Dikļi vald
Dikļi vald (läti keeles Dikļu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bērzaine, Zilaiskalnsi, Matīši ja Kocēni vallaga, Limbaži piirkonna Umurga, Katvari ja Brīvzemnieki vallaga ning Cēsise piirkonna Stalbe vallaga.
Dikļi vald | |
---|---|
läti Dikļu pagasts | |
Pindala: 156,6 km² | |
Elanikke: 904 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 5,8 in/km² | |
Keskus: Dikļi | |
Valla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1138 inimest.[2] Valla keskus on Dikļi küla. Vallavanem on Atis Antons.[3]
Ajalugu
muudaValla algsed asukad olid liivlased. Aastal 1935 oli Dikļi valla pindala 110 km². 1945. aastal moodustati vallas Dikļi ja Jaundikļi külanõukogu, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Dikļi külanõukoguga likvideeritav Jaundikļi külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga osa Dauguļi külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Kocēni piirkonda.
Loodus
muudaValla kirdeosa jääb Tālava madalikule, põhjaosa Idumea kõrgustikule, ülejäänud osa aga Limbaži tasandikule. Suurimaks jõeks on Briede. Vallas on ka paar pisikest järve, idaosas asuvad aga rabad.[5]
Looduskaitse all on Saulgoži kask, Krieviņi tamm, Skrastiņi pärn, Lejnieki tamm, Uskuri tamm, Budenbroka pärn, Budenbroka saar, Budenbroka mänd, Grantskalni tammed, Celmiņi mänd, Vijciemsi tammed, Zviedi mänd, Dumpuri mänd, Kauguriņi pärn, Kauguriņi tamm, Māzerainise kuusk, Vintēni saar, Vecmeicēni saar, Ošlejase tamm, Mācītājmuiža pärn, Dikļi suur pärn, Dikļi mõisapargi pärnad, Dikļi saared, Dikļi kiriku tammed, Valge mänd, Grotūži tamm, Vilnīši tamm, Vilnīši Suurtamm, Ezeriņi tamm, Rijnieki tamm, Rijnieki mänd, Dikļi mõisa allee, Garklāvi kask, Dauguļi mõisa lehised, Mazbrenguļi tammed, Kuitese hõberemmelgas, Limbaži suurtee tamm, Ceļmala teine tamm, Labrenči tamm, Zvejnieki tammed, Tiltiņi tamm, Jaunzemi õunapuu, Kalmistupärn, Jaunzemi tamm, Kovārņi tamm, Radziņi tamm, Lazdukalnsi tammed, Laipenese mänd, Baueri pärn, Smiči pärn, Tilcēni künnapuu ja Dumpuri tammed. Valla lõunapiiri ääres paiknevad osaliselt Vīķvēni soo ja Augstroze hoiualad. Suur osa vallast asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[6]
Kultuurimälestised
muudaKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Dikļi mõisa hoonetekompleks, kaks Grebi linnamäge, Piltiņkalnsi hiis ja esimese Läti laulupeo toimumispaik.[7] Valda jääb veel aastal 1630 ehitatud Dikļi kirik, mille kantsel, altar, orel ja hauplaadi fragmendid on kunstimälestistena riikliku kaitse all; kaitse all on ka Budenbroka mõisa elumaja ahi.[7] Kohaliku kaitse all on Rožkalni muinaskalmed, Lapurga muinaskalmed, Lapurga linnamägi ja Budenbroka muinaskalmed.[8]
Asustus
muudaAastal 2011 elas vallas 538 lätlast, 13 venelast, 11 valgevenelast, 6 ukrainlast, 6 poolakat ja 2 leedulast.[9]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
---|---|---|
Budenbroka | mazciems | 53 (2007) |
Dauguļi | vidējciems | 149 (2021) |
Dikļi | vidējciems | 375 (2021) |
Ķelderi | mazciems | 27 (2007) |
Mazbrenguļi | mazciems | 82 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
- ↑ https://web.archive.org/web/20170307211525/http://www.kocenunovads.lv/lv/page/356/362 (vaadatud 7.03.2017)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ "Dikļu pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2017. Vaadatud 7. märtsil 2017.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ 7,0 7,1 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2019.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra Vietvārdu datubāze].