Pärnu Nüüdismuusika Päevad
See muusikaalane artikkel vajab toimetamist. (2013) |
Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on 1988. aastal alguse saanud nüüdismuusikafestival, mis andis osavõtjatele võimaluse täiendada oma muusikaharidust. Konkretiseerimaks ainevalda, valiti igal aastal helilooja, kelle muusikalise ja muusikateoreetilise loominguga tegeldi. Kui alguses olid festivali kavas eelkõige muusikaajaloolised loengud, millele lisandus intiimses vormis musitseerimine Pärnu Muusikakooli saalis, siis ajapikku muusikaesituste osatähtsus tõusis, jõudes 1992. aastal esimese iseseisva kontserdini Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis. Samal ajal suurenes festivali loenguosas muusikateoreetiliste käsitluste hulk. Iga aastaga suurenes ka festivali trükitud kava nii sisuline kui ka vormiline maht.
Festivaliga seotud inimesed on olnud tegevad ka muude Eesti muusikaelule oluliste koosluste loomisel. 1990. aastal pani rühm üliõpilasi aluse Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduslikule toimetusele "Scripta Musicalia", mille väljaannetes on küllaltki suur osatähtsus ka nüüdismuusikal. 1992. aastal loodi Eesti Arnold Schönbergi Ühing, mis hakkas koondama Eesti nüüdismuusikahuvilisi. 1993. aastal loodi koostöös Eesti Kontserdi ja NYYD festivaliga NYYD Ensemble, mis sestpeale on otsustavalt kujundanud eesti interpreetide ja kontserdipubliku esteetilisi vaateid.
Festivali on korraldanud Eesti Arnold Schönbergi Ühing (1993–1999, alates aastast 2003) ning Pärnu Ooperi ja Balleti Sihtasutus (1998–1999). Festivali korraldamisel on teinud koostöö NYYD Grupp (1995–1998), Tartu Ülikool, Pärnu Kontserdibüroo (2003–2004). Alates aastast 2007 on festival toimunud tihedas koostöös Academia Non Grata festivaliga "In Graafika". Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on Eesti Festivalide liige.
Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustuste ajaloo võib jaotada kaheks perioodiks: 1988–1999 ning alates aastast 2003.
Esimene periood
muuda1988–1994, 1998–1999: Pärnu
muudaKaasaja muusika päevad Pärnus 1988. Igor Stravinski
muudaEsimesed Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid laupäeval, 30. jaanuaril 1988 Pärnu Lastemuusikakooli saalis nimetuse all "Kaasaja muusika päevad Pärnus". Teemaheliloojaks oli Igor Stravinski. Stravinskist pidas loengu Mart Jaanson ning Stravinski Klaverikontserdi aastast 1924 seades kahele klaverile ning Sonaadi kahele klaverile esitasid Maimu Parts ja Andrus Kallastu. Ette kanti ka Igor Stravinski "Lastepalad" klaverile kolmele käele, klaveril Maimu Parts ja Eve-Riina Rannik ning "Seente sõda" (Andrus Kallastu, vokaal ja Maimu Parts, klaver).
Nüüdismuusika päevad Pärnus 1989. Paul Hindemith
muudaTeised Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 27.–29. jaanuaril 1989 Pärnu Lastemuusikakooli saalis ja Pärnu Eliisabeti kirikus. Jumalaema Mariast rääkis Evald Saag ning Paul Hindemithi laulutsüklist "Maria elu" Andrus Kallastu. Ette kanti Paul Hindemithi Sümfoonia "Mathis der Maler" seades klaverile neljale käele (Mart Jaanson ja Andrus Kallastu, klaver), Sonaat klaverile neljale käele 1938 (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver), Sonaat kahele klaverile 1942 (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver), Teine klaverisonaat 1936 (Rauno Remme, klaver), Sonaat viiulile ja klaverile E-duur 1935 (Svea Juckum, viiul ja Rauno Remme, klaver), "Viis laulu vanadele tekstidele" 1936 (vokaalansambel) ning Teine orelisonaat Ene Salumäe (orel). Kuulati Paul Hindemithi ooperi "Mathis der Maler" (Maalikunstnik Mathis) salvestist. Üritusest kirjutas Kultuurilehes Anneli Nemvalts (Anneli Nemvalts: Muusikatudengite Hindemithiaad, Kultuurileht, veebruar 1989)
Nüüdimuusika Päevad. Pärnu 1990. Benjamin Britten
muudaKolmandad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 26.–28. jaanuaril 1990 Pärnu Lastemuusikakooli saalis. Loenguga Benjamin Britteni elust ning ooperitest "Koovitaja jõgi" (Curlew River) ning "Noorukid tulises ahjus" (Burning Fiery Furnance) esines Anneli Nemvalts. Ette kanti Benjamin Britteni "Eleegiline masurka ja rondo" kahele klaverile (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver) ning kuulati Benjamin Britteni ooperite "Koovitaja jõgi" (Curlew River) ja "Noorukid tulises ahjus" (Burning Fiery Furnance) ning "Sõjareekviemi" salvestisi. Päevadest kirjutas Pärnu Postimehes Anneli Remme (Anneli Remme: Britten Pärnus!, Pärnu Postimees, 6.1.1990) ja Kultuurilehes Marko Lõhmus (Marko Lõhmus: Britten Pärnus!, Kultuurileht, 16.2.1990)
Pärnu IV Nüüdismuusikapäevad 1991. Arnold Schönbergi Päevad Pärnus
muudaNeljandad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 25.–27. jaanuaril 1991 Pärnu Lastemuusikakoolis. Arnold Schönbergi ooperitest rääkis Kristel Pappel, dodekafoonilisest tehnikast Schönbergi Puhkpillikvintetis op.26 Andrus Kallastu, Schönbergi harmooniaõpetusest Mart Humal ning Schönbergi essekogumikust "Stiil ja idee" Mart Jaanson. Mart Ernesaks (klaver) esitas Arnold Schönbergi Klaveripalad op.33 ning kuulati Arnold Schönbergi oopereid "Ootus" (Erwartung), "Õnnelik käsi" (Die glückliche Hand) ning "Moses ja Aron" (Moses und Aron) ning melodraamade tsüklit "Kuu-Pierrot" (Pierrot lunaire). Päevadest kirjutas kultuurilehes "Sirp" Mart Jaanson (Mart Jaanson: Ja Mooses läks üles jumala mäele... (2.Mo 24,13). Arnold Schönbergi Päevad Pärnus, Sirp, 1.02.1991). Päevadega seoses ilmus artiklite kogumik "Schönberg" (Scripta Musicalia, 1990) ning Arnold Schönbergi teoste nimekiri (Fratres / Scripta Musicalia, 1990).
Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1992. Alban Bergi Päevad Pärnus
muudaViiendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 24.–26. jaanuaril 1992 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja Pärnu Vanalinna Põhikoolis.
Sümpoosionil rääkisid Mart Jaanson (Kujunev Berg, atonaalne Berg; Klaverisonaat op.1 (1908–1920), Klarnetipalad op.5 (1913) ning Kammerkontsert 1925), Timo Lipponen (Varased laulud (kuni 1907)), Kristel Pappel (Viis orkestrilaulu Peter Altenbergi postkaarditekstidele op.4 ja Lulu 1934), Andrus Kallastu (Dodekafooniline Berg: Kontsertaaria "Der Wein" (1929)), Kai Ploom (Viiulikontsert 1935). Loreta ja Antanas Budriunai ja Timo Lipponeni ühisettekanne käsitles Alban Bergi ooperit "Wozzeck". Haigestunud Maija Lilje teksti "Berg ja kirjandus: Berg ja Kraus; Lüüriline süit 1926" luges ette Kristel Pappel. Samas kuulati katkendeid loengutes käsitletud teostest.
Kontserdiosas kanti ette Alban Bergi Klaverisonaat op.1 (Maimu Parts, klaver), Viis noorusargset laulu (Timo Lipponen, vokaal ja Mart Ernesaks, klaver), Neli pala klarnetile ja klaverile op.5 (Tarmo Pajusaar, klarnet ja Riine Pruuli, klaver) ning Arnold Schönbergi Kolm klaveripala op.11 (Peep Lassmann, klaver), Kaks ballaadi op.12 (Andrus Kallastu, vokaal ja Maimu Parts, klaver), Kaks kaanonit J.W.Goethe tekstidele 1905, Kaks satiiri segakoorile op.28, Dreimal tausend Jahre op.50a ning Valik oopuseta kaanoneid segakoorile (Kammerkoor "Mainor", dirigent Olari Elts).
