Brīvzemnieki vald

Brīvzemnieki vald (läti keeles Brīvzemnieku pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aloja, Braslava, Pāle ja Katvari vallaga ning Valmiera piirkonna Dikļi ja Matīši vallaga.

Brīvzemnieki vald

läti Brīvzemnieku pagasts

Vapp

Pindala: 103,8 km²
Elanikke: 794 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,6 in/km²
Keskus: Puikule
Valla maastik

Valla pindala on 104 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1107 inimest.[2] Valla keskus on Puikule küla.

Ajalugu muuda

Aastal 1945 moodustati endise Ozoli valla aladele Brīvzemnieki külanõukogu, Aastal 1950 liideti sellega likvideeritav Ozoli külanõukogu, aastal 1954 liideti sellega ka Puikule külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu aladest Aloja linnaga, osa aga Katvari külanõukoguga.[3] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Aloja piirkonda.

Valla aladel asusid Puikule ja Ozolmuiža mõis.

Kaitstavad objektid muuda

Ozolmuiža mõisa park ja häärber on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised. Kunstimälestistena on riikliku kaitse all veel viis selle mõisa ahju, kaks lage ja ühe saali interjöör.[4]

Valla aladele jääb kolm järve - Suur ja Väike Ozolmuiža järv ning Muļķezers. Looduskaitse all on Pauži pajud, Vekteri haab, Alkšņi tamm, Dreimaņi pärn, Dreimaņi saar, Pauži elupuu, Puikule park, Virķi pärn, Dūņi tamm, Melkalējase tamm, Dūņi pajud, Bunde pajud, Koklejase pärn, Rezgaļi paju, Virķi paju, Baidiņi tammed, Melngārši tamm, Ozolmuiža allee pärnad, Ozolmuiža tammed, Ozolmuiža saared, Ozolmuiža künnapuu, Ozolmuiža lehis, Ozolmuiža mänd, Jaanitule aseme lehis ja Valmieriņi paju.[5]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 904 lätlast, 33 venelast, 21 valgevenelast, 7 ukrainlast, 9 poolakat ja 4 leedulast.[6]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[7]
Buiva vidējciems 76 (2007)
Ozoli mazciems 29 (2007)
Ozolmuiža vidējciems 196 (2018)
Puikule vidējciems 283 (2018)
Puikules stacija mazciems 65 (2018)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 9.08 2023
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Ethnic composition of Latvia 2011
  7. 7,0 7,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda