Atlandi ookeani ületus
Transatlantilised ületusteed on üle Atlandi ookeani kulgevad Ameerikaid ning Euroopat või Aafrikat ühendavad reisija- ja kaubaveod kui ka sideliinid (allveekaablid).
Suurem osa reisijaveost toimus sajandeid ookeani põhjaosas, Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, ajalooliselt eeskätt Ühendkuningriigist otse Ameerika Ühendriikidesse. Traditsiooniliselt on Atlandi peasadamaks sajandeid olnud New York, kuigi tänapäeval on Louisiana ja Houstoni sadamate kaubamahud veelgi suuremad.
Atlandi laevanduse ajalugu
muuda
_Railroad_Lines_NEW_YORK,_HARBOUR.jpg)
Sajandeid pärast juhuslikku viikingite kaubavahetuse kahanemist Marklandiga lõid Hispaania kuningriigi Lääne-India alused 1566. aastal korrapärase ja kestliku Atlandi-ülese kaubatee. Sellele eelnesid Kolumbuse reisid, järgnesid aga orjakaubandus ja niinimetatud "kirstulaevad".
19.–20. sajandil emigreerusid inimesed ookeaniliinilaevadel õnne otsinguil miljonite kaupa Uude Maailma, mis rauges vaid reisilennukite kasutusse võtmisega. Kuulsaks sai USA immigratsioonivärav Ellis Islandi saar, mis suleti ja jäeti aastakümneteks unarusse 1954. aastal.
Transatlantilised sadamalinnad
muudaEuroopa
muuda- Southampton Inglismaal
- Liverpool Inglismaal
- London Inglismaal
- Cardiff Walesis
- Glasgow Šotimaal
- Edinburgh Šotimaal
- Belfast Põhja-Iirimaal
- Queenstown Iirimaal
- Dublin Iirimaal
- Bremen Saksamaal
- Hamburg Saksamaal
- Amsterdam Hollandis
- Rotterdam Hollandis
- Antwerpen Belgias
- Cherbourg Prantsusmaal
- Le Havre Prantsusmaal
- Bordeaux Prantsusmaal
- Lissabon Portugalis
- Gibraltar Suurbritannia meretagusel alal
- Patras Kreekas
- Fiume Austria-Ungaris (tänapäeva Horvaatias)
- Trieste Austria-Ungaris (tänapäeva Itaalias)
- Messina Itaalias
- Napoli Itaalias
Põhja-Ameerika
muuda- New York Ameerika Ühendriikides
- Philadelphia Ameerika Ühendriikides
- Plymouth Ameerika Ühendriikides
- Boston Ameerika Ühendriikides
- Portland Ameerika Ühendriikides
- Halifax Kanadas
- Québec Kanadas
- Montréal Kanadas
Kuulsusrikkamad transatlantilised migratsioonilaevad
muudaTitanic (1911 White Star Line), Olympic (1910 White Star Line), Oceanic (1899 White Star Line), Saxonia (1899 Cunard Line),...
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Atlandit ületavad lennukoridorid
muudaArtikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti üks regulaarsemaid Atlandi-ületajaid on Toomas Hendrik Ilves, kes tegi sellega algust juba kolmeaastaselt, lennates 1957. aasta 25. jaanuaril koos pageva perega Royal Dutch Airlinesile kuulunud lennuki pardal Londonist otse New Yorki.[1]
Allvee kommunikatsioonikaablid
muudaTelegraafikaablid
muudaEnne raadio leiutamist oli ainuke viis mandrite vahel suhelda läbi sügavasse ookeanipõhja lastud telegraafikaablite. 1858. aastal veeti neist esimene Briti võimu all tuhandeid kilomeetreid Valentia saarelt Iirimaalt kuni Heart's Contenti asulasse Newfoundlandi saarel Kanadas. See töötas vaid kolm nädalat, järgnevad katsed 1865. ja 1866. aastal (kaablit aitas paigaldada omaaegne maailma suurim laev Great Eastern) olid tunduvalt edukamad.
Telefonikaablid
muudaEsimest telefonikõnesid edastavat transatlantilist allvee telefonikaablit TAT-1 hakati paigaldama 1955. aastal.
| Nimi | Kasutusaastad | Tüüp | Lähtekanaleid | Lõppkanaleid | Idaots | Lääneots |
|---|---|---|---|---|---|---|
| TAT-1 | 1956–1978 | galvaaniline | 36 | 51 | Šotimaa | Newfoundland |
| TAT-2 | 1959–1982 | galvaaniline | 48 | 72 | Prantsusmaa | Newfoundland |
| CANTAT-1 | 1961–1986 | galvaaniline | 80 | – | Inglismaa | Newfoundland |
| TAT-3 | 1963–1986 | galvaaniline | 138 | 276 | Inglismaa | New Jersey |
| TAT-4 | 1965–1987 | galvaaniline | 138 | 345 | Prantsusmaa | New Jersey |
| TAT-5 | 1970–1993 | galvaaniline | 845 | 2112 | Hispaania | Rhode Island |
| CANTAT-2 | 1974–1992 | galvaaniline | 1840 | – | Inglismaa | Nova Scotia |
| TAT-6 | 1976–1994 | galvaaniline | 4000 | 10000 | Prantsusmaa | Rhode Island |
| TAT-7 | 1978–1994 | galvaaniline | 4000 | 10500 | Inglismaa | New Jersey |
Valguskaablid
muudaEsimene sidekaabel, mille kaudu edastati ka Interneti andmepakette oli transatlantilist allvee valguskaabel TAT-8, mida hakati paigaldama 1988. aastal.[viide?]
| Nimi | Kasutusaastad | Tüüp | Lähtekanaleid | Lõppkanaleid | Lääneots | Idaots |
|---|---|---|---|---|---|---|
| TAT-8 | 1988–2002 | Valguskaabli kiud | 40 000 | – | New Jersey | Suurbritannia ja Prantsusmaa |
| PTAT-1 | 1989–2004 | fiiberoptiline | 3 × 140 Mbit/s | New Jersey ja Bermuda | Iirimaa ja Suurbritannia | |
| TAT-9 | 1992–2004 | fiiberoptiline | 2 × 565 Mbit/s | – | USA | Saksamaa ja Holland |
| TAT-10 | 1992–2003 | fiiberoptiline | 80 000 | – | New Jersey ja Nova Scotia | Hispaania, Prantsusmaa ja Suurbritannia |
| TAT-11 | 1993–2004 | fiiberoptiline | 2 × 565 Mbit/s | – | New Jersey | Suurbritannia ja Prantsusmaa |
| CANTAT-3 | 1994–2010 | fiiberoptiline | 2 × 2,5 Gbit/s | Nova Scotia | Island, Fääri saared, Suurbritannia, Taani ja Saksamaa | |
| TAT-12/13 | 1996–2008 | fiiberoptiline | 12 × 2,5 Gbit/s | – | USA × 2 | Suurbritannia ja Prantsusmaa |
| TAT-14 | 2001– | fiiberoptiline | 3,2 Tbit/s | – | New Jersey × 2 | Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Saksamaa ja Taani |
Lisaks on paigaldatud kokku 11 erakaablisüsteemi, 2 on projekteerimise staadiumis.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ The Statue of Liberty - Ellis Island Foundation