Ene Salumäe

Ene Salumäe (sündinud 18. mail 1967 Kuressaares) on eesti kirikumuusik, organist ja koorijuht.

Ene Salumäe on mitmekülgne interpreet, kes osaleb juba aastakümneid Eesti muusikamaastikul nii organistina soolokontserte andes kui ka kammermuusikuna erinevate ansamblite koosseisus, continuo-organisti ja -klavessinistina paljudes varajase muusika ettekannetes ning kontsertmeistrina paljude kooride, orkestrite ja solistidega. Ta on esinenud paljudes Euroopa riikides, USAs, Kanadas, Jaapanis ja Venemaal. Ta on enam kui kolme aastakümne vältel osalenud paljudel salvestustel ja kontsertide otseülekannetel Eesti Rahvusringhäälingule ja Soome Yleisradiole ning salvestanud helikandjatele nii solistina kui ka kooride, solistide ja orkestritega.

Lapsepõlv ja muusikaõpingud

Ta lõpetas 1985. aastal Viljandi 4. Keskkooli.

Ene Salumäe ema Anne-Mai Salumäe on koorijuht ja ta kaasas tütart juba varases lapsepõlves kooride tegevusse lauljana, kuid peagi ka kontsertmeistri ja orelisaatjana. Ene Salumäe isa Ivar-Jaak Salumäe õpetas tütre orelit mängima. 6-aastaselt alustas Ene viiuliõpingud Kuressaare Muusikakoolis (õp Laine Kaljo-Sepp). Viiuliõpingud jätkusid Viljandi Lastemuusikakoolis (õp Olav Salu). Ta lõpetas muusikakooli nii viiuli (1981) kui ka klaveri erialal (1985, õp Aili Laasalu-Lee). Vanemate improvisatsiooni ja heliloominguga tegelemine süvendas varakult ka Ene huvi kompositsiooni ja improvisatsiooni vastu. Kooliaja olulisteks õpetajateks ja muusikalisteks suunajateks olid Kalle Tamra heliloomingus, Tõnu Sepp ja Viljandi Linnakapell vanamuusikas, Imbi Tarum klavessiinimängus, oreli- ja improvisatsiooniõpetaja Hugo Lepnurm ning konservatooriumiks ettevalmistamisel muusikateoreetiliste ainete ja koorijuhtimise alal Maie Tamra.

1990. aastal lõpetas Ene Salumäe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise erialal (prof Ants Üleoja) ja oreli lisaerialal (prof Hugo Lepnurm).

1995. aastal omandas ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias muusikamagistrikraadi kirikumuusika ja oreli erialal (prof Olli Porthan), õppides süvendatult klavessiini (dots Anssi Mattila) ja oreliimproviseerimist (dots Kaj-Erik Gustafsson).

Muusikukarjäär

Kirikumuusikuna

Kirikumuusiku, organisti ja koorijuhina on Ene Salumäe tegutsenud mitmetes kogudustes Eestis ja Soomes, sh Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses (1996–2012) ja Helsingi Toomkoguduses (1994–1995 ja 2013) ning olnud riiklike, üldkiriklike ja rahvusvaheliste jumalateenistuste muusikajuht ja organist.

Ene Salumäe on olnud mitmete tähelepanuväärsete kirikumuusikaalaste ettevõtmiste initsiaator ja korraldaja, nagu Eesti esimene Koraalimaraton (2002 Viljandis), kirikumuusika temaatilised erialapäevad „Uue aastatuhande missamuusika“ (2000), „21. saj kantoraat“ (2003), „Improvisatsioon – vaim annab, kui annab“ (2004) jt ning suure kõlapinna saavutanud kontserdisarjade algataja ja kunstiline juht, sh Helsingi toomkiriku iganädalaste orelikontsertide sari „Urkuvartti” (1995), Tallinna Toomkiriku ajaloolise oreli restaureerimisega seotud kontserdisarjad „Orel korda!” ja „Orel koras” (1995–1998), „Orelimaraton” (1998) ja „Orelisild” (2004).

