Karl Pärsimägi
Karl Pärsimägi (11. mai 1902 Võrumaa, Oe küla, Sika talu – 27. juuli 1942 Oświęcimi koonduslaager) oli eesti maalikunstnik.
| Karl Pärsimägi | |
|---|---|
._1931..jpg) "Autoportree kübaraga" ("Portree"). 1931 | |
| Sündinud |
11. mai 1902 Võrumaa, Eesti |
| Surnud |
27. juuli 1942 Oświęcim |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalimine, joonistamine |
| Tuntud teoseid | "Interjöör", "Autoportree pärlitega" |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Elulugu muuda
Karl Pärsimägi oli pärit talupoja perekonnast. 1919. aastal astus ta 17-aastaselt vastavatud Kunstiühingu Pallas kunstikooli. Ta õppis esialgu Konrad Mäe, seejärel Nikolai Triigi ja hiljem Ado Vabbe käe all. 1923. aasta kevad-suvel tegi ta Anton Starkopfi juhtimisel õppereisi Saksamaale.
1937. aasta Postimehest võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale kavatsus jääda sinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis Académie de la Grande Chaumière.[1] Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte Tallinna Kunstihoones niinimetatud kuue kunstniku näitusel.
Hoolimata katsetest kodumaale tagasi pöörduda, jäi kunstnik II maailmasõja sündmustele jalgu. 1941. aastal Pärsimägi arreteeriti Gestapo poolt ning viidi Drancy koonduslaagrisse, sealt aga Oświęcimi koonduslaagrisse. Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid ta võis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuuluda Prantsuse vastupanurühma, samuti võis põhjuseks olla seksuaalne sättumus[2]. Kunstiajaloolane Mai Levin on nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenuliku riigi kodakondsust[3]. Pärsimägi hukati järgmisel aastal.
Looming muuda
1930. aastate keskel harrastas muidu maalijana tegutsenud Pärsimägi puulõiget ning tegi ka värvisäravaid monotüüpiaid.[4]
Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju Henri Matisse'i ja Paul Cézanne'i hilislooming, teda on nimetatud "Tartu Matisse'iks"[3]. Pärsimäe akvarellid on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.[1]
Lühikeseks jäänud elule vaatamata on Karl Pärsimäe loomingupärand ulatuslik. 1966. aastal ilmunud näitusekataloogis fikseeris kunstiteadlane Eha Ratnik üle 500 Pärsimäe teose, mille hulgas oli maale, akvarelle, joonistusi, monotüüpiaid ja puulõikeid.[3]
Teoseid muuda
-
"Talutuba soemüüriga" (1935) -
"Neiu sinises punase kaelasidemega" (1935) -
"Toomemäe motiiv" (1936) -
"Pariis" -
"Poolakt" (1939)
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016
- ↑ "Kunst". www.sirp.ee. Vaadatud 12. aprillil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Mai Levin Vanu fotosid vaadates Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10
- ↑ Mai Levin. Pariisi õhk. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015
Kirjandus muuda
- Eha Ratnik, "Karl Pärsimägi". Eesti NSV Riiklik Loodusmuuseum, 1966.
- Heie Treier, "Pärsimägi. Võrumaa-Tartu-Pariis". Eesti Kunstiakadeemia, 2003. ISBN 9985946529
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karl Pärsimägi |
- Nurk, K. Autoportreed punaste huulte ja klaassilmaga Eesti Ekspress, 10. juuli 2002
- Pilte Virumaa lehel
- Talvoja, K. Müstiline Karl Pärsimägi Sirp, 2. mai 2003
- Lamp, E. Nädala raamat: Heie Treier "Karl Pärsimägi" Eesti Ekspress, 10. juuli 2003
- Mai Levin Vanu fotosid vaadates Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10 (Voldemar Elleri tehtud fotod Karl Pärsimäest ja Johannes Võerahansust Pariisis 1939. aasta kevadel)
- Karl Pärsimägi looming EKM Digikogus
- https://www.sirp.ee/archive/2003/02.05.03/Kunst/kunst1-1.html