Oświęcim
|
See artikkel räägib linnast Väike-Poolas; samanimelise küla kohta vaata artiklit Oświęcim (Suur-Poola vojevoodkond). |
Oświęcim (saksa keeles Auschwitz, jidiši keeles אָשפּיצין ehk Oshpitzin, Poola mustlaskeeles Auszwica) on linn Väike-Poola vojevoodkonnas, Oświęcimi maakonna halduskeskus. Oświęcim asub 53 kilomeetrit Krakówist läänes, Soła jõe liitumiskohas Wisła jõega.
| Oświęcim | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| [ oš'vjentsim ] | |||||||
| |||||||
 Vanaturu väljak | |||||||
|
| |||||||
| Pindala | 30,3 km² | ||||||
| Elanikke | 37 231 (30.06.2021) | ||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid | 50° 2′ N, 19° 13′ E | ||||||
  | |||||||
Ajalugu muuda
Oświęcimi asulat on esmamainitud 1117. aastal, linnaõigused sai see 1291. aastal. Hiliskeskajast alates oli linn tähtis kaubanduskeskus. 14. sajandil nimetasid saksa kaupmehed seda Auswintz, 15. sajandil sai uueks nimekujuks Auschwitz. 1772–1918, kui Oświęcim kuulus Galiitsia ja Lodomeeria kuningriiki (mis oli Austria Keisririigi poolautonoomne protektoraat), kasutati ametlikult nii poola kui ka saksa nime. Teise maailmasõja ajal jäi Oświęcim Poola ossa, mille Saksamaa annekteeris, ning tolleaegsetes dokumentides kasutati nime Auschwitz. Nime Oświęcim sai linn tagasi pärast 27. jaanuari 1945, mil Nõukogude Liidu Punaarmee lõi linnast välja Wehrmachti väed.
Koonduslaager muuda
Pikemalt artiklis Auschwitzi koonduslaager
Linna teatakse eelkõige Teise maailmasõja aegse traagilise ajaloo pärast. Linna lähistel koonduslaagris hukati Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimi all ligemale 1 000 000 juuti, 150 000 poolakat, 23 000 mustlast, 15 000 Nõukogude sõjavangi ja 400 Jehoova tunnistajat, lisaks kümneid tuhandeid teiste rahvuste ja vähemuste esindajaid. Oświęcim oli tollal Mandri-Euroopa raudteeliikluse sõlmpunkt, vangid transporditi kõikjalt Euroopast kohale loomavagunites.
Vaata ka muuda
Välislingid muuda
Oświęcim – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis