Vikipeedia

Pärnu Nüüdismuusika Päevad

(Ümber suunatud leheküljelt Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused)

Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on 1988. aastal alguse saanud nüüdismuusikafestival, mis andis osavõtjatele võimaluse täiendada oma muusikaharidust. Konkretiseerimaks ainevalda, valiti igal aastal helilooja, kelle muusikalise ja muusikateoreetilise loominguga tegeldi. Kui alguses olid festivali kavas eelkõige muusikaajaloolised loengud, millele lisandus intiimses vormis musitseerimine Pärnu Muusikakooli saalis, siis ajapikku muusikaesituste osatähtsus tõusis, jõudes 1992. aastal esimese iseseisva kontserdini Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis. Samal ajal suurenes festivali loenguosas muusikateoreetiliste käsitluste hulk. Iga aastaga suurenes ka festivali trükitud kava nii sisuline kui ka vormiline maht.

Festivaliga seotud inimesed on olnud tegevad ka muude Eesti muusikaelule oluliste koosluste loomisel. 1990. aastal pani rühm üliõpilasi aluse Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduslikule toimetusele "Scripta Musicalia", mille väljaannetes on küllaltki suur osatähtsus ka nüüdismuusikal. 1992. aastal loodi Eesti Arnold Schönbergi Ühing, mis hakkas koondama Eesti nüüdismuusikahuvilisi. 1993. aastal loodi koostöös Eesti Kontserdi ja NYYD festivaliga NYYD Ensemble, mis sestpeale on otsustavalt kujundanud eesti interpreetide ja kontserdipubliku esteetilisi vaateid.

Festivali on korraldanud Eesti Arnold Schönbergi Ühing (1993–1999, alates aastast 2003) ning Pärnu Ooperi ja Balleti Sihtasutus (1998–1999). Festivali korraldamisel on teinud koostöö NYYD Grupp (1995–1998), Tartu Ülikool, Pärnu Kontserdibüroo (2003–2004). Alates aastast 2007 on festival toimunud tihedas koostöös Academia Non Grata festivaliga "In Graafika". Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on Eesti Festivalide liige.

Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustuste ajaloo võib jaotada kaheks perioodiks: 1988–1999 ning alates aastast 2003.

Esimene periood muuda

1988–1994, 1998–1999: Pärnu muuda

Kaasaja muusika päevad Pärnus 1988. Igor Stravinski muuda

Esimesed Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid laupäeval, 30. jaanuaril 1988 Pärnu Lastemuusikakooli saalis nimetuse all "Kaasaja muusika päevad Pärnus". Teemaheliloojaks oli Igor Stravinski. Stravinskist pidas loengu Mart Jaanson ning Stravinski Klaverikontserdi aastast 1924 seades kahele klaverile ning Sonaadi kahele klaverile esitasid Maimu Parts ja Andrus Kallastu. Ette kanti ka Igor Stravinski "Lastepalad" klaverile kolmele käele, klaveril Maimu Parts ja Eve-Riina Rannik ning "Seente sõda" (Andrus Kallastu, vokaal ja Maimu Parts, klaver).

Nüüdismuusika päevad Pärnus 1989. Paul Hindemith muuda

Teised Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 27.–29. jaanuaril 1989 Pärnu Lastemuusikakooli saalis ja Pärnu Eliisabeti kirikus. Jumalaema Mariast rääkis Evald Saag ning Paul Hindemithi laulutsüklist "Maria elu" Andrus Kallastu. Ette kanti Paul Hindemithi Sümfoonia "Mathis der Maler" seades klaverile neljale käele (Mart Jaanson ja Andrus Kallastu, klaver), Sonaat klaverile neljale käele 1938 (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver), Sonaat kahele klaverile 1942 (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver), Teine klaverisonaat 1936 (Rauno Remme, klaver), Sonaat viiulile ja klaverile E-duur 1935 (Svea Juckum, viiul ja Rauno Remme, klaver), "Viis laulu vanadele tekstidele" 1936 (vokaalansambel) ning Teine orelisonaat Ene Salumäe (orel). Kuulati Paul Hindemithi ooperi "Mathis der Maler" (Maalikunstnik Mathis) salvestist. Üritusest kirjutas Kultuurilehes Anneli Nemvalts (Anneli Nemvalts: Muusikatudengite Hindemithiaad, Kultuurileht, veebruar 1989)

