Mägi-õunapuu
Mägi-õunapuu ehk Sieversi õunapuu (Malus sieversii) on looduslik õunapuuliik.
| Mägi-õunapuu | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Õunapuulised Pomoideae |
| Perekond |
Õunapuu Malus |
| Liik |
Mägi-õunapuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Malus sieversii M.J.Roem. | |
Mägi-õunapuu kasvab Kesk-Aasia mägedes, nimelt Lõuna-Kasahstanis, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani idaosas, Põhja-Afganistanis ja Hiinas Xinjiangi provintsis.
Mägi-õunapuu kasvab 5–12 m kõrgeks. Tema vili on suurem kõigi teiste metsikute õunaliikide viljadest, kuni 7 cm läbimõõdus. Ka väliselt võib mägi-õunapuu vilja kergesti pidada mõne aed-õunapuu sordi viljaks. Kuid puude erinevus on selles, et 62,2% puudel lähevad lehed sügisel enne varisemist punaseks, aga aed-õunapuul juhtub see kõigest 2,8% puudest.
Looduses kasvab ta enamasti 1200–1800 meetri kõrgusel merepinnast. Välimuselt on mägi-õunapuud mitmekesised: nii kõrged kui madalad, viljadki erinevad kujult, suuruselt, värvilt ja valmimisajalt. Mägi-õunapuud peetakse aed-õunapuu esivanemaks[2].
Mägi-õunapuud kirjeldas teaduslikult esimesena Carl Friedrich von Ledebour pärast oma Altai-ekspeditsiooni, mis toimus aastatel 1826–1827. Selle käigus avastas ta üle 400 taime. Ta kirjeldas mägi-õunapuud 1833. aastal, pani sellele nimeks Pyrus sieversii ja paigutas selle perekonda pirnipuu. Hiljem eraldati õunad pirnidest eraldi perekonda. Puule pani ta liiginime Johann Sieversi (1762–1795) järgi, kes avastas selle 1793. aastal Alaköli järve suubuva Urdžari jõe orus Kasahstanis.
Tänapäeval on mägi-õunapuu ohustatud liik. Tema metsade kogupindala on üksnes 110 km². Kõige suuremat ohtu kujutab endast ebaseaduslik metsaraie. Mägi-õunapuumetsi raiutakse selleks, et teha ruumi karjamaadele ja elamutele. Näiteks Almatõ rahvaarv on aastail 1959–2009 suurenenud 2,9 korda. Mõningane probleem on ka ristumine aed-õunapuuga.
Palju aastaid on uuritud aed-õunapuu põlvnemist. Hiljuti selgus, et kõige suurema panuse aed-õunapuu geenidesse on andnud tänapäevani säilinud asurkond, mis kuulub mägi-õunapuu liiki ja kasvab Ili jõe orus Tjan-Šani põhjanõlvul Loode-Hiinas ja Kasahstanis[3]. Kuid ka mets-õunapuu on andnud oma panuse aed-õunapuu genoomi[4]. On oletatud, et aed-õunapuu kujunemises on osalenud ka Malus baccata, aga selle kohta pole andmeid.
Tänapäeval kasutatakse mägi-õunapuud aretusprogrammides, mille abil loodetakse saada selliseid õunapuusorte, mis kasvavad aed-õunapuule praegu sobimatutes tingimustes. Peamiselt tähendab see õunapuu külmakindluse suurendamist. Samuti kasutatakse mägi-õunapuud teistsugustes aretusprogrammides, mille abil loodetakse suurendada aed-õunapuu vastupidavust haigustele.
Kasahstani suurim linn Almatõ on nime saanud õunte järgi, mis kasahhi keeles on алма. Linn asub mägi-õunapuu loodusliku levila keskel ja tema nime tõlgitakse sageli kui 'õunu täis'. Nõukogude võimu ajal kandis see linn nime Alma-Ata, mis kasahhi keeles tähendab 'õunte isa'. Alma tähendab õunu teisteski turgi keeltes, samuti ungari keeles.
Viited muuda
- ↑ Newton, A. & Eastwood, A. (2007). Malus sieversii. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
- ↑ K. Kask, J. Kivistik. "Puuviljad ja marjad Eestis". Tallinn, Ilo 2005
- ↑ R. Velasco, A. Žarkihh, J. Affourtit jt. "The genome of the domesticated apple (Malus domestica)". Nature genetics 2010, 42, 10, 833
- ↑ E. Coart, S. Van Glabeke, M. De Loose, A.S. Larsen, I. Roldán-Ruiz. "Chloroplast diversity in the genus Malus: new insights into the relationship between the European wild apple (Malus sylvestris) and the domesticated apple (Malus domestica)". Mol. Ecol. 2006. 15 (8), 2171–82
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mägi-õunapuu |