Eeltutvustusena ilmus artikkel Sirbis "Alban Bergi Päevad" (Sirp, 17.1.1992) ning järelkajana Mart Jaansonilt "BERG!!!GREB" (Sirp, 7.2.1992).
Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1993. Anton Weberni Päevad Pärnus
muudaKuuendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 22. augustil 1992 asutatud Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 28.–31. jaanuaril 1993 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Pärnu Vanalinna Põhikoolis, Pärnu (Laste) Muusikakoolis ja Pärnu Raekojas. Seekordseks teemaheliloojaks oli Anton Webern.
Schönbergi koolkonna vormiõpetusest rääkis Mart Humal, horisontaalliinist Weberni Klaverivariatsioonides op.27 Maris Valk-Falk, Schönbergi ooperi "Die glückliche Hand" vormist ja dramaturgiast ning musitseerimisest teatrivahenditega Kristel Pappel, Webernist ja tonaalsusest Rimantas Janeliauskas, Weberni koorimuusikast Marko Lõhmus, Alban Bergi ooperi "Lulu" vormist ja dramaturgiast Kristel Pappel, sonaadivormist Weberni loomingus Keelpillitrio op.20 II osa ning 5 pala op.5 näitel Andres Pung. Ääremärkusi Theodor Adorno "Kaasaegse muusika filosoofia" kohta tegi Jaan Ross, küsimuse "Mida teha Weberniga? Mida teha Webernita?" püstitas Mart Jaanson ning Uue Viini koolkonna tulekust Eestisse rääkis Avo Hirvesoo.
Kontsertidel kõlas Alban Bergi Klaverisonaat op.1, Arnold Schönbergi Klaveripalad op.11, Klaveripalad op.19, Klaveripalad op.23, Klaveripalad op.33a ja 33b ning Anton Weberni Klaverivariatsioonid op.27 Lauri Väinmaa (klaver) esituses. Arnold Schönbergi Laulud op.1, Laulud op.3, 2 ballaadi op.12 ja Laulud op.14 esitasid Timo Lipponen (vokaal) ning klaveriduo Maimu Parts ja Andrus Kallastu (klaver). Arnold Schönbergi Neli pala segakoorile op.27, Kolm satiiri op.28, Dreimal tausend Jahre op.50a, Psalm 130, De profundis op.50b, Drei deutsche Volkslieder ning oopuseta kaanonid kõlasid Kammerkoor "Mainori" esituses, dirigent Olari Elts. Anton Weberni "Ruhig fliessend" esitasid Terje Raidmets (viiul), Kirti-Kai Loorand (vioola) ja Kaido Kelder (tšello). Anton Weberni Laulud op.3 esitasid Villu Valdmaa (vokaal) ja Andres Paas (klaver)
Päevade meelelahutusüritusena toimus Pärnu (Laste) Muusikakoolis "Schönberg-Cabaret", millel esitati Arnold Schönbergi kabareemuusikat.
Päevadest kirjutasid Jaan Ross ("Schönbergi-ühingu Weberni päevad" (Sirp,12.2.1993)) ja Vaike Sarv ("Mida teha Weberniga?" (Õhtuleht, 5.02.1993)).
VII Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1994. Olivier Messiaeni Päevad Pärnus
muudaSeitsmendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 26.–29. jaanuaril 1994 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Pärnu Vanalinna Põhikoolis ja Pärnu Muusikakoolis
Loengud
muuda- Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Muusika definitsioon
- Madis Kolk: Viini Riigiooperist
- Liis Kolle: Wagner lavastab Wagnerit
- Tarmo Pajusaar: Klarnet nüüdismuusikas
- Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Kuidas kuulata muusikateost?
- Kristi Mühling: Kannel nüüdismuusikas
- Kristel Pappel: Ooper Schönbergist aastani 1945
- Timo Lipponen: Ooper aastast 1945 tänaseni
- Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Kuidas uurida partituuri?
