Carl Theodor Dreyer

Carl Theodor Dreyer; ka Carl Th. Dreyer (3. veebruar 1889 – 20. märts 1968 Kopenhaagen) oli taani filmilavastaja.

Elukäik muuda

Carl Theodor Dreyer sündis Skåne maakonnast pärit teenija Josefine Bernhardine Nilssoni ja taani päritolu abielus farmeri Jens Christian Torpi abieluvälisest suhtest. Esimesed kaks eluaastat elas ta lastekodudes ja hiljem lapsendas ta sügavalt usklik Dreyerite perekond. Nime sai ta tüpograafist kasuisa Carl Theodor Dreyeri järgi. Tema lapsepõlv ei olnud kuigi õnnelik.^[1]

Dreyer lõpetas gümnaasiumi ja lahkus kodunt. Aastani 1908 töötas ta ettevõttes Store Nordiske Telegraf-Selskab. Sel ajal tutvus ta ka Ebba Larseniga, kellega abiellus 19. novembril 1911.^[1]

Pärast töölt lahkumist siirdus Rootsi, kus soovis leida oma päris vanemad. Arvatavasti tutvus ta seal ema õega ja sai täpsemalt teada oma ema surma kohta. Dreyer naasis Kopenhaagenisse.^[1]

Aastal 1910 sai ta esialgu tööd ajalehe Berlingske Tidende ajakirjanikuna, kus ta peamiselt kirjutas artikleid lennundusest.^[1] Lendamine võlus Dreyerit sedavõrd, et ta hakkas võtma lennutunde. Ta töötas ka ajalehtedes Riget ja Ekstra Bladet.^[1]

Nordisk Films Kompagni direktor Frede Skaarup märkas noort ja andekat ajakirjanikku ning kutsus Dreyeri ettevõttesse tööle. Aastal 1913 saigi alguse Dreyeri karjäär filminduses. Esialgu töötas ta tiitrite kallal, kuid peagi sai tema ülesandeks lugeda ette ja kohendada stsenaariume. Nende tööaastate jooksul filmistuudios (töötas seal 1918. aastani) kirjutas ta ise vähemalt 31 stsenaariumi, millest 20 läksid töösse.^[1]

Aastal 1918 tegi Dreyer oma esimese filmi "Præsidenten" (eesti keeles "President"), mis põhines Austria kirjaniku Karl Emil Franzos romaanil.^[1]

1920. aastatel tegi ta filme Taanis, Rootsis, Norras ja Saksamaal. Aastal 1924 valmis Saksamaal film "Mikaël", mis on üks esimese filme, milles on käsitletud homoseksuaalsust. Filmi aluseks on Herman Bangi romaan "Mikaël".

Dreyeri 1928. aastal valminud tummfilmi Jeanne d'Arci kohtuprotsessist "Jeanne d'Arci kannatused" ("La Passion de Jeanne d'Arc"), peetakse üheks läbi aegade olulisimaks linateoseks^[viide?]. Eriliseks tegi selle filmi see, et Dreyer kasutas sündmuste ja emotsioonide näitamiseks võtteid suures plaanis. See oli tol ajal uudne lähenemine.

Dreyeri esimene helifilm valmis 1932. aastal Berliinis ja kandis pealkirja "Vampyr - Der Traum des Allan Grey".

Film "Ordet" valmis 1955. aastal ja võitis Veneetsia filmifestivali peaauhinna Kuldlõvi. Film põhineb Kaj Munki religiooniteemat käsitleval näidendil "Ordet".

Dreyeri viimaseks filmiks jäi Hjalmar Söderbergi samanimelise näidendi järgi valminud film "Gertrud". Lõpetamata jäi tal film Jeesusest.^[1]

Dreyer suri 20. märtsil 1968, olles 79-aastane. Ta maeti Kopenhaageni Frederiksbergi kalmistule.

Filmid muuda

Aasta	Originaalpealkiri	Pealkiri	Tootjamaa
1919	"Præsidenten"	"President"	Taani
1920	"Prästänkan"		Rootsi
1921	"Blade af Satans bog"		Taani
1922	"Die Gezeichneten"		Saksamaa
1922	"Der var engang"		Taani
1924	"Mikaël"		Saksamaa
1925	"Du skal ære din hustru"		Taani
1928	"La Passion de Jeanne d'Arc"	"Jeanne d'Arci kannatused"	Norra
1932	"Vampyr - Der Traum des Allan Grey"		Prantsusmaa Saksamaa
1943	"Vredens Dag"	"Viha päev"	Prantsusmaa
1945	"Två människor"		Rootsi
1955	"Ordet"		Taani
1964	"Gertrud"		Taani