Dikļi vald (läti keeles Dikļu pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bērzaine, Zilaiskalnsi, Matīši ja Kocēni vallaga, Limbaži piirkonna Umurga, Katvari ja Brīvzemnieki vallaga ning Cēsise piirkonna Stalbe vallaga.

Dikļi vald
läti Dikļu pagasts
Lipp
Vapp
Pindala: 156,6 km²
Elanikke: 904 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,8 in/km²
Keskus: Dikļi
Mazbrenguļi tuulik

Valla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1138 inimest.[2] Valla keskus on Dikļi küla. Vallavanem on Atis Antons.[3]

Ajalugu

muuda

Valla algsed asukad olid liivlased. Aastal 1935 oli Dikļi valla pindala 110 km². 1945. aastal moodustati vallas Dikļi ja Jaundikļi külanõukogu, aga aastal 1949 likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1951 liideti Dikļi külanõukoguga likvideeritav Jaundikļi külanõukogu. Aastal 1961 liideti külanõukoguga osa Dauguļi külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Kocēni piirkonda.

Loodus

muuda

Valla kirdeosa jääb Tālava madalikule, põhjaosa Idumea kõrgustikule, ülejäänud osa aga Limbaži tasandikule. Suurimaks jõeks on Briede. Vallas on ka paar pisikest järve, idaosas asuvad aga rabad.[5]

Looduskaitse all on Saulgoži kask, Krieviņi tamm, Skrastiņi pärn, Lejnieki tamm, Uskuri tamm, Budenbroka pärn, Budenbroka saar, Budenbroka mänd, Grantskalni tammed, Celmiņi mänd, Vijciemsi tammed, Zviedi mänd, Dumpuri mänd, Kauguriņi pärn, Kauguriņi tamm, Māzerainise kuusk, Vintēni saar, Vecmeicēni saar, Ošlejase tamm, Mācītājmuiža pärn, Dikļi suur pärn, Dikļi mõisapargi pärnad, Dikļi saared, Dikļi kiriku tammed, Valge mänd, Grotūži tamm, Vilnīši tamm, Vilnīši Suurtamm, Ezeriņi tamm, Rijnieki tamm, Rijnieki mänd, Dikļi mõisa allee, Garklāvi kask, Dauguļi mõisa lehised, Mazbrenguļi tammed, Kuitese hõberemmelgas, Limbaži suurtee tamm, Ceļmala teine tamm, Labrenči tamm, Zvejnieki tammed, Tiltiņi tamm, Jaunzemi õunapuu, Kalmistupärn, Jaunzemi tamm, Kovārņi tamm, Radziņi tamm, Lazdukalnsi tammed, Laipenese mänd, Baueri pärn, Smiči pärn, Tilcēni künnapuu ja Dumpuri tammed. Valla lõunapiiri ääres paiknevad osaliselt Vīķvēni soo ja Augstroze hoiualad. Suur osa vallast asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[6]

Kultuurimälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Dikļi mõisa hoonetekompleks, kaks Grebi linnamäge, Piltiņkalnsi hiis ja esimese Läti laulupeo toimumispaik.[7] Valda jääb veel aastal 1630 ehitatud Dikļi kirik, mille kantsel, altar, orel ja hauplaadi fragmendid on kunstimälestistena riikliku kaitse all; kaitse all on ka Budenbroka mõisa elumaja ahi.[7] Kohaliku kaitse all on Rožkalni muinaskalmed, Lapurga muinaskalmed, Lapurga linnamägi ja Budenbroka muinaskalmed.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 538 lätlast, 13 venelast, 11 valgevenelast, 6 ukrainlast, 6 poolakat ja 2 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Budenbroka mazciems 53 (2007)
Dauguļi vidējciems 149 (2021)
Dikļi vidējciems 375 (2021)
Ķelderi mazciems 27 (2007)
Mazbrenguļi mazciems 82 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. https://web.archive.org/web/20170307211525/http://www.kocenunovads.lv/lv/page/356/362 (vaadatud 7.03.2017)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. "Dikļu pagasts". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2017. Vaadatud 7. märtsil 2017.
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. 7,0 7,1 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
  8. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2021. Vaadatud 5. veebruaril 2019.
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra Vietvārdu datubāze].

Välislingid

muuda