Aed-liivatee

Aed-liivatee
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales;
Sugukond	Huulõielised Lamiaceae;
Perekond	Liivatee Thymus;
Liik	Aed-liivatee;
Binaarne nimetus
	Thymus vulgaris; L. 1753
Sünonüümid
	Origanum thymus Kuntze; Origanum webbianum (Rouy) Kuntze; Thymus baeticus var. prostratus Boiss. ex Lacaita; Thymus chinensis K.Koch; Thymus ilerdensis González ex Costa; Thymus sublaxus Rouy; Thymus vulgaris var. capitatus Willk.; Thymus vulgaris var. latifolius Sennen; Thymus vulgaris subsp. palearensis (O.Bolòs & Vigo) O.Bolòs & Vigo; Thymus vulgaris var. palearensis O.Bolòs & Vigo; Thymus vulgaris var. verticillatus Willk.; Thymus vulgaris subsp. vulgaris; Thymus webbianus Rouy; Thymus webbianus var. prostratus (Boiss. ex Lacaita) O.Bolòs & Vigo; Thymus × welwitschii subsp. 'ilerdensis (González ex Costa) Nyman ; Thymus zygis subsp. ilerdensis (González ex Costa) Nyman;

Aed-liivatee ehk tüümian (Thymus vulgaris) on huulõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane igihaljas poolpõõsas.

Välimus

Aed-liivatee on 30–40 cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas. Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad, lillad või valkjad. Taim õitseb juunist augustini. Viljaks on pähklike.

Aed-liivatee illustratsioon raamatust "Köhler's Medizinal-Pflanzen" (1887)

Levila

Pärit Vahemere maadest, Põhja- ja Lääne-Aafrikast. Eestis levinud kultuurtaim.

Kasvukoht

Eelistab päikesepaistelist ja kuiva kasvukohta.

Kasutamine

Aed-liivateed kasutatakse ravimtaimena ning kulinaarias, kus ta on peamiselt tuntud tüümiani nime all.

Aed-liivatee lehti ja noori võsusid võib koguda terve vegetatsiooniperioodi kestel. Varjulises õhurikkas kohas kuivab ürt kiiresti, kasutamisel tuleks arvestada, et kuivatatud taimel on tugevam maitse kui värskel.

Erinevalt paljudest teistest maitsetaimedest, säilitab tüümian oma meeldiva maitse ka pikal kuumutamisel, seega on ta ideaalne suppide, hautiste, tomatikastme ja puljongite maitsestamisel. Eriti hästi sobib tüümian lambalihaga. Tüümian on nii Provence'i ürdisegu ehk Herbes de Provence 'i kui ka bouquet garni komponent.

Aed-liivatee mõjub seedimist soodustavalt, puhitusevastaselt, antiseptiliselt ja rahustavalt. Kompresside ja lahustena aitab väikeste haavade, muljumiste ja paisete ravimisel. Tee aitab tõhusalt köha, bronhiidi, angiini jm korral.

Aed-liivatee droog

Aed-liivatee ürti (Thymi herba) kogutakse ja kuivatatakse sama moodi nagu nõmm-liivateed, maha lõigatakse 10–15 cm pikkused varretipud.^[2]

Euroopa farmakopöa järgi koosneb droog kuivatatud maapealsetelt osadelt eraldatud lehtede ja õite segust ja peab sisaldama eeterlikku õli (Thymi aetherolum) vähemalt 1,2% ja õli peab omakorda sisaldama vähemalt 40% tümooli ja karvakrooli.^[2]

Tüümianiõli

Pikemalt artiklis Tüümiani eeterlik õli

Aed-liivatee sisaldab rikkalikult tüümiani eeterlikku õli, mis leiab kasutamist nii kosmeetikatööstuses kui meditsiinis.

Eeterliku õli seespidise kasutamise vastunäidustused on rasedus, soolepõletik ja südamepuudulikkus.^[2]

Tarbimisega kaasnevaid ohtusid seostatakse tümooliga, mis suurtes annustes (0,3–0,6 g) seespidiselt kasutatuna võib põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja koomat, kuni südame- ja/või hingamistegevuse blokeerimiseni välja.^[2]

Aed-liivatee ekstraktid

Aed-liivatee metanooli- ja vesiekstraktil on in vitro katsetes inhibeeriv toime tuberkuloosi mükobakteri isolaadile H37Rv.^[3]^[4]

Ajalugu

Vanad egiptlased kasutasid aed-liivateed palsameerimisel.

