Ava peamenüü

KasvatamineRedigeeri

 
Pistaatsiapähklid puul
 
'Napoletana'

Harilik pistaatsia kasvab metsikult Venemaa ja Kesk-Aasia mägipiirkondades ja seda kasvatatakse enamikus Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikides, Vahemere maades ja USA-s, eriti Californias, kuhu see viidi 1890. aastatel. Tänapäeval on olulisemad pistaatsiapähklite tootjad Türgi, Iraan, Palestiina ja Süüria[1].

Pistaatsiapähkel on luuvili, mis mõneti meenutab mandlit. Pistaatsiapähklid kasvavad kobaras ning neid korjatakse käsitsi või masinatega, mis pähklid puu otsast alla raputavad, et need saaks maast kokku korjata. Pärast korjamist pähkleid leotatakse, et eralduks punakas või kollane koor. Seejärel kuivatatakse pistaatsiapähklid päikese käes. Pähkli rohekas tuum on väike ja ümmargune, maitselt mahe ning veidi magus. Pähklit katab peen pruunikas kest ning ümbritseb õhuke suhteliselt kõva koor, mis lõheneb vilja küpsedes pikisuunas. Algselt kreemikat värvi koor omandab kuivades roosa tooni, toiduainetööstuses pistaatsiapähkli koori töödeldakse, et need veel roosakamaks muuta[1].

Suurimad tootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Iraan 472 097* 47,0
  USA 231 000** 23,0
  Türgi 150 000 14,9
  Hiina 74 000* 7,4
  Süüria 57 195 5,7
  Kreeka 10 000* 1,0
  Itaalia 2850* 0,3
  Afganistan 2000 0,2
  Austraalia 1792 0,2
  Tuneesia 1400 0,1
Maailm kokku 1 005 436 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus

KasutamineRedigeeri

 
Pistaatsiapähklid pakendatuna
 
Blanšeeritud pähklid

Pistaatsiapähkleid süüakse tervelt, jahvatatult või tükeldatuna, soolaga ja ilma. Neid tarvitatakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete (pudingud, koogid) valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse.

Vahemere maade ja Aasia köök kasutab pistaatsiapähkleid palju, eriti kondiitritoodetes ning liha- ja linnuliharoogades. India köögis valmistatakse neist sageli püreed, mida kasutatakse kastmena riisi ja juurviljade juurde.

Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostisRedigeeri

Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Tabelites on toodud lisanditeta röstitud pistaatsiapähklite toiteväärtus ja biokeemiline koostis. Lipiide hulgas on küllastunud rasvhappeid 5,46 g, monoküllastumata rasvhappeid 23,68 g, polüküllastumata rasvhappeid 13,45 g, β-sitosterooli 200 mg, kampesterooli 10 mg ja stigmasterooli 3 mg.[3]

Toitained[3]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 1,85 g
Kalorsus 567 kcal
Valgud 20,95 g
Lipiidid 44,82 g
Tuhk 3,00 g
Süsivesikud 29,38 g
Sahharoos 7,12 g
Glükoos 0,26 g
Fruktoos 0,22 g
Tärklis 1,38 g
Kiudained 9,90 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 107,0 mg
Raud (Fe) 4,03 mg
Magneesium (Mg) 109,0 mg
Fosfor (P) 469,0 mg
Kaalium (K) 1007,0 mg
Naatrium (Na) 6,0 mg
Tsink (Zn) 2,34 mg
Vask (Cu) 1,29 mg
Mangaan (Mn) 1,24 mg
Seleen (Se) 10,0 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 3,0 mg
B1 0,70 mg
B2 0,23 mg
B3 1,37 mg
B4 71,4 mg
B5 0,51 mg
B6 1,12 mg
E 2,57 mg
Luteiin+
zeaksantiin
1160 μg
K 13,2 μg
Folaadid 51 μg
β-karoteen 156 μg
Aminohapped[3]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 4,06 g
Arginiin 2,20 g
Aspartaamhape 1,91 g
Leutsiin 1,60 g
Seriin 1,26 g
Valiin 1,26 g
Lüsiin 1,20 g
Fenüülalaniin 1,11 g
Glütsiin 0,99 g
Alaniin 0,96 g
Isoleutsiin 0,93 g
Proliin 0,84 g
Treoniin 0,70 g

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, Tea, 2006, lk.292
  2. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org. Vaadatud 12.01.2015. Inglise.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Vaadatud 4.03.2011. Inglise.