Nüüdimuusika Päevad. Pärnu 1990. Benjamin Britten muuda

Kolmandad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 26.–28. jaanuaril 1990 Pärnu Lastemuusikakooli saalis. Loenguga Benjamin Britteni elust ning ooperitest "Koovitaja jõgi" (Curlew River) ning "Noorukid tulises ahjus" (Burning Fiery Furnance) esines Anneli Nemvalts. Ette kanti Benjamin Britteni "Eleegiline masurka ja rondo" kahele klaverile (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver) ning kuulati Benjamin Britteni ooperite "Koovitaja jõgi" (Curlew River) ja "Noorukid tulises ahjus" (Burning Fiery Furnance) ning "Sõjareekviemi" salvestisi. Päevadest kirjutas Pärnu Postimehes Anneli Remme (Anneli Remme: Britten Pärnus!, Pärnu Postimees, 6.1.1990) ja Kultuurilehes Marko Lõhmus (Marko Lõhmus: Britten Pärnus!, Kultuurileht, 16.2.1990)

Pärnu IV Nüüdismuusikapäevad 1991. Arnold Schönbergi Päevad Pärnus muuda

Neljandad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 25.–27. jaanuaril 1991 Pärnu Lastemuusikakoolis. Arnold Schönbergi ooperitest rääkis Kristel Pappel, dodekafoonilisest tehnikast Schönbergi Puhkpillikvintetis op.26 Andrus Kallastu, Schönbergi harmooniaõpetusest Mart Humal ning Schönbergi essekogumikust "Stiil ja idee" Mart Jaanson. Mart Ernesaks (klaver) esitas Arnold Schönbergi Klaveripalad op.33 ning kuulati Arnold Schönbergi oopereid "Ootus" (Erwartung), "Õnnelik käsi" (Die glückliche Hand) ning "Moses ja Aron" (Moses und Aron) ning melodraamade tsüklit "Kuu-Pierrot" (Pierrot lunaire). Päevadest kirjutas kultuurilehes "Sirp" Mart Jaanson (Mart Jaanson: Ja Mooses läks üles jumala mäele... (2.Mo 24,13). Arnold Schönbergi Päevad Pärnus, Sirp, 1.02.1991). Päevadega seoses ilmus artiklite kogumik "Schönberg" (Scripta Musicalia, 1990) ning Arnold Schönbergi teoste nimekiri (Fratres / Scripta Musicalia, 1990).

Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1992. Alban Bergi Päevad Pärnus muuda

Viiendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 24.–26. jaanuaril 1992 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja Pärnu Vanalinna Põhikoolis.

Sümpoosionil rääkisid Mart Jaanson (Kujunev Berg, atonaalne Berg; Klaverisonaat op.1 (1908–1920), Klarnetipalad op.5 (1913) ning Kammerkontsert 1925), Timo Lipponen (Varased laulud (kuni 1907)), Kristel Pappel (Viis orkestrilaulu Peter Altenbergi postkaarditekstidele op.4 ja Lulu 1934), Andrus Kallastu (Dodekafooniline Berg: Kontsertaaria "Der Wein" (1929)), Kai Ploom (Viiulikontsert 1935). Loreta ja Antanas Budriunai ja Timo Lipponeni ühisettekanne käsitles Alban Bergi ooperit "Wozzeck". Haigestunud Maija Lilje teksti "Berg ja kirjandus: Berg ja Kraus; Lüüriline süit 1926" luges ette Kristel Pappel. Samas kuulati katkendeid loengutes käsitletud teostest.

Kontserdiosas kanti ette Alban Bergi Klaverisonaat op.1 (Maimu Parts, klaver), Viis noorusargset laulu (Timo Lipponen, vokaal ja Mart Ernesaks, klaver), Neli pala klarnetile ja klaverile op.5 (Tarmo Pajusaar, klarnet ja Riine Pruuli, klaver) ning Arnold Schönbergi Kolm klaveripala op.11 (Peep Lassmann, klaver), Kaks ballaadi op.12 (Andrus Kallastu, vokaal ja Maimu Parts, klaver), Kaks kaanonit J.W.Goethe tekstidele 1905, Kaks satiiri segakoorile op.28, Dreimal tausend Jahre op.50a ning Valik oopuseta kaanoneid segakoorile (Kammerkoor "Mainor", dirigent Olari Elts).

Eeltutvustusena ilmus artikkel Sirbis "Alban Bergi Päevad" (Sirp, 17.1.1992) ning järelkajana Mart Jaansonilt "BERG!!!GREB" (Sirp, 7.2.1992).

Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1993. Anton Weberni Päevad Pärnus muuda

Kuuendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 22. augustil 1992 asutatud Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 28.–31. jaanuaril 1993 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Pärnu Vanalinna Põhikoolis, Pärnu (Laste) Muusikakoolis ja Pärnu Raekojas. Seekordseks teemaheliloojaks oli Anton Webern.

Schönbergi koolkonna vormiõpetusest rääkis Mart Humal, horisontaalliinist Weberni Klaverivariatsioonides op.27 Maris Valk-Falk, Schönbergi ooperi "Die glückliche Hand" vormist ja dramaturgiast ning musitseerimisest teatrivahenditega Kristel Pappel, Webernist ja tonaalsusest Rimantas Janeliauskas, Weberni koorimuusikast Marko Lõhmus, Alban Bergi ooperi "Lulu" vormist ja dramaturgiast Kristel Pappel, sonaadivormist Weberni loomingus Keelpillitrio op.20 II osa ning 5 pala op.5 näitel Andres Pung. Ääremärkusi Theodor Adorno "Kaasaegse muusika filosoofia" kohta tegi Jaan Ross, küsimuse "Mida teha Weberniga? Mida teha Webernita?" püstitas Mart Jaanson ning Uue Viini koolkonna tulekust Eestisse rääkis Avo Hirvesoo.

Kontsertidel kõlas Alban Bergi Klaverisonaat op.1, Arnold Schönbergi Klaveripalad op.11, Klaveripalad op.19, Klaveripalad op.23, Klaveripalad op.33a ja 33b ning Anton Weberni Klaverivariatsioonid op.27 Lauri Väinmaa (klaver) esituses. Arnold Schönbergi Laulud op.1, Laulud op.3, 2 ballaadi op.12 ja Laulud op.14 esitasid Timo Lipponen (vokaal) ning klaveriduo Maimu Parts ja Andrus Kallastu (klaver). Arnold Schönbergi Neli pala segakoorile op.27, Kolm satiiri op.28, Dreimal tausend Jahre op.50a, Psalm 130, De profundis op.50b, Drei deutsche Volkslieder ning oopuseta kaanonid kõlasid Kammerkoor "Mainori" esituses, dirigent Olari Elts. Anton Weberni "Ruhig fliessend" esitasid Terje Raidmets (viiul), Kirti-Kai Loorand (vioola) ja Kaido Kelder (tšello). Anton Weberni Laulud op.3 esitasid Villu Valdmaa (vokaal) ja Andres Paas (klaver)

Päevade meelelahutusüritusena toimus Pärnu (Laste) Muusikakoolis "Schönberg-Cabaret", millel esitati Arnold Schönbergi kabareemuusikat.

Päevadest kirjutasid Jaan Ross ("Schönbergi-ühingu Weberni päevad" (Sirp,12.2.1993)) ja Vaike Sarv ("Mida teha Weberniga?" (Õhtuleht, 5.02.1993)).

VII Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1994. Olivier Messiaeni Päevad Pärnus muuda

Seitsmendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 26.–29. jaanuaril 1994 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Pärnu Vanalinna Põhikoolis ja Pärnu Muusikakoolis

Loengud muuda
Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Muusika definitsioon
Madis Kolk: Viini Riigiooperist
Liis Kolle: Wagner lavastab Wagnerit
Tarmo Pajusaar: Klarnet nüüdismuusikas
Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Kuidas kuulata muusikateost?
Kristi Mühling: Kannel nüüdismuusikas
Kristel Pappel: Ooper Schönbergist aastani 1945
Timo Lipponen: Ooper aastast 1945 tänaseni
Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Kuidas uurida partituuri?
Mart Siimer: Messiaeni laadidest
Mart Humal: Kuues pilk Jeesuslapsele – fuuga "Par Lui tout a eté fait"
Mihkel Peäske: Flööt nüüdismuusikas
Mart Jaanson: Olivier Messiaenist ja muusikalisest mõtlemisest
Avalik proov muuda
Arnold Schönberg: Pierrot lunaire/Kuu-Pierrot op.21
Kontsert muuda
Claude Debussy: Syrinx
flööt Mihkel Peäske
Frank Martin: Ballaad
Henri Dutilleux: Sonatiin
flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
Usko Meriläinen: Tre notturni per piano 1966
Tauno Marttinen: Kimalluksia (Gleams) 1977
Magnus Lindberg: Twine 1988
klaver Marja-Liisa Anttikoski
Olivier Messiaen
Le Merle noir/Musträstas 1932
flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
Chants de Terre et de Ciel/Maa ja taeva laulud 1938
vokaal Katrin Lehismets, klaver Tanel Joamets
Quatour pour la Fin du Temps/Aja lõpu kvartett 1941
klarnet Tarmo Pajusaar, viiul Merje Hallik, tšello Pärt Tarvas, klaver Reinut Tepp
Visions de l’Amen/Aameni-visioonid 1943
klaver Tanel Joamets, Inga Lehto, Anto Pett
Vingt Regards sur l’Enfant Jésus/Kakskümmend pilku Jeesuslapsele 1944
klaver Peep Lassmann
Poémes pour Mi
vokaal Tatjana Timofejeva, klaver Tanel Joamets
Arnold Schönberg: Pierrot lunaire/Kuu-Pierrot op.21
kõnelaul Taniel Kirikal, flööt Mihkel Peäske, klarnet Tarmo Pajusaar, viiul Kaido Välja, vioola Kirti-Kai Loorand, tšello Kaido Kelder, klaver Riine Pajusaar, dirigent Andrus Kallastu
Film muuda

