Leping
(Ümber suunatud leheküljelt Eraõiguslik leping)
See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; avalik-õigusliku lepingu kohta vaata artiklit Haldusleping; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping; teoloogia mõiste kohta vaata artiklit Leping (religioon); Hiina linna kohta vaata artiklit Leping (linn). |
Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.[viide?]
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.[viide?]
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.[viide?]
Lepingu elemendid
muudaLepingu elemendid on[viide?]:
- Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
- Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
- Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
- Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.
Lepingutüübid võlaõigusseaduses
muuda- Võõrandamislepingud
- Kasutuslepingud
- Kindlustusleping
- Toetamislepingud
- Teenuste osutamise lepingud
- Väärtpaberid
Lepingu täitmise tagatised
muudaLepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega[viide?]:
Vaata ka
muudaKirjandus
muuda- Kull, Irene. "Lepinguõigus I." (Tallinn: Juura 1999). ISBN 9985-75-014-4
- Volens, Urmas. "Müügileping." (Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2006). ISBN 9985-9690-1-4
- Kull, Irene, Käerdi, Martin, Kõve, Villu. "Võlaõigus. I. Üldosa." (Tallinn: Juura 2004) ISBN 9985-75-155-8
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Leping |