Tselluloosi- ja paberitööstus

Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.

Erialaterminoloogias mõistetakse "tselluloosi" (inglise keeles chemical pulp) all puidu keemilise ja "puitmassi" (inglise keeles mechanical pulp) all mehaanilise töötluse tulemusel saadud puidumassi. Kasutusel on kolm peamist keemilist protsessi: sulfitmeetod, Krafti protsess ja soodaprotsess. Mehaanilisel töötlusel võib saada kahte sorti puitmassi: termomehaanilist puitmassi ja defibröörpuitmassi.[1]

Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit.[2]

Tänapäeval valmistatakse tselluloosist lisaks paberile ka teisi tooteid. Näiteks toiduainetetööstuses on pakkematerjalina väga levinud õhuke läbipaistev või trükivärvidega kaunistatud tsellofaan, kuna see ei lase läbi õhku, vett, rasvu ega baktereid. Tekstiilitööstus kasutab tselluloosi kunstsiidi ehk viskoosi tootmiseks. Veel tehakse tselluloosist nitrotselluloosi, mis on suitsuta püssirohu ehk ballistiidi tooraineks ning tselluloidi, mida tänapäeval kasutatakse peamiselt vaid lauatennisepallide valmistamiseks, kuid millest minevikus tehti esemeid nukkudest tselluloidfilmini.

Tööstusharu EestisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Eesti paberitööstus
 
Kehra tselluloositehas, 1940
 
Tselluloosi tootmine Eestimaal sai alguse Fahle majana tuntud hoones

AjaluguRedigeeri

Esimene eestimaine paberileht valmis väidetavalt Tartus alma materi asutamise aastal ehk 1632 ja umbes 100 aastat hiljem, 1734 rajati Eesti vanim tänini tegutsev paberitootmisettevõte Räpina Paberivabrik.[3] Toorainena kasutati sealgi kaltsu, mida 19. sajandi keskel hakati segama puidumassiga ning hiljem tselluloosiga, mille tootmist alustati 19. sajandi lõpul Tallinnas (hoones, mida tänapäeval tuntakse Fahle majana). Mõned aastad hiljem alustas tegevust Venemaa suurimaks ja ühtlasi üheks maailma suuremaks tselluloosivabrikuks saanud Saksa firma Waldhofi filiaal Pärnus.[4]

Eesti Vabariigi ajal 1920–1930. aastatel andsid tselluloos ja paber koos teiste metsasaadustega umbes kolmandiku riigi ekspordituludest. Näiteks tselluloos läks peamiselt Inglismaale, USA-sse ja Prantsusmaale. 1935. aastal tegutses suurtööstustena neli paberivabrikut, kahel neist olid ka tselluloosi osakonnad ja kaks puidumassivabrikut, peale selle veel kaks väiksemat puidumassitööstust. 1938. aastal valmis uus tselluloositehas Kehras, mis oli valmimise ajal üks moodsamaid Euroopas ning andis tselluloosi sulfaatmeetodil.[5]

Tööstusharu tänapäevalRedigeeri

2018. aasta seisuga tegeles Eestis tselluloosi- ja paberitööstuse (ka paberi ja paberitoodete tootmise) valdkonnas 64 ettevõtet. Valdkonna ettevõtted moodustavad töötleva tööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete arvust 1%. Siin on hõivatud üle 1300 inimese (1% töötleva tööstuse ettevõtete töötajatest). Nimetatud ettevõtete koondmüügitulu oli 2018. aastal üle 267 miljoni euro (2% töötleva tööstuse ettevõtete müügitulust). Ärikasum oli tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetel kokku 2018. aastal enam kui 36 miljonit eurot, mis moodustas 13,5% nende müügitulust (kasumimarginaal, kogurentaablus). Tegemist on võrreldes teiste sektoritega väga hea rentaablusega. 69% tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab alla 10-ne töötaja. See näitab, et siin on mikroettevõtteid vähem kui Eesti töötleva tööstuse ettevõtetes keskmiselt. 3% ettevõtetes töötab enam kui 100 töötajat (2 ettevõtet). 28% tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtetest on müügitulu kalendriaastas suurem kui 1 miljon eurot (18 ettevõtet). Enam kui 3/4 tselluloosi ja paberitööstuse ettevõtete müügitulust tuleb ekspordist.[6]

Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ning suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Sektor on Eesti keskmisest kõrgema palga ja lisandväärtusega. Eestis on nähtud sektori arenguks suurt potentsiaali, kuna hetkel viiakse välja miljoneid tihumeetreid töötlemata paberipuitu, mida võiks väärindada koha peal. Paraku on puidukeemia tööstuse arendamine põrkunud erinevate huvigruppidega ning pole Eestis hoogu sisse saanud. Sektor eksportis enim tooteid Indiasse, Itaaliasse ja Soome. Peamised ekspordiartiklid on puitmass ja pinakatteta jõupaber ning papp. Kõrgem palk tuleb sektoris ka asjaolust, et suuremad ettevõtted eelistavad paljusid tugiteenuseid sisse osta, mistõttu on ettevõttesse jäänud vaid kõige olulisemad funktsioonid ja küllaltki vähe töötajaid. Paberitööstuse investeeringud sõltuvad suuresti kahe sektori suurima ettevõtte tegevusest. Seetõttu võib mõni üksik suurem investeering üldnumbreid oluliselt mõjutada.[7]