Schönberg, Wien ja sõja-aastad. Telefilm 1992, autor Larry Weinstein

Meelelahutus muuda

Schönberg-Salon: Improvisatsioonid

Anto Pett, Tanel Joamets, Tarmo Pajusaar, Priit Lehto,
Publikatsioonid ja salvestised muuda
Helle Tamm: Kas taas dialoog tühjusega ehk VII Pärnu Nüüdismuusika Päevad (Pärnu Postimees, 22.01.1994)
Mari Vihmand: Aasta pärast Bouleziga (Kultuurileht, 11.02.1994)

1995–1999: Tartu muuda

Tartu Uue Muusika Päevad 1995. Pühendatud Pierre Boulezi 70. sünnipäevale muuda

Esimesed Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Tartu Uue Muusika Päevade nime all Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Tartu Ülikooli ja Tartu Richard Wagneri Seltsi ühisel korraldamisel 9.–11. veebruaril 1995 Tartu Ülikoolis ja Vanemuise kontserdisaali fuajees

Loengud muuda
Mart Jaanson: Preliminaaria Pierre Boulezi elule ja loomingule
Janika Päll: James Joyce "Olysses"
Jaan Kivistik: Mõtlemise muutumisest 20. sajandil
Mari Vihmand: Eesti nüüdismuusika
Merike Vaitmaa: 50. ja 60. aastate avangardism Eestis
Mart Humal: Stravinski bleibt
Urve Lippus: Carl Dahlhaus
Mari Vihmand: Ligeti loomingust
Kontserdid muuda
Pierre Boulez: Structures II vihik 1956–61
Steve Reich: Piano Phase kahele klaverile 1967
klaver Anto Pett, Siim Poll
György Ligeti: Etüüdid klaverile 1985 nr 3, 5
klaver Ia Remmel
Olivier Messiaen: Vingt Regards sur l’Enfant-Jésus/Kakskümmend pilku Jeesuslapsele

nr 2, 11, 5

2 osa teosest "Catalogue d’Oiseaux"
klaver Peep Lassmann
Pierre Boulez
Sonatiin flöödile ja klaverile 1946
flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
Domaines sooloklarnetile 1968
klarnet Tarmo Pajusaar
Helena Eensaar-Tulve
Saar 1993
viiul Maano Männi, klarnet Tarmo Pajusaar
Sõnajalad 1993
vokaal Annika Tõnuri, klaver Jana Peäske
Erkki-Sven Tüür: Arhitektoonika VII
flööt Mihkel Peäske, bassklarnet Meelis Vind, klaver Jana Peäske
Margo Kõlar: Väike Ferdinand elukeerises
flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
Jüri Reinvere
Urvaste õhtud 1987
klaver Jana Peäske
Winter music 1995
flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
Stephen Montague: Paramell VI 1981
flööt Mihkel Peäske, klarnet Meelis Vind, tšello Leho Karin, klaver Jana Peäske
Pierre Boulez: Dérive kuuele instrumendile 1984
Kerri Kotta: Muusika 8+1-le esitajale 1994
Arvo Pärt: Süllaabiline muusika 13-le instrumendile op.12 1964
Jaan Rääts: Nonett op.29 1967
Pierre Boulez: Memoriale sooloflöödile ja 8-le instrumendile 1985
solist Mihkel Peäske
Mart Siimer: "Ämblik" keelpillikvartetile 1994
Mari Vihmand: Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest 1992
solist Meeli Tammu
Erkki-Sven Tüür: Arhitektoonika VI 7-le instrumendile 1992
NYYD Ensemble koosseisus: flööt Mihkel Peäske, Lande Kits; oboe Kalev Kuljus, Maimu Kaarde; klarnet Tarmo Pajusaar, Margus Vahemets, Meelis Vind; fagott Tarmo Velmet, Kulvo Tamra; metsasarv Kalle Koppel, Jüri Peetson; trompet Johannes Mitt; tromboon Johannes Kalaus; löökpillid Terje Terasmaa, Madis Metsamart; kitarr Margus Kits; klaver Jana Peäske; viiul Maano Männi, Merje Hallik, Pirgit Vesmes; vioola Mall Help, Kerstin Tomson; tšello Leho Karin; kontrabass Roland Lill; dirigent Olari Elts
Meelelahutus muuda

