Bhāvanā

(Ümber suunatud leheküljelt Budistlikud meeleharjutused)
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Bhāvanā, ka kujustamine (sanskriti ja paali keeles bhāvanā 'arendamine', 'kasvatamine' või 'olevaks tegemine'[1] või ka 'esile kutsumine'; tiibeti keeles sgom pa; hiina keeles 修習 xiuxi; jaapani keeles shūjū) on budismis ja mitmetes India õpetustes meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab kujundlikul mõtlemisel põhinevat visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutusi üldse. Ingliskeelse meditation mõjul on see mõiste sageli tõlgitud ka meditatsiooniks.

MõisteRedigeeri

Bhavana kui budistlik meditatsioon üldse võib näiteks metta-bhavana puhul anda vasteks 'sõbralikkuse ja hoolimise meditatsioon'. Budismis on meditatsioon ka dhyana (paali keeles jhāna), samādhi ning kaheksas aste kaheksaosalisel teel.

Sanskritikeelne sõna bhāvanā on verbijuure bhū ('olema') tuletis ja tähendab 'olevaks tegemist', viidates sellele, et kujustaja teeb kujustamisobjekti oma meeles olemasolevaks. Kujustamisobjektiks võib olla mingi budismi mõiste (näiteks sõbralikkus või kaastunne) või konkreetne visuaalne kujund (näiteks mandala või idami kujutis). Viimast rakendatakse eriti vadžrajaanas.

Kaks harjutusviisiRedigeeri

Kujustamine toimub eelkõige kahe harjutusviisi kaudu, milleks on meelerahu (sanskriti keeles śamatha) ja analüüsiv vaatlus (vipaśyanā).[2]

Tipitaka tekstides on bhāvanā sagedasti liitsõna osa:

  • citta-bhāvanā, saab tõlkida kui "meele areng"[3][4] või "teadvuse areng".
  • kāya-bhāvanā, saab tõlkida kui "keha areng."[3]
  • mettā-bhāvanā, saab tõlkida kui "kultiveerimine"[5] või "heatahtlikuse arendamine".[6]
  • paññā-bhāvanā, saab tõlkida kui "mõistmise või tarkuse arendamine"[7] või "arusaamise arendamine".
  • samādhi-bhāvanā, saab tõlkida kui "keskendumise arendamine".[8]

Tipitakas on lisaks kirjas samatha-vipassana arendamine (bhāvanā).[9] Theravada õpetajad on kasutanud järgnevaid liitväljendeid:

  • samatha-bhāvanā tähendab rahulikkuse arendamist.
  • vipassanā-bhāvanā, tähendab arusaamise arendamist.

Rahu (śamatha) ja selge pilk ehk eristav vaatlemine (vipaśyanā) tähistavad kahte väga olulist teostusviisi: püütakse äratada endas kõigesse rahulikku suhtumist ja selge pilguga kõike eristada. Need on kujustamise (bhāvanā) alaliigid.[10]

Meelerahu arendamineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Meelerahu

Meelerahu (skr śamatha, paali samatha-bhāvanā) abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna meel on tavaliselt püsimatu, siis tuleb seda sügava analüüsi teostamiseks taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Samatha on täieliku meelerahu ehk meelevaikuse seisund, mille käigus meel vabaneb viiest takistust, sealhulgas ka ihast midagi soovida või tahta.

Analüüsiv vaatlusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Analüüsiv vaatlus

Mõistmisel põhineva taipamise ehk analüüsiva vaatluse arendamise abil uuritakse objekti põhjalikult.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Monier-Williams (1899), p. 755, see "Bhāvana" and "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Cologne" at http://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/MWScanpdf/mw0755-bhAvodaya.pdf.
  2. Ida mõtteloo leksikon: kujustamine. [1]
  3. 3,0 3,1 Vt näit. Digha Nikaya 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486; and, Majjhima Nikaya 36, trans. by Ñānamoli & Bodhi (2001), pp. 332-343. Nii DN 33 kui ka MN 36 võrdsustavad citta-bhāvanā kāya-bhāvanāga. DN 33 on öeldud, et on olemas kolm tüüpi arengut: keha (kāya), meele (citta) ja mõistuse (paññā). MN 36 lõppmärkustes mainib Bodhi (pp. 1228-29, nn. 382, 384) et MN-i kommentaarides , et keha areng viitab teadmistele meele areng viitab samādhile.
  4. Vaata ka Anguttara Nikaya 1.22 ja 1.24 (a/k/a, AN I,iii,1 and 3), trans. by Thanissaro (2006); and, AN 1.51-52 (a/k/a, AN I,vi,1-2), trans. by Thanissaro (1995), as well as trans. by Nyanaponika & Bodhi (1999), p. 36.
  5. See, e.g., Sutta Nipata 1.8, Metta Sutta, trans. by Thanissaro (2004). Ühendit metta-bhāvanā tegelikult selles suttas ei ole, kuid seal on kirjas, et tuleb "kultiveerida" (bhāvaye) oma mettat.
  6. Vt näit. Itivuttaka. 1.27, trans. by Ireland (1997), pp. 169-70.
  7. Vaata Digha Nikaya 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486, referenced in note above regarding citta-bhāvanā.
  8. Vt näit. Anguttara Nikaya 4.41, trans. Thanissaro (1997). Veel vt. Majjhima Nikaya 44, Culavedalla Sutta, trans. by Thanissaro (1998a):
    [Upasaka Visakha:] "Now what is concentration, lady, what qualities are its themes, what qualities are its requisites, and what is its development [samādhibhāvanāti] ?"
    [Bhikkhuni Dhammadinna:] "Singleness of mind is concentration, friend Visakha; the Satipatthana are its themes; the four right exertions are its requisites; and any cultivation, development, & pursuit of these qualities is its development."
  9. Vt näit. Majjhima Nikaya 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developed samatha-vipassana (or any of the seven sets of Bodhipakkhiya dhamma) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally, Anguttara Nikaya 4.170 identifies three ways in which an arahant develops samatha-vipassana: samatha first; vipassana first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and, Thanissaro, 1998b). Vt ka Paracanonical texts (Theravada Buddhism) Nettipakarana 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago".)
  10. Linnart Mälli loeng "Bodhisattva tee", 2002. [2]