- Mart Siimer: Messiaeni laadidest
- Mart Humal: Kuues pilk Jeesuslapsele – fuuga "Par Lui tout a eté fait"
- Mihkel Peäske: Flööt nüüdismuusikas
- Mart Jaanson: Olivier Messiaenist ja muusikalisest mõtlemisest
Avalik proov
muuda- Arnold Schönberg: Pierrot lunaire/Kuu-Pierrot op.21
Kontsert
muuda- Claude Debussy: Syrinx
- flööt Mihkel Peäske
- Frank Martin: Ballaad
- Henri Dutilleux: Sonatiin
- flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
- Usko Meriläinen: Tre notturni per piano 1966
- Tauno Marttinen: Kimalluksia (Gleams) 1977
- Magnus Lindberg: Twine 1988
- klaver Marja-Liisa Anttikoski
- Olivier Messiaen
- Le Merle noir/Musträstas 1932
- flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
- Chants de Terre et de Ciel/Maa ja taeva laulud 1938
- vokaal Katrin Lehismets, klaver Tanel Joamets
- Quatour pour la Fin du Temps/Aja lõpu kvartett 1941
- klarnet Tarmo Pajusaar, viiul Merje Hallik, tšello Pärt Tarvas, klaver Reinut Tepp
- Visions de l’Amen/Aameni-visioonid 1943
- klaver Tanel Joamets, Inga Lehto, Anto Pett
- Vingt Regards sur l’Enfant Jésus/Kakskümmend pilku Jeesuslapsele 1944
- klaver Peep Lassmann
- Poémes pour Mi
- vokaal Tatjana Timofejeva, klaver Tanel Joamets
- Le Merle noir/Musträstas 1932
- Arnold Schönberg: Pierrot lunaire/Kuu-Pierrot op.21
- kõnelaul Taniel Kirikal, flööt Mihkel Peäske, klarnet Tarmo Pajusaar, viiul Kaido Välja, vioola Kirti-Kai Loorand, tšello Kaido Kelder, klaver Riine Pajusaar, dirigent Andrus Kallastu
Film
muudaSchönberg, Wien ja sõja-aastad. Telefilm 1992, autor Larry Weinstein
Meelelahutus
muudaSchönberg-Salon: Improvisatsioonid
- Anto Pett, Tanel Joamets, Tarmo Pajusaar, Priit Lehto,
Publikatsioonid ja salvestised
muuda- Helle Tamm: Kas taas dialoog tühjusega ehk VII Pärnu Nüüdismuusika Päevad (Pärnu Postimees, 22.01.1994)
- Mari Vihmand: Aasta pärast Bouleziga (Kultuurileht, 11.02.1994)
1995–1999: Tartu
muudaTartu Uue Muusika Päevad 1995. Pühendatud Pierre Boulezi 70. sünnipäevale
muudaEsimesed Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Tartu Uue Muusika Päevade nime all Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Tartu Ülikooli ja Tartu Richard Wagneri Seltsi ühisel korraldamisel 9.–11. veebruaril 1995 Tartu Ülikoolis ja Vanemuise kontserdisaali fuajees
Loengud
muuda- Mart Jaanson: Preliminaaria Pierre Boulezi elule ja loomingule
- Janika Päll: James Joyce "Olysses"
- Jaan Kivistik: Mõtlemise muutumisest 20. sajandil
- Mari Vihmand: Eesti nüüdismuusika
- Merike Vaitmaa: 50. ja 60. aastate avangardism Eestis
- Mart Humal: Stravinski bleibt
- Urve Lippus: Carl Dahlhaus
- Mari Vihmand: Ligeti loomingust
Kontserdid
muuda- Pierre Boulez: Structures II vihik 1956–61
- Steve Reich: Piano Phase kahele klaverile 1967
- klaver Anto Pett, Siim Poll
- György Ligeti: Etüüdid klaverile 1985 nr 3, 5
- klaver Ia Remmel
- Olivier Messiaen: Vingt Regards sur l’Enfant-Jésus/Kakskümmend pilku Jeesuslapsele
nr 2, 11, 5
- 2 osa teosest "Catalogue d’Oiseaux"
- klaver Peep Lassmann
- Pierre Boulez
- Sonatiin flöödile ja klaverile 1946
- flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
- Domaines sooloklarnetile 1968
- klarnet Tarmo Pajusaar
- Sonatiin flöödile ja klaverile 1946
- Helena Eensaar-Tulve
- Saar 1993
- viiul Maano Männi, klarnet Tarmo Pajusaar
- Sõnajalad 1993
- vokaal Annika Tõnuri, klaver Jana Peäske
- Saar 1993
- Erkki-Sven Tüür: Arhitektoonika VII
- flööt Mihkel Peäske, bassklarnet Meelis Vind, klaver Jana Peäske
- Margo