Viimsi Gümnaasium

Viimsi Gümnaasium on riigigümnaasium Viimsi vallas, mis ehitati aastal 2018.

Viimsi Gümnaasium
Asutatud	2018
Kooli tüüp	riigigümnaasium
Direktor	Karmen Paul
Aadress	Tammepõllu tee 2, Haabneeme, Viimsi vald
Deviis	Valikutega loome maailma
Koduleht	vgm.edu.ee

Tegu on esimese riigigümnaasiumiga Harjumaal. 2023. aastal on Viimsi Gümnaasiumis 560 õpilast, 56 õpetajat, 102 õppeainet ja 11 koostööpartnerit. Kooli direktor on algusest peale olnud Karmen Paul.

Riigigümnaasium on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluv gümnaasiumiastmega kool (10.–12. klass) 2018/2019. õppeaastaks tegutses Eestis 15 riigigümnaasiumi, kus on ligi 5500 õppekohta. 2023. aastaks oli Eestis juba üle kahekümne riigigümnaasiumi.

Koolist

Viimsi Gümnaasiumis õpivad ainult 10.–12. klassi õpilased. Õppeaasta on jagatud kolmeks perioodiks ning õppetunni pikkus on 75 minutit. Riigigümnaasiumi saavad kandideerida kõik huvilised üle Eesti ning õpilase elukoha alusel eelistusi ei anta. 2021. aastaks õppis Viimsi Gümnaasiumis 75% Viimsi valla õpilastest ning ülejäänud 25% õpilastest on peamiselt pärit Tallinnast. Koolis on kasutusel moodul- ja valikkursused ning mentorsüsteem, mis toetab õpilasi. 2020. aastal kandideeris Viimsi Gümnaasium Aasta Kooli auhinnale ning saavutas teise koha.

Eripära

Viimsi Gümnaasiumis peavad õpilased kolme aasta jooksul oskama kasutada viit 21. sajandi oskust. Gümnaasiumi lõpuaastal ehk 12. klassis peavad õpilased sooritama küpsuseksami, kus vastavalt õpitud oskused proovile pannakse.

Nõutavad 21. sajandi oskused on suhtlemine, koostöö, loovus ja ettevõtlikkus, enesetõhusus ning probleemi lahendamine ja kriitiline mõtlemine.

Moodulsüsteem

Viimsi Gümnaasiumis on lisaks kohustuslikele kursustele vaja valida igaks õppeaastaks moodul ehk 3-kursuselise valdkonnapõhine ainepakett. Igal aastal peab õpilane valima endale uue mooduli. Kokku tuleb gümnaasiumi jooksul läbida kolm moodulit ehk kokku peab iga õpilane läbima üheksa kursust.

Esimese õppeaste ehk G1 moodulvalikud

• Loodus ja keskkond
• majandus
• reaal
• kirjandus, keel ja kultuur
• inimene ja sport
• 21. sajandi meediaruum

Teise õppeastme ehk G2 moodulvalikud

• Inimene ja tervis
• ettevõtlus
• infotehnoloogia
• ruum ja disain
• sündmuskorraldus
• eluviis
• filmikunst

Kolmanda õppeastme ehk G2 moodulvalikud

• Eluteadused
• õigusruum ja politoloogia
• inseneeria
• loomemoodul
• inimene ühiskonnas
• õpetaja kui juht

Valikkursused

Õpingute jooksul tuleb igal õppijal läbida vähemalt 6 valikkursust. Valikkursustena on lisaks võimalik läbida ka õppekava väliseid kursuseid, näiteks ülikoolide kursuseid, muusika- ja teatrikooli, spordi ja õpilasesinduse tegemisi.

Võõrkeeled ja kultuur

• Hispaania keel
• soome keel
• prantsuse keel
• rootsi keel
• giidindus

Muusika, meedia, draama, kunst

• Vokaalansambel
• segakoor
• koolibänd
• koolimeedia Hüpernool
• näitering Eksperiment
• väitlusklubi
• luulelavastuse loomine festivaliks
• näitleja töö kaameraga
• loominguline projekt
• praktilised läbirääkimisoskused
• filosoofia kui vaimne jõud

IT, tehnoloogia, "Rakett 69"

• Fotograafia alused
• videograafia

Loodus, liikumine ja turvalisus

• Looduses liikumine
• jooga
• esmaabi
• riigikaitse
• treeningulaager
• tähelepanelikkuse ja enesejuhtimise kursus
• sportlik meisterlikkus pallimängudes ja üldfüüsiline treening
• rännakud iseendaga - kohalolu kunst
• jätkusuutlikkuse valikkursus

Mentorsüsteem

Viimsi Gümnaasiumis on lennupõhised mentorgrupid, milles on kuni 15 õppijat ja nende mentoriteks on koolipersonal. Mentorsüsteem on oluline, et toetada individuaalsemalt õpilase toimetulekut gümnaasiumi jooksul. Väiksemad rühmad aitavad luua tugevama suhte mentori ja õpilase vahel ning samuti tagab koolipere ühtsuse.

Hoone arhitektuur

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõstab esile Viimsi Gümnaasiumi erilisust mitmel tasandil. Ta rõhutab: "Esiteks on see esimene riigigümnaasium Harjumaal, olles oma loomingulise ja funktsionaalse õpikeskkonnaga suunanäitajaks tulevastele koolidele. Teiseks on Viimsi riigigümnaasium ehitatud peamiselt puidust, mis on meile paljudele südame- ja kodulähedane loomulik materjal."

Koolihoone projekteerimisel oli peamine eesmärk luua võimalikult väikese energiavajadusega hoone, mille kandekonstruktsioon on peamiselt ristkihtpuidust.

Viimsi Gümnaasium on ehitatud peamiselt puidust, kasutatud on ka betooni ning välisfassaadil metalli.

"Esimesel korrusel on suurem rõhk betoonil, puitkonstruktsioon algab alates teisest korrusest, kus hoone ei puutu enam kokku nii palju maapinnast tuleva niiskusega," selgitab arhitekt Jan Skolimowski.

Arhitektid pidasid ruumide akustikaga tegelemist üheks peamiseks väljakutseks. Oluline oli tagada piisav helisummutus etteantud eelarve piires. Jan Skolimowski mainib sööklas kasutatud nappide lahenduste kohta: "Akustiline plaat pandi lakke vaheldumisi värvitud pinnaga. Et ruum sisearhitektuuriliselt põnevam oleks, kinnitati laevalgustid teise nurga all kui tavaliselt ning värvi lisavad toolid."

Kõigis klassiruumides on kaks puitseina ja kaks kaetud seina. Arhitekt Kaspar Kruuse selgitab: "See on materjali eripära, et päris igas seinas puitu jätta ei saa, sest tekib heli läbikostmise probleem. Lisaks on see visuaalne küsimus, kas seda üldse olekski vaja". Klassiruumide avatuse ja avaruse tagamiseks jäid nähtavale ja avatuks ka ventilatsioonitorud.

Hoone ehitus algas hilissügisel aastal 2017.Arhitekt Peeter Loo selgitab, et üks peamisi põhjuseid, miks valiti peamiseks ehitusmaterjaliks ristkihtliimpuit, oli selle kiirus valmistamisel ja paigaldamisel. Siiski pidid nad tegema mitmeid muudatusi tuleohutusnõuete tõttu ning see viivitas mõningaid tähtaegu.