Umurga vald (läti keeles Umurgas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Limbaži linnaga, Katvari ja Limbaži vallaga, Valmiera piirkonna Dikļi vallaga ning Cēsise piirkonna Stalbe vallaga.

Umurga vald
läti Umurgas pagasts
Vapp
Pindala: 189,7 km²
Elanikke: 1033 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,4 in/km²
Keskus: Umurga

Valla pindala on 190 km². 2010. aastal elas seal 1227 inimest, 2016. aasta seisuga aga 1135 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 997 lätlast, 53 venelast, 11 valgevenelast, 5 ukrainlast, 6 poolakat ja 6 leedulast.[3] Valla keskus on Umurga küla, vallamaja asub aadressil U. Sproģa 5. Vallavanem on Pēteris Magone.[4]

Ajalugu

muuda

Praegune Umurga vald asub varasemate Umurga, Augstroze ja Vainiži valla kohal. Umurga vald kandis aastani 1925 nime Umurga-Sārumi vald. Aastal 1935. aastal oli selle pindala 68 km².[5] 1945 moodustati Umurga valla aladele Umurga ja Kaijase külanõukogu, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Umurga külanõukoguga likvideeritav Kaijase külanõukogu, aastal 1962 aga likvideeritav Augstroze külanõukogu. Aastal 1977 liideti sellega osa Dikļi ja Katvari külanõukogu alasid, osa Umurga külanõukogust arvati aga Limbaži külanõukogu koosseisu.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Umurga vald Limbaži piirkonda.

Mälestised

muuda

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Piltiņkalnsi linnamägi, Augstroze keskaegne linnus, Zviedrukalnsi muinaskalmed, Vainiži keskaegne linnus, Umurga luteri kirik ja kirikuaed, kiriku kantsel ning altar. Regionaalse kaitse all on Ozolnieki muinaskalmed, hiiepaik Lieplejase Elki tammed ehk ohvritammed, Ezerlejase muinaskalme ehk Isamägi, Vainiži linnamägi, Sala muinaskalmed ja Tūtaļi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Rootsi kübara nime kandvad keskaegsed kindlustised ja Valnise nime kandev vana teetamm.[7]

Loodus

muuda
 
Üks valla suuremaid jõgesid – Iesala jõgi

Vallas asub nelja ruutkilomeetri suurune Augstroze Suurjärv. Valda läbib Brasla jõgi.

Looduskaitse all on Anckase pärnad, Klokase tammed, Baltsari pärnad, Baltsari kask, Lejasķeperi tammesalu, Lejasķeperi sarapuu, Piķi metsõunapuu, Umurga kiriku teine vaher, Umurga kiriku lehis, Umurga kiriku tamm, Umurga kalmistu lehis, Janīši lehis, Tukumänd, Dambīši tamm, Dambīši lehis, Indrāni pihlakas, Krimase saar, Vainižkooli pärn, Kārlis Ulmanise tamm, Melkase tamm, Kokiņi tamm, Birzgaļi tamm, Druviņase tamm, Kanderi pärn, Veckraukļi remmelgas, Vecķeņi paju, Tāši pärn, Pēterēni paju, Vairogi tammed, Jaunzemi tamm, Jāņzemnieki tamm, Lejaskrūciemi pajud, Ābelītese pärn, Ķimeņese tammed, Kalniņi tamm, Eliņi tamm, Koputusvaher, Jaunozoli tamm, Zalteņese tamm, Lejasiesalkājase pajud, Kuusktamm, Pilskalni pahaga kask, Neikensi tamm, Lauvaskalni kuusk, Zosi tamm, Gulbji tamm, Uģa tamm, Indra tamm, Roberti tamm, Künkatamm, Lohutamm, Bulduri tammed, Lieplejase tammed, Lauvi tammed, Lauskalni tammed, Pahaga pärn, Jāņkalni tamm, Ezerlejase paju, Augstroze mõisa tammed, Augstroze mõisa saar, Augstroze lehis, Augstroze mõisa lehis, Augstroze kalmistu lehis, Augstroze lehiseallee, viis Augstroze allee lehist, kümme Augstroze allee paju, Krogzemi kuusk, Krogzemi tamm, Jāņis Mārtiņsi tamm, Roperbeķi mõisa tamm, Dzidrupjise tamm ja Graudiņi tamm. Lisaks on valla idaosas Augstroze ümbruskonnas looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud. Valla idaosa jääb Augstroze hoiualale, edelaosa Purgaiļi soo hoiualale, valla põhjaosa asub aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Valda jäävad 45,6 hektari suurune Maizezersi hoiuala ja 152 hektari suurune Klagati soo hoiuala[8]

Külad

muuda

Vallas on järgmised külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Augstrozes muiža mazciems 15 (2007)
Dārzciems vasarnīcu ciems
Iesalkāja mazciems
Ķītas skrajciems
Lidlauka ciems skrajciems
Mežaciems skrajciems
Oliņi mazciems 30 (2007)
Piķi mazciems 10 (2007)
Roperbeķi mazciems 15 (2007)
Serkuļi mazciems 20 (2007)
Slavenes mazciems 15 (2007)
Svētais ciems skrajciems
Umurga lielciems 471 (2022)
Vainiži vidējciems 10 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Umurgas pagasts Limbažu novads, vaadatud 20.07 2017
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.08 2023
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 20.07 2017
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze, vaadatud 20.07 2017

Välislingid

muuda