29. Kaitsepataljon

29. Kaitsepataljon (saksa keeles Schutzmannschaft Front Bataillon nr. 29) ja 29. Politseipataljon (F) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeüksus.

29. Kaitsepataljon, 1941–1943
Tegev	28. november 1941 – 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	major Joann Peikner major Karl Ant

Juhtkond ja koosseis

major Joann Peikner, Pataljoni ülem

major Kaarel Saimre (–17. novembrini 1942), pataljoni ülem

• 1. kompanii, ülem kapten Manivald Randla, leitnant/kapten Elmar Lang
• 2. kompanii, ülem leitnant Kuuskla
• 3. kompanii, ülem kapten Animägi, kapten Vassili Villemson / kapten Manivald Randla

Isikkoosseis

29. Kaitsepataljon moodustati vabatahtlikest ja 28. novembril 1941 Tallinna-Nõmme Omakaitse maleva kasarmeeritud 2.kompaniist. Pataljoni suuruseks oli 530 meest, staap asus Tallinnas.

Pataljoni ülesandeks pidi saama vahiteenistuse pidamine Tallinna linnas, kuid 5. märtsil 1942 lähetati pataljon ilma varustuse ja relvadeta Tallinnast Krasnogvardeiskisse (Gatšina) ja sealt edasi Volodarskisse, Leningradi piiravate Saksa vägede toetuseks Leningradi rindele, Oranienbaumi platsdarmile, Ligovo–Uritski piirkonda sealset Punaarmee läbimurret sulgema, kus väljaõppeta pataljon kandis lahingutes raskeid kaotusi.

Jaanuaris 1943 toodi pataljoni riismed rindelt ära ja saadeti Tartusse puhkusele, pärast puhkust suunati allesjäänud pataljoni ohvitserid ja võitlejad 30. Eesti Politseipataljonile täienduseks ja osa mehi astus Eesti Leegioni.

29. Kaitse(vahi)pataljon II

Veebruaris 1943 pataljon kui rindeüksus likvideeriti ning moodustati sama numbrit kandev vahiteenistuseks ette nähtud väeosa Schutzmannschaft Wacht Bataillon nr. 29. Pataljon formeeriti 4 Omakaitse malevate kompaniidest, mis asusid Tallinnas, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus.

Uue moodustatud pataljoni ülemaks määrati major Karl-Richard Ant. Pataljoni suurus oli sel ajal 530 meest. Pataljoni staap asus Tallinnas, Adolf Hitler Straße 58.

Juhtkond ja koosseis

major Karl-Richard Ant, pataljoni ülem

• 1. kompanii
• 2. kompanii
• 3. kompanii
• 4. kompanii

29. Eesti Politseipataljon

29. Politseipataljon (F), 1944
Tegev	1943–1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	major Karl Ant

1943. aasta lõpus koondati pataljon Tallinna ning detsembris 1943 muudeti pataljoni nimi 29. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Batallion 29).

1943. aastani Saksa Wehrmachti rindeväeosade juhatusele allunud, kuid seejärel Saksa Korrapolitsei kõrgemale komandörile Eestis allutatud pataljonis asendati seni kehtinud Wehrmachti auastmed Saksa Korrapolitsei auastmetega.

1944. aasta alguses olid pataljoni allüksused kaitsel Narva jõe liinile kaitsesse Uusna-Vääska lõigul – 1. kompanii Ust-Žerdjanka küla juures, 2. kompanii Uusna küla juures, 3. kompanii jäi reservi.

1944. aasta veebruaris ja märtsis osales pataljon Narva lahingutes, kus 2. veebruaril 1944 murdis Punaarmee Krivasoos ja Vääska jõe ääres nende kaitsest läbi ja raskeid kaotusi kandes (eriti 1. kompanii) oli pataljon sunnitud oma positsioonidelt taganema.

Märtsis 1944 viidi pataljon rannakaitsesse Utria randa ning Kalvi ja Aseri ruumi, rannakaitsele Virumaal.

Pataljoni likvideerimine

29. Eesti Politseipataljon likvideeriti juunis 1944 Pärnus ja pataljoni isikkoosseis jagati 37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonidesse.

Vaata ka

• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
• Julgestusgrupp
• Kaitse Vahipataljonid
• 29. Kaitse Rindepataljon

Kirjandus

• Alf (Alfred R.) Kubbo, “Tulises katlas", 1966
• Reigo Rosenthal: 29. politseipataljoni lahing Narva rindel 1944. aasta 2. veebruaril // Sõdur 5/2022