Vanad kreeklased pühendasid taime armastus- ja ilujumalannale Aphroditele.^[2] Kreeklased lisasid seda vanniveele ning põletasid lõhnasuitsu saamiseks templites. Roomlased lõhnastasid tüümianiga eluruume ja tõenäoliselt nendega koos levis taim ka Alpidest põhja poole.

Keskaegsetes kloostriaedades oli aed-liivatee tuntud vürtsi- ja ravimtaimena. Seda lisati taimekimbukestesse, mida usuti kaitsvat nakkushaiguste eest^[5].

Kristlikud legendid omistavad liivateele erilist pühadust ja väge. Ühe legendi kohaselt olevat taim saanud oma erilise mõju sellest, et jumalaema puhanud sellel istudes jalgu. Teise pärimuse järgi kandis neitsi Maarja end Joosepiga laulatades liivateest pärga. Liivateed nimetatakse ka neitsi Maarja "voodiõlgedeks", sest voodis, kus ta koos Jeesuslapsukesega magas, olnud teistele taimedele lisaks ka liivateed. 17. sajandil ilmunud kokaraamat soovitab liivatee ja õllega kõrvaldada häbelikkust^[6].

Vaata ka

Paljalehine liivatee

Viited

↑ Thymus vulgaris L., veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 913-914, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
↑ Adelina Jiménez-Arellanes, Rosa Martinez, Rosa García jt, Thymus vulgaris AS A POTENCIAL SOURCE OF ANTITUBERCULOUS COMPOUNDS, Pharmacologyonline 3: 569-574 (2006), veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)
↑ Lall N, Meyer JJ., In vitro inhibition of drug-resistant and drug-sensitive strains of Mycobacterium tuberculosis by ethnobotanically selected South African plants., J Ethnopharmacol. september 1999;66(3):347-54, veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)
↑ McVicar, J., Suuri Yrttikirja, WSOY, Helsinki, 2004
↑ Raal, Ain. "Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest", Valgus, 2005

Välislingid

[1] Thymus vulgaris L., veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)

[A.Raal-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 913-914, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

[3] Adelina Jiménez-Arellanes, Rosa Martinez, Rosa García jt, Thymus vulgaris AS A POTENCIAL SOURCE OF ANTITUBERCULOUS COMPOUNDS, Pharmacologyonline 3: 569-574 (2006), veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)

[4] Lall N, Meyer JJ., In vitro inhibition of drug-resistant and drug-sensitive strains of Mycobacterium tuberculosis by ethnobotanically selected South African plants., J Ethnopharmacol. september 1999;66(3):347-54, veebiversioon (vaadatud 30.06.2015)(inglise keeles)

[5] McVicar, J., Suuri Yrttikirja, WSOY, Helsinki, 2004

[6] Raal, Ain. "Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest", Valgus, 2005

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

Aed-liivatee

Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond	Huulõielised Lamiaceae
Perekond	Liivatee Thymus
Liik	Aed-liivatee
Binaarne nimetus
Thymus vulgaris L. 1753
Sünonüümid
Origanum thymus Kuntze Origanum webbianum (Rouy) Kuntze Thymus baeticus var. prostratus Boiss. ex Lacaita Thymus chinensis K.Koch Thymus ilerdensis González ex Costa Thymus sublaxus Rouy Thymus vulgaris var. capitatus Willk. Thymus vulgaris var. latifolius Sennen Thymus vulgaris subsp. palearensis (O.Bolòs & Vigo) O.Bolòs & Vigo Thymus vulgaris var. palearensis O.Bolòs & Vigo Thymus vulgaris var. verticillatus Willk. Thymus vulgaris subsp. vulgaris Thymus webbianus Rouy Thymus webbianus var. prostratus (Boiss. ex Lacaita) O.Bolòs & Vigo Thymus × welwitschii subsp. 'ilerdensis (González ex Costa) Nyman Thymus zygis subsp. ilerdensis (González ex Costa) Nyman^[1]