Augstroze mõis

 See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Augstroze vasallilinnus.

Augstroze mõis (saksa keeles Schloß Hochrosen, läti keeles Augstrozes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Umurga vallas Augstrozes muiža asulas.

Augstroze mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 28

Ajalugu muuda

Varasem ajalugu muuda

Mõis on kujunenud Augstroze vasallilinnuse läänist, mis oli Rosenite valduseks.[1]

Aastal 1759 ostis mõisa 8000 taalri eest Johann Georg Meyendorff. Aastal 1776 päris mõisa Walter Udo Daniel Meyendorff, kes sai hiljem ka Dauguļi mõisa omanikuks.[2]

Mõisa hooned ehitasid 18. sajandi lõpus või 19. sajandi alguses Meyendorffid. Hiljem on mõisat omanud Rosenid.

Pärast võõrandamist muuda

Mõisas on alates 1852. aastast − ehkki mitte järjepidevalt − Augstroze põhikool.

Mõisaansambel muuda

Aastal 1860 rajati mõisa juurde looduskaitsealune lehiseallee. Allee põhiliigiks on euroopa lehis, ent selles kasvab arvukalt muidki puuliike (sanglepp, harilik tamm, arukask ja sookask, harilik kuusk, harilik pihlakas, hõberemmelgas, raagremmelgas ja rabe remmelgas).[3]

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal viis adramaad, sellele allus 240 mees- ning 243 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Dauguļi mõisaga kolm adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 7 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 4 ja 3/4. Aastal 1757 oli mõisa suurus neli adramaad, aastal 1823 oli mõisal adramaid 7 ja 3/20.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 7 ja 3/20, aastal 1881 aga 5 ja 76/80, lisaks 8 ja 13/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]

Karjamõisad muuda

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Althof ja Umurga kihelkonda jääv Charlottenhof.

Viited muuda

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 99-100
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 189-190.
  3. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 28. detsember 2017. Vaadatud 13. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
  5. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179.

Kirjandus muuda

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 51.

Välislingid muuda