Aadu Hint

Aadu Hint (õieti Adolf Edmund Hint; 28. detsember 1909 / 10. jaanuar 1910 Igaküla, Muhu-Suure vald, Muhu kihelkond – 26. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.

Elulugu

Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Tähtsal kohal on selles ka hirm pidalitõve ees.

Aadu Hint sündis Muhu saarel. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. Aastatel 1923–1929 õppis ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1932. aastal lõpetas Sõjakooli aspirantide kursuse jalaväelasena, ülendati lipnikuks 1933. aastal.

Aastatel 1929–1936 töötas Aadu Hint Rootsiküla algkoolis (1931–1932 oli ajateenistuses 9. Üksikus Jalaväepataljonis ja 1. Jalaväerügemendis) ja 1936–1940 Tartus õpetajana. 20. juulil 1932 andis lubaduse astuda oma kodukohale lähemasse Kaitseliidu üksusesse liikmeks^[1] ja arvates 1. septembrist 1932 võeti vastu Kihelkonna malevkonna Kihelkonna kompaniisse.^[2] 1940. aastal astus Eestimaa Kommunistlikku Parteisse, II Riigivolikogu liige 40. valimisringkonnast. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees, hiljem oli Nõukogude tagalas, kuid teatud ajal sõja lõpus kaalus ka Rootsi põgenemist^[3].

Aadu Hint oli Eesti NSV Ülemnõukogu saadik. Aastatel 1974–1984 oli ta Eesti NSV Raamatuühingu juhatuse esimees.

Isiklikku

Ta oli Johannes Hindi vend. Nende isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugsõidukapten ning I Riigikogu liige. Aastatel 1937–1941 oli Aadu Hint abielus Debora Trulliga (Debora Vaarandi), (abiellusid 31.mail 1936 Saaremaal) , 1941–1958 Minni Nurmega. 1961. aastast oli ta abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste).

Aadu Hindil oli kaheksa last. Neist on tuntud Päärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkijana. Elve Hindiga sündis tal kolm tütart Anu Hint, Riina Ojastu ja Kadri Hint-Dagbjatsson.^[4]

Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule.

Teoseid

"Pidalitõbi" (1934)
"Vatku tõbilas" (1936)
"Kuldne värav" (1937)
"Tulemees" (1939)
"Metshaned" (1945)
"Tagaranna-meeste kalakuunar". Näidend 3 vaatuses (1947)
"Töömeeste portreid"(1948)
"Vesse poeg" (1948)
"Kuhu lähed, seltsimees direktor?" (1949) – film "Veealused karid" Tallinna Kinostuudio, 1959
"Angerja teekond" (1950)
"Tuuline rand" (4 köidet: 1951 [millest 1952. aastal tuli ümbertöötatud uustrükk^[5]], 1954, 1960, 1966) – filmid "Tuuline rand" Tallinnfilm, 1971 ja "Gladiaator" Tallinnfilm,1969
"Hundid ja kitserahvas" (1956)
"Oma saar" (I, 1997; I+II 1980)

Tunnustus

1955 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1965 – Eesti NSV rahvakirjanik
1982 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Tiina(d)")
Lenini orden
Tööpunalipu orden

Viited

↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.1042:20
↑ Kaitseliidu Saaremaa maleva pääliku Käsukiri nr. 50 – 10. septembrist 1932 § 9. Saaremaa Maleva Teataja, 15. oktoober 1932, nr. 17, lk. 2.
↑ Aksel Tamm: "Aga see oli üks mees" (III). Aadu Hint. – Looming 4/2003, lk. 602-607.
↑ Jaanus Kulli (9. jaanuar 2010). "Aadu Hindi lesk: "Teadsin küll, et abiellun endast vanema mehega. Ometi on nüüd nii kurb üksi olla."". Õhtuleht. Vaadatud 02.12.2021.
↑ Vrd. Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271-284.

Kirjandus

"Pidalitõvest" puudutatu kohtus. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 4.
Autorile naha peale. Vaba Maa, 16. märts 1935, nr. 65, lk. 6.
Kalju Leht: Aadu Hint. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat 1975 (Eesti kirjamehi).
Helene Siimisker: Kaks kõnelust Aadu Hindiga. – Looming 1/1960, lk. 125–136.
Pärt Lias. Kujutamisvõtteid A. Hindi "Tuulises rannas". – Keel ja Kirjandus 1/1970, lk. 1–14.
Ülo Tonts. "Tuulise ranna" tulek arvustuse peeglis. – Keel ja Kirjandus 1/1980, lk. 1–8.
Oskar Kuningas. Libahundi motiive Aadu Hindi loomingus. – Keel ja Kirjandus 1/1985, lk. 13–18.
Aadu Hint 75. – Looming 1/1985, lk. 81–89.
Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, lk. 271–284.

Välislingid

Aadu Hint Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Aadu Hint – 100: Kokkupuuteid kirjanikuga, Saarte Hääl, 11. jaanuar 2010

[1] ttps://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.1042:20

[2] Kaitseliidu Saaremaa maleva pääliku Käsukiri nr. 50 – 10. septembrist 1932 § 9. Saaremaa Maleva Teataja, 15. oktoober 1932, nr. 17, lk. 2.

[3] Aksel Tamm: "Aga see oli üks mees" (III). Aadu Hint. – Looming 4/2003, lk. 602-607.

[4] Jaanus Kulli (9. jaanuar 2010). "Aadu Hindi lesk: "Teadsin küll, et abiellun endast vanema mehega. Ometi on nüüd nii kurb üksi olla."". Õhtuleht. Vaadatud 02.12.2021.

[5] Vrd. Cornelius Hasselblatt: Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271-284.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]