Aastatel 1996 ja 1998–2000 oli Ene Salumäe Tallinna Toompäevade muusikaprogrammi kunstiline juht.

Koori- ja ansamblijuhina

Ene Salumäe on asutanud tänu oma mitmekülgsele muusikahuvile koore ja ansambleid:

• liturgilist muusikat viljelev kammerkoor Missa Nova (1993–1994 Janakkalas Soomes),
• rahvamuusikaseadeid esitav ansambel Arrotajad koos rahvamuusikute Anneli Kont-Rahtola ja Celia Roosega (loodud 2001),
• varajast, eelkõige Tallinnas tegutsenud barokiaja helilooja Johann Valentin Mederi muusikat esitava ansambli MederConsort (loodud 2003).

Pedagoogina

Pedagoogina on Ene Salumäe oma kogemusi jaganud oreli- ja kirikumuusika õppejõu ning kooli- ja kirikumuusika erialajuhina TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (1996–2004), EELK Usuteaduse Instituudis, kirikumuusikaalastel koolitustel üle Eesti ja lastele suunatud orelikursustel Eestis, Soomes ja Kanadas. Ta on välja töötanud ja uuendanud kõrgkoolis kirikumuusika õpetamise ainekavu ja laste oreliõppe ainekavu.

Praegu tegutseb Ene Salumäe oreliõpetaja ja kontsertmeistrina Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna Muusikakoolis.

Uurijana

Huvist muusikaajaloo, eelkõige eesti muusikaloo jäädvustamise, aga ka muusikateaduslike ja -pedagoogiliste teemade vastu on Ene Salumäe käsikirjadest toimetanud ja salvestanud Roman Toi ja Hugo Lepnurme oreliteoste noodi- ja CD-kogumikud ning seadnud orelile ja toimetanud Veljo Tormise ainsa oreliteose „13 pilku oreli poole” (kooritsükli „13 eesti lüürilist rahvalaulu” põhjal). Praegu tegeleb ta süvitsi helilooja Lembit Avessoni muusika käsikirjadega.

Kuulumine muusikaorganisatsioonidesse

Ene Salumäe on olnud mitme erialase organisatsiooni liige ja asutajaliige:

• Organum Seura (1990),
• Eesti Orelisõprade Ühing (1999),
• Eesti Klavessinisõprade Tsunft (2000),
• Rahvusvaheline Hümnoloogia Selts (IAH, 2001),
• Eesti Hümnoloogia Selts (2001).

Isiklikku

Tema ema Anne-Mai Salumäe on koorijuht, isa Ivar-Jaak Salumäe on kirikuõpetaja, vend Erik Salumäe on jurist ja poliitik. Vaimulikud olid ka tema vanaisa Eduard Salumäe, tädimees Endel Kuulpak ja on onud piiskop Tiit Salumäe, Mart Salumäe ja tädipoeg Peeter Paenurm.

Tunnustus

• 2005: Kuusalu valla asutatud esimese Hugo Lepnurme nimelise tunnustusstipendiumi kirikumuusikaalase koolitustegevuse ja orelimuusika aktiivse edendamise eest
• 2012: EELK III järgu teeneterist pikaaegse tulemusliku tegutsemise eest mitmekülgse kirikumuusikuna ja taastatud Toomkooli kantorina
• 2016: Eesti Kooriühingu koostööpreemia pühendumusega tehtud töö eest nii kontserdi ettevalmistamisel kui ka interpreedina osaledes kontserdil „Roman Toi 100“.
• 2019: Soomes tegutseva sihtasutuse Viro-säätiö ehk Eesti Fondi Aino Kallase preemia

Välislingid

Artikli koostamisel on kasutatud Eesti Muusika Infokeskuses olevat Ene Salumäe biograafiat.