Mazbrenguļi mõis

Mazbrenguļi mõis (saksa keeles Klein-Wrangelshof, varem Urumpae, läti keeles Mazbrenguļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Läti Kocēni piirkonda Dikļi valda Mazbrenguļi küla aladele.

Mazbrenguļi mõis (Läti)
Mazbrenguļi mõis
Asendikaart
Mazbrenguļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 110
Mazbrenguļi tuulik

AjaluguRedigeeri

Esimene teadaolev omanik oli aastal 1638 Jören Skytte. Hiljem sai selle omanikuks Jöreni tütrega abiellunud Michael Struberg (a-st 1645 Cronstierna) (suri 1677), kes selle 1650. aastal 4000 taalri eest Harald Bengtsson Igelströmile (1604−1677) müüs. Aastal 1684 kuulus mõis tema pärijatele, kelle ajal see vabastati reduktsioonist. Neilt ostsis selle Christian von Ceumern. Aastal 1726 müüs Paul Christoph von Ceumern (~1693−1761) mõisa 2600 taalri eest Johann Heinrich von Reinickele (suri 1738). Tema surma järel päris selle tema õemees kapten Christoph Wilhelm Oberhof (suri pärast 1742). Aastal 1761 ostis selle tema tütrelt Anna Dorothea Oberhofilt (1735−1797) 8500 taalri eest Friedrich von Völckersahm, tema leselt Auguste Helena von Völckersahmilt (sündinud Freytag von Loringhoven) ostis selle 1787. aastal omakorda 10 000 taalri eest Otto Gustav Wenzel. Aastal 1794 ostis selle 15050 taalri eest von Karl Andreas von Seidlitz (~1745−1811), kes selle juba aastal 1797 pantis 22000 taalri eest Johann Ernst Bahlile. Too loovutas pandiõiguse aastal 1805 Moritz von Gersdorffile, kes maksis talle 18 000 taalrit.[1] Järgmine pandiõiguse omanik oli Johann Ludwig Ferdinand von Cube (1788−1855), kes omandas selle 8300 rubla eest selle juunis 1816 ja loovutas siis sama aasta septembris 9500 rubla eest Ernst Andreas Hagenile (u 1767−1846). Tolle pärandi jagamisel läks pandiõigus aastal 1852 Eduard Johann Hagenile (1811−1869), Eduardi surma järel aga tema kahele pojale Oskar Georg Eduard Hagenile (1854−pärast 1887) ja Arthur Theodor Nikolai Hagenile (1855−?). Aastal 1877 lõppes pandileping ja mõisa omandas 60 000 rubla eest viimane, ostes nii välja venna osa.[2] 1900. aastal kuulus mõis Georg von Gersdorffile. 1909. aastal omandas selle parun Alexander Peter August Georg von Maydell (1879−1940). Viimane valdaja oli 1917−1920 Carlos Woldemar Harald von Rathlef (1878−1944).

Mõisa suurusRedigeeri

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 adramaad, sellele allus 58 mees- ning 72 naishinge.[3] Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid kolm, aastal 1757 aga 3 ja 1/2. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 1/10 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 1/10, aastal 1881 aga 1 ja 30/80, lisaks 3 ja 56/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

VariaRedigeeri

Mõisaomanik Ernst Andrease Hageni üks poegadest oli maalikunstnik August Matthias Hagen. Aastal 1824 sündis mõisas August Matthias Hageni tütar Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, kes tõusis samuti tuntud maalikunstnikuks.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister, lk 114.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 246.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 110
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 146.
  6. Julie Wilhelmine Emilie Hagen-Schwarz (1824–1902) TÜ raamatukogu kogud

VälislingidRedigeeri