Karl Pärsimägi

Eesti maalikunstnik

Karl Pärsimägi (11. mai 1902 Võrumaa, Oe küla, Sika talu – 27. juuli 1942 Oświęcimi koonduslaager) oli eesti maalikunstnik.

Karl Pärsimägi
"Autoportree kübaraga" ("Portree"). 1931
Sündinud 11. mai 1902
Võrumaa, Eesti
Surnud 27. juuli 1942
Oświęcim
Rahvus eestlane
Haridus Kõrgem Kunstikool Pallas
Tegevusala maalimine, joonistamine
Tuntud teoseid "Interjöör", "Autoportree pärlitega"

Elulugu

muuda

Karl Pärsimägi oli pärit talupoja perekonnast. 1919. aastal astus ta 17-aastaselt vastavatud Kunstiühingu Pallas kunstikooli. Ta õppis esialgu Konrad Mäe, seejärel Nikolai Triigi ja hiljem Ado Vabbe käe all. 1923. aasta kevad-suvel tegi ta Anton Starkopfi juhtimisel õppereisi Saksamaale.

1937. aasta Postimehest võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale kavatsus jääda sinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis Académie de la Grande Chaumière.[1] Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte Tallinna Kunstihoones niinimetatud kuue kunstniku näitusel.

Hoolimata katsetest kodumaale tagasi pöörduda, jäi kunstnik II maailmasõja sündmustele jalgu. 1941. aastal Pärsimägi arreteeriti Gestapo poolt ning viidi Drancy koonduslaagrisse, sealt aga Oświęcimi koonduslaagrisse. Tema arreteerimise põhjuste kohta ei ole kindlat informatsiooni. Ta ei olnud juut, kuid ta võis proovida aidata mõnda juudist sõpra või kuuluda Prantsuse vastupanurühma, samuti võis põhjuseks olla seksuaalne sättumus[2]. Kunstiajaloolane Mai Levin on nimetanud vahistamise põhjusena NSV Liidu kui Saksamaale vaenuliku riigi kodakondsust[3]. Pärsimägi hukati järgmisel aastal.

Looming

muuda

1930. aastate keskel harrastas muidu maalijana tegutsenud Pärsimägi puulõiget ning tegi ka värvisäravaid monotüüpiaid.[4]

Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju Henri Matisse'i ja Paul Cézanne'i hilislooming, teda on nimetatud "Tartu Matisse'iks"[3]. Pärsimäe akvarellid on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.[1]

Lühikeseks jäänud elule vaatamata on Karl Pärsimäe loomingupärand ulatuslik. 1966. aastal ilmunud näitusekataloogis fikseeris kunstiteadlane Eha Ratnik üle 500 Pärsimäe teose, mille hulgas oli maale, akvarelle, joonistusi, monotüüpiaid ja puulõikeid.[3]

Teoseid

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016
  2. "Kunst". www.sirp.ee. Vaadatud 12. aprillil 2024.
  3. 3,0 3,1 3,2 Mai Levin Vanu fotosid vaadates Sirp, 15. veebruar 2002, lk 10
  4. Mai Levin. Pariisi õhk. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda