Igelström

Igelström (rootsi keeles Igelström, vene keeles Игельстрем) on Rootsi päritolu aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa Eestimaa liinist pärit liikmed Saksamaal.

Igelströmi suguvõsa vabahärravapp
Igelströmi suguvõsa krahvivapp

AjaluguRedigeeri

Harald Bengtsson (1604–1677) aadeldati Igelströmi nimega Rootsi kuninga Gustav II Adolf poolt 1632. aastal ning immatrikuleeriti Rootsi aadelkonnamatriklisse nr 320 all.

Gustav Heinrich von Igelströmi pojad: Harald Gustav Igelström (1733–1804), Jakob Johann Igelström (1735–1804) ja Otto Heinrich Igelström (1737–1823) tõsteti Saksi kuurvürsti Friedrich August I poolt Saksa-Rooma riigikrahviseisusse, 18/29. juunil 1792.

SugupuuRedigeeri

Igelströmi suguvõsa mõisavaldusedRedigeeri

  • Eestimaa:
    • Albu (Alp) (1823−1844), Arkna (Arknal) (1845−1858), Haiba (Haiba) (1899−1909), Jõgisoo (Jöggis) (1892−1909), Jõhvi (Jewe) (XIX sajandi algus−1866), Korjodi (Korjoth) (1855−1858), Põlli (Poll) (1895−1908), Saida (Saida) (1905−1908, poolmõis)
  • Kuramaa:
    • Code (Zohden) (XVIII sajandil), Dube (Dubbenhof) (XVIII sajandil), Lambārte (Lambertshof) (XVIII sajandil)
  • Liivimaa eesti distrikt:
    • Kabina (Kabbina) (1777−1805), Kärevere (Kerrafer) (1671−1810), Laeva (Laiwa) (1645−1810), Meeri (Meyershof) (1764−1824), Põlgaste (Pölks) (1786−1794), Ropka (Ropkoi, tollal Taubenhof) (1632−1680ndad pärus-, 1730ndad−1740ndad rendivaldus), Unipiha (Unnipicht) (1777−1824), Vaabina (Uelzen) (1773−?), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1853−1856 pandi-, 1856−1874 pärusvaldus), Viitina (Kosse) (1856−1857)
  • Liivimaa läti distrikt:

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri