mäginulg;
Binaarne nimetus
	Abies lasiocarpa; (Hook.) Nutt., 1849
	; Levikuala kaart
Sünonüümid
	Abies balsamea subsp. lasiocarpa (Hook.) Boivin (1959); Abies bifolia A. Murray bis (1863); Abies concolor var. lasiocarpa (Hook.) Beissn. (1887); Abies lasiocarpa var. fallax (Engelm.) Franco (1950); Abies subalpina Engelm. (1876); Abies subalpina var. fallax Engelm. (1878); Picea bifolia (A. Murray bis) A. Murray bis (1875); Picea lasiocarpa (Hook.) A. Murray bis (1875); Pinus lasiocarpa Hook. (1838);

Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Teisendid

Liigil eristatakse kahte teisendit:

Abies lasiocarpa var. lasiocarpa ehk tüüpteisend kasvab Alaskal, Kanada idaosas ja USA kirdeosas.
Abies lasiocarpa var. arizonica ehk korginulg kasvab levila lõunaosas USA-s Colorado, New Mexico ja Arizona osariigi mägedes.

Kirjeldus

Noored käbid

Korginulu tüvi

Puu kasvab tavaliselt 15–30, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on 30–60 (harva kuni 100) cm. Puu eluiga on 150–250 (harva 300) aastat. Võra on kitsaskoonusja kujuga ja ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päikesepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madala kasvuga ja põõsakujuline.

Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Vanadel puudel muutub tüvi konarlikuks ja praguliseks. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored võrsed on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, mis aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.

Pungad on ümarad, hallikaspruunid, vaigused. Okkad on 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga. Okkad paiknevad kasvul spiraalselt, aga asuvad selle ülapoolel või küljel, kasvu alapoolel okkaid tavaliselt ei leidu. Okastele tehtud värsked kriimustused muutuvad punakaks.

Juured kasvavad kiiresti ja tungivad paksemates muldades küllaltki sügavale.

Puu kasvab hästi varjus, aga ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. Väikestel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.

Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet juure- või südamemädaniku tõttu, mida põhjustavad seenhaigused.

Levila ja ökoloogia

Mäginulg kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika kirde- ja keskosa mägedes. Levila lõunaosas kasvab ta 2400–3650 m kõrgusel üle merepinna, tõustes metsapiirini. Levila põhjaosas kasvab ta ka madalamal, 300–900 m kõrgusel, kasvades levila põhjapiiril ka merekaldail.

Kliima

Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levila põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni −45 °C-ni. Lõunaosas kasvab mäginulg aga merepinnast kõrgel, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus −3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.

Kasvupinnas

Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab ta väikestel kõrgustel jõelammidel ja liustike poolt mahajäetud moreenil, kõrgemal aga hästi dreneerival (peene või keskmise fraktsiooniga) liiv- ja liivsavimuldadel, mis on moodustunud peamiselt basaldist, andesiidist ja kildast. Kesisemalt kasvab ta jämeda fraktsiooniga purdpinnasel ja veega küllastunud pinnasel. Samas asustab mäginulg pioneerliigina laavaga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja laviinide poolt rajatud "koridore".

Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:

leetmullad — õhukese huumusekihiga happelised okaspuumetsade mullad
punapruunid lateriitmullad — moodustunud laavast
liiv- ja liivsavimullad
erodeerunud mullad
turbamullad
gleimullad

Muldade keskmine pH on vahemikus 4,5—5,9.

Kaasliigid

Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesine pinnas). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste, peamiselt okaspuudega). Mäginulu kaaspuuliigid on järgmised:

Ameerika haab (Populus tremuloides)
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii)
Hiigelnulg (Abies grandis)
Igimänd (Pinus longaeva)
Kaljumänd (Pinus flexilis)

Kanada kuusk (Picea glauca)
Keerdmänd (Pinus contorta)
Läänelehis (Larix occidentalis)
Läänemänd (Pinus monticola)
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla)

Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana)
Sitka kuusk (Picea sitchensis)
Torkav kuusk (Picea pungens)
Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis)
Õilis nulg (Abies amabilis)

Paljunemine

Pudenenud käbid

Mäginulg on ühekojaline okaspuu. Ta paljuneb peamiselt seemnete abil, rasketes pinnaseoludes sageli ka vegetatiivselt (alumiste okste juurdumisega). Sellised iseloomulikud kohad on laavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.

Valgusküllases kasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.

Okstel püsti seisvad käbid on 6–12 cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised, küpsedes muutuvad pruuniks ja lagunevad ise, paisates seemned tuulde. Seemned on tiibadega ja valmivad sügisel. Seemne mass on 10–12 mg.

Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Ületalve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad nad mõni päev pärast lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.

Puidu omadused ja kasutamine

Mäginulu puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse väände- ja survetugevusega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga kvaliteetset tselluloosi. Mäginulu puitu kasutatakse peamiselt sisetingimustes: ehituskonstruktsioonides ja pooltoodete valmistamisel. Välitingimustes saab seda kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna laguneb kiiresti.

Mäginulg on USA-s levinud jõulupuu. Selle teisend korginulg on ühtlasi ilupuu.

Kasvatamine Eestis

Mäginulg pole Eestis levinud. Meil kasvavad nii tüüpteisend kui korginulg. Suuremad puud (kuni 12 m) kasvavad Järvseljal, Lasila pargis, Vana-Varbla pargis jm. Puudusteks on väga aeglane kasv ja vastuvõtlikkus mustale pahktäile.^[3]

Viited

↑ "Conifer database: "Abies lasiocarpa"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 24.08.2010.
↑ Conifer Specialist Group (1998). Abies lasiocarpa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
↑ "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008

Kirjandus

USDA forest service: Subalpine Fir
Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn 1987.

Välislingid

Mäginulg andmebaasis eElurikkus

Gymnosperm database: Abies lasiocarpa.

[catalogue-1] "Conifer database: "Abies lasiocarpa"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 24.08.2010.

[2] Conifer Specialist Group (1998). Abies lasiocarpa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.

[3] "Dendroloogilised uurimused Eestis IV", Tartu: Vali Press OÜ, 2008

[2]

[1]

[3]

Mäginulg
Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 2.3)^[2]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Nulg Abies
Liik	Mäginulg
Binaarne nimetus
Abies lasiocarpa (Hook.) Nutt., 1849
Levikuala kaart
Sünonüümid
Abies balsamea subsp. lasiocarpa (Hook.) Boivin (1959) Abies bifolia A. Murray bis (1863) Abies concolor var. lasiocarpa (Hook.) Beissn. (1887) Abies lasiocarpa var. fallax (Engelm.) Franco (1950) Abies subalpina Engelm. (1876) Abies subalpina var. fallax Engelm. (1878) Picea bifolia (A. Murray bis) A. Murray bis (1875) Picea lasiocarpa (Hook.) A. Murray bis (1875) Pinus lasiocarpa Hook. (1838)^[1]