2020. aasta kolmandas kvartalis oli tselluloosi- ja paberitööstuse ettevõtete müügitulu kokku pea 72 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui 2019. aasta III kvartalis. Valdkonna ettevõtete töötajate arv on suurenenud aastaga 4,5% ja makstud tööjõukulud 2%.[8]

Eesti tselluloosi- ja paberitööstuse suurimad ettevõtted müügitulu alusel (TOP 6)[8]Redigeeri

Ettevõte Põhitegevusala Asutatud[9] Müügitulu (2020 III kvartal) Töötajate arv (30.09.2020 seisuga) Suurim omanik[9] Omanike (suurima) koduriik[9]
1 Aktsiaselts Estonian Cell Paberimassi tootmine 2000 24 243 151 € 99 Heinzel Group Austria
2 "HORIZON" TSELLULOOSI JA PABERI AKTSIASELTS

ehk Kehra Tselluloositehas

Paberi- ja papitootmine 1938 10 744 873 € 365 Tolaram Group Singapur
3 Stora Enso Packaging Aktsiaselts Lainepaberi ja -papi tootmine 1998 5 824 018 € 36 Stora Enso Oyj Soome
4 AR Packaging Estonia AS Lainepaberi ja -papi tootmine 1998 4 899 787 € 58 AR Packaging Rootsi
5 Victor Stationery OÜ Muude paberi ja papptoodete tootmine 2003 4 321 293 € 95 Victor Stationery Group Suurbritannia
6 DS Smith Packaging Estonia AS Lainepaberi ja -papi tootmine 1998 3 967 241 € 94 DS Smith Plc Suurbritannia

Tootmine ja tarbimine tänapäeva maailmasRedigeeri

Tselluloosi- ja paberiturg on heterogeenne ja tihedalt sisemiselt seotud, mis tähendab, et rahvusvaheline kaubandus ei hõlma mitte ainult kõiki erinevaid tootekategooriaid, vaid ka pooltooteid ja toormaterjale. Lisaks kiumaterjalidele toimub riikide vahel tselluloosi ja ümbertöötatud materjalide ost-müük. Tselluloosi- ja paberitootjad on spetsialiseerunud: mõned neist tegelevad vaid puitmassi tootmisega, teised opereerivad tervet tootmistsüklit kiumaterjalidest kuni erinevate paberisortideni välja. Tulemusena valitseb olukord, kus paljud riigid on keskendunud konkreetse lõpptoote tegemisele ja sõltuvad samas teiste pabertoodete osas impordist.[10]

2002. aastal tuli toormaterjali, tselluloosi ja paberi toodangust umbes 60% 9 riigist: USAst, Kanadast, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt, Hiinast, Jaapanist ja Brasiiliast ning 6 neist andsid rohkem kui poole eelmainitud toodete ekspordimahust maailmas. USA, Kanada, Soome ja Rootsi hõlmavad kõigil eelmainitud turgudel märkimisväärse osa. Saksamaa on Soome ja Rootsiga võrdväärses mahus pabertoodete eksportija. Venemaa on tähtis tegija eelkõige toormaterjali turgudel. Üldiselt on Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate osatähtsus maailma mastaabis viimasel aastakümnel langenud. Euroopa firmade turuosa vähenes aastatel 2002–2006 35%lt 31%ni. Põhja-Ameerika ettevõtete puhul on sama näitaja kukkunud 41%lt 35%ni. Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika firmad on aga oma tootmismahtude poolest 100 suurima tselluloosi- ja paberitootja hulgas ettepoole liikunud. Eriti tõuseb esile Aasia, kus aastail 2005–2010 tehti umbes 2/3 kõnealuse tööstusharu investeeringutest. Eelmainitud trendi illustreerib ka järgnev tabel, kust on näha, et 2010. aastaks on 10 suurima tootjariigi (paberi ja papi toodang, st. toormaterjali ja tselluloosi pole arvestatud) hulka saanud Lõuna-Korea ja Indoneesia.[10][11]

Koht Riik Tootmismaht 2010. aastal
tuhandetes tonnides
1. Hiina 92 599
2. USA 75 849
3. Jaapan 27 288
4. Saksamaa 23 122
5. Kanada 12 787
6. Soome 11 789
7. Rootsi 11 410
8. Lõuna-Korea 11 120
9. Indoneesia 9 951
10. Brasiilia 9 796

2010. aasta seisuga olid 5 suurima toodangumahuga paberi ja papi valmistamise ettevõtet International Paper (USA), Stora Enso (Soome), UPM (Soome), Svenska Cellulosa Aktiebolaget (Rootsi) ja Smurfit Kappa Group (USA).[12]

