Ava peamenüü
Mazbrenguļi mõis (Läti)
Mazbrenguļi mõis
Asendikaart
Mazbrenguļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 110
Mazbrenguļi tuulik

Mazbrenguļi mõis (saksa keeles Klein-Wrangelshof, varem Urumpae, läti keeles Mazbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Läti Kocēni piirkonda Dikļi valda Mazbrenguļi küla aladele.

AjaluguRedigeeri

Esimene teadaolev omanik oli aastal 1638 Jören Skytte. Hiljem sai selle omanikuks Jöreni tütrega abiellunud Michael Struberg Cronstiern, kes selle aastal 1650 4000 taalri eest Igelströmidele müüs. Aastal 1684 läks mõis reduktsiooni käigus riigile ja selle ostsid Ceumernid. Aastal 1726 müüsid nad mõisa 2600 taalri eest Johann Heinrich von Reinickele. Tema surma järel päris selle tema õemees kapten Oberhof. Aastal 1761 ostis selle tema tütrelt 8500 taalri eest Friedrich von Völckersahm, tema leselt ostis selle omakorda 10 000 taalri eest Otto Gustav Wenzell. Aastal 1794 ostis selle 15050 taalri eest von Seydlitz, kes selle aastal 1797 pantis 22000 taalri eest Johann Ernst Bahlile. Too loovutas pandiõiguse aastal 1805 Moritz von Gersdorffile, kes maksis talle 18 000 taalrit.[1]

Jörgmine pandiõiguse omanik oli Ludwig von Cube, kes omandas selle 8300 rubla eest selle juunis 1816 ja müüs siis sama aasta septembris 9500 rubla eest Ernst Hagenile. Tolle pärandi jagamisel läks pandiõigus aastal 1852 Eduard Johann Hagenile, Eduardi surma järel aga tema kahele pojale. Aastal 1877 lõppes pandileping ja mõisa omandas 60 000 rubla eest Arthur Theodor Nicolai Hagen, oste nii välja venna osa.[2]

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 adramaad, sellele allus 58 mees- ning 72 naishinge.[3] Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid kolm, aastal 1757 aga 3 ja 1/2. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 1/10 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 1/10, aastal 1881 aga 1 ja 30/80, lisaks 3 ja 56/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 114
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 146.

VälislingidRedigeeri