Päevade lõpetamine Tartu Ülikooli kohvikus.

Publikatsioonid ja salvestised muuda
Mart Jaanson (tõlkija): "Maailm on alati valel teel – Reinhard Kageri intervjuu Pierre Bouleziga" (Kultuurileht, 3.02.1995)
Liis Kolle: "Olari Elts: kõik selgub hiljem" (Postimees, 10.02.1995)
Mart Jaanson: "Pierre Boulez – avantürist ajastu muusikas" (Postimees 8.02.1995)
Mart Siimer: "Modernmuusika kodunemisteel" (Eesti Ekspress, veebruari 3. nädal 1995)
Andrus Kallastu: "Pump, pump, tump" (Kultuurileht, 24.2.1995)
Rahastajad muuda

Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu Kultuurkapital, EV Kultuuri- ja Haridusministeerium, Saksa Kultuuri Instituut

Tartu Uue Muusika Päevad 1996. Pühendatud Luciano Beriole muuda

Teised Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 8.–11. veebruaril 1996 Tartu Ülikooli peahoones

Loengud muuda
Mart Jaanson: Berio Sinfonia
Anneli Remme: Beriost ja muusikasemiootikast
Tatjana Tsaregradskaja: The Concept of Musical Time in Pierre Boulez’s and Luciano Berio’s Musical Theory and Composition
Mart Jaanson: Boulezi Struktures II
Lorenza Fonzari: Edoardo Sanguineti and Berio
Jaak Rähesoo: Berioga seotud angloameerika luuletajatest
Kristel Pappel: Berio teatrist
Kontserdid muuda
Meelelahutus muuda

Pidustuste lõpetamine klubis "Illegaard"

Publikatsioonid ja salvestised muuda
Rahastajad muuda

Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Tartu Uue Muusika Pidustused 1997. Pühendatud György Ligetile muuda

Kolmandad Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 20.–23. veebruaril 1997 Tartu Ülikooli peahoones

Loengud muuda
Mart Jaanson: Sissejuhatavalt György Ligeti loomingust
Jüri Engelbrecht: Mittelineaarne dünaamika ja muusika
Andrus Kallastu: Anneli Arho raamatust "György Ligeti Atmosfäärid"
Jaan Ross: Illusioonist tingitud peapööritus. Muusika ja tajupsühholoogia kokkupuutumisest György Ligeti 9.etüüdis "Vertige"
Maria Kostakeva: Das Ryzomlabyrinth im Kompositionsverfahren Ligetis
Merike Vaitmaa: Ligeti ooperist "Le grand Macabre"
Ants Juske: Escher ja võimatud kujutised
Kontserdid muuda
György Ligeti: Poème symphonique 100 metronoomile
Publikatsioonid ja salvestised muuda

Anneli Arho: György Ligeti Atmosfäärid. Tõlkija Andrus Kallastu (Scripta Musicalia, 1997)

Rahastajad muuda

Tartu Ülikool, EV Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Avatud Eesti Fond, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Tartu Kultuurkapital, Teater Vanemuine

Teine periood muuda

Alates aastast 2003: Pärnu muuda

Osavõtjad muuda

Siin on loetletud Pärnu Nüüdismuusika Päevadest / Tartu Uue Muusika Pidustustest osa võtnud isikuid ja kollektiive.

Isikud muuda

A muuda

B muuda

E muuda

F muuda

J muuda

H muuda

K muuda

L muuda

M muuda

N muuda

O muuda

P muuda

R muuda

S muuda

T muuda

V muuda

Kollektiivid muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärnu_Nüüdismuusika_Päevad&oldid=5923791"