 
Maailma viie suurima paberi ja papi tootja hulka kuuluva Stora Enso tehas Soomes Oulus

Ka tarbimises domineerivad peaaegu võrdses mahus Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia: rohkem kui 90% maailma paberi- ja papitoodetest (360 miljonit tonni 2004. aastal) leiavad kasutuse just neis maailmajagudes. Okeaanias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas tarbitakse kokku vähem kui 8%.[10][11]

TulevikuväljavaatedRedigeeri

Seoses arvuti ja interneti võimaluste arenguga on juba paarkümmend aastat räägitud paberivabast tulevikumaailmast. Tegelikkuses on aga nõudlus pabertoodete järele pidevalt kasvanud: näiteks USA kontorites paberitarbimine aastail 1980–2000 kahekordistus. Sama suurt kasvu on ennustatud ka terve maailma paberivajadust silmas pidades.[13][14] Paberi eelistamist näiteks e-lugeritele on selgitatud eelkõige inimeste emotsionaalsusega: paberilt lugemine tekitab meis parema tunde.[15] Arvatakse, et aastani 2020 kerkib nõudlus pabertoodete järele umbes 2,1% aastas ja tõus on kiireim Ida-Euroopas, Aasias (v.a Jaapan) ja Ladina-Ameerikas. Kasvu kiirus erineb riikide vahel suuresti: arenguregioonides ületab oodatav tõus 4%, samas kui küpsetel turgudel (Põhja-Ameerika, Euroopa Liit, Jaapan) jääb eelmainitud näitaja vahemikku 0,5–1%.[10]

Tootmismahtude pidevast kasvust unistades ei saa tööstus aga ära unustada tähtsat asjaolu: puidu ja muu kiurikka biomassi kasutamine ressursina on piiratud, sest keskkonnakaitselised ja jätkusuutlikkuse kaalutlused seavad omad piirid. Vastavalt FAO 1998. aasta andmetele on Venemaa, Põhja- ja Ladina-Ameerika peamised puidupõhise kiumaterjali omajad. Viimasel neist on aga saadaolev ressurss limiteerituim, kuna metsade osakaal, mida ei saa teatud põhjustel (asukoha tõttu halb ligipääsetavus, kaitse alla kuulumine) raiuda, on märksa suurem, võrreldes maailma keskmise näitajaga. Paberitööstuse toormaterjal on nõutud kaup ka konkureerivatel tegevusaladel, nagu biomassist elektri ja vedelkütuste tootmine ning viimased on suure kasvupotentsiaaliga.[10]

Eelneva tõttu tuntakse tselluloosi- ja paberitööstuses üha enam huvi ka teiste looduslike kiutaimede vastu. Näiteks Ladina-Ameerikas oleks paberi tootmiseks mõistlik kasutada suhkruroo raba, Kagu-Aasias peetakse hea potentsiaaliga tselluloositööstuse tooraineks bambust. Perspektiivi nähakse ka linas, kanepis ja džuudis (inglise jute). Viimastel aastatel on aktiivsemalt rääkima hakatud ka sellest, et sünteetilised kiumaterjalid võivad tulevikus teha paberitööstuses samasugust revolutsiooni nagu viimastel aastakümnetel tekstiilitööstuses.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. R. Reiska "Tselluloosi tehnoloogia"
  2. 2,0 2,1 Britannica Academic edition kasutatud 23.04.2012
  3. Räpina Paberivabriku kodulehekülg kasutatud 23.04.2012
  4. Metsi hakkab mõjutama tööstuse areng RMK
  5. Metsanduse osa Eesti Vabariigi ülesehitamisel RMK
  6. Statistikaameti andmebaasi alusel, aastastatistika, andmed 2018.a kohta
  7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. "2018. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE". 2019. Vaadatud 20.10.2020.
  8. 8,0 8,1 teatmik.ee andmebaasi sektoripõhise statistika alusel
  9. 9,0 9,1 9,2 Ettevõtte koduleht
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 L. Szabo´, A. Soria, J. Forsström, J.T. Keränen, E. Hytönen A world model of the pulp and paper industry: Demand,energy consumption and emission scenarios to 2030 Environmental Science & Policy 12 (2009), 257–269
  11. 11,0 11,1 H. Karikallio, P. Mäki-Fräntia, N. Suhonen Competition in the global pulp and paper industries – An evaluation based on three approaches Journal of Forest Economics 17 (2011), 91–104
  12. The PPI Top 100 – most companies in the black
  13. H. Suurkask "Muinasjutt paberivabast tulevikust", Eesti Päevaleht, 31.07.2004
  14. . http://www.cbsnews.com/video/watch/?id=5243310n,kasutatud 24.04.2012
  15. . http://www.youtube.com/watch?v=T6s5E_0Qavg&feature=relmfu, kasutatud 24.04.2012
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "aPRNg" ei kasutata eelnevas tekstis.

VälislingidRedigeeri