Ristkihtliimpuit

Ristkihtliimpuit (CLT) on puitpaneeltoode, mida valmistatakse täispuidust saematerjalist.

Kuusepuidust kolmekihiline CLT-plaat

Ristkihtliimpuidu laudadest kihid on lapiti liimitud nii, et iga kihi puidusüü jääb risti eelmisega. Tavaliselt liidetakse kihid sümmeetriliselt, et paneeli välimiste kihtide suunad oleksid samad ning enamasti on kihte paaritu arv, kuid erijuhtudel võib olla neid ka paarisarv – sel juhul arvestatakse siiski sümmeetrilist jaotust. Kihtide risti paigutamine võimaldab paneeli mitmesuunalist kasutamist, kuid enamasti on eri suundades siiski erinevad tugevusnäitajad. Ristkihtliimpuit sarnaneb konstruktsioonilt vineeriga, kuid sellel on märgatavalt paksemad kihid.

Ristkihtliimpuitu (CLT-d) ei tohi segamini ajada liimpuiduga (GLT-ga), mis on toode, mille lamellid on orienteeritud samasuunaliselt.[1]

CLT on väidetavalt tulepüsivuse seisukohalt samaväärne teraskonstruktsioonide või betooniga.[viide?]

2016. aastal pakuti välja plaan püstitada Stockholmi 40-korruseline ristkihtliimpuithoone ja 100-korruseline torn The Splinter Londonisse.[2] 2016. aasta septembris ehitati maailma esimene suuremõõtmeline torujas rajatis Londoni kolledžis Chelsea College of Arts, kasutades lehtpuidust valmistatud ristkihtliimpuitplaate. 35 meetri kõrguse The Smile'i arhitekt oli Alison Brooks ja tehnilised arvutused tegi Arup koostöös American Hardwood Export Counciliga. Teos loodi London Design Festivali tarbeks.[3] 3852 kuupmeetrist ristkihtliimpuidust koosnev Dalston Lane, mis asub Dalston Square'il, on maailma suurim ristkihtliimpuidust rajatis. See valmis 2017. aastal. 33 meetrit kõrge rajatise ristkihtliimpuidust konstruktsioonilise osa ehitas Ramboll Group A/S.[4]

Ristkihtpuitu saab ideaalselt kasutada seina-, vahelae- ja katusepaneelidena koos muude ehitusmaterjalidega.[5] CLT kihid on omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusena tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas.[6] Kihtide arv on alati paaritu.[7] Ristuvad kihid tagavad lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

Ristkihtpuitu kasutati esmakordselt 1990. aastate alguses Saksamaal ja Austrias. Põhjalikke katsetusi materjaliga tehti alles sajandi lõpu poole. Alles 2000. aastatel hakati CLT-d kasutama ja selle omadusi hindama ka mujal Euroopas.

Ristkihtpuit on väga populaarne just elementmajade ehituses.[8]

EelisedRedigeeri

  • Suured arhitektuurilised võimalused
  • Keskkonnasäästlik ehitusmaterjal
  • Lühike ehitusperiood
  • Hea soojusisolatsiooniga

PuudusedRedigeeri

  • Suuremad tootmiskulud ja kallim hind
  • Kehv heliisolatsioon
  • Puudub piisav info materjali eluea kohta
  • Suur toormaterjali kulu

ViitedRedigeeri

  1. "Glulam/CLT Structural Timber Association". Vaadatud 13. aprill 2017.
  2. Patrick Clark. "The Race for the Wood Skyscraper Starts Here" (inglise). Vaadatud 13. aprill 2017.
  3. Himelfarb, Ellen. "The Smile by Alison Brooks Architects Gives CLT a Boost". Architect Magazine. American Institute of Architects. Vaadatud 13. aprill 2017.
  4. "Dalston Lane". Vaadatud 13. aprill 2017.
  5. https://www.palmatin.com/et/ristkihtpuit-paneel/
  6. https://www.thinkwood.com/products-and-systems/cross-laminated-timber-clt-handbook
  7. http://www.arcwood.ee/et/clt-ristkihtpuit, 2018
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2020. Vaadatud 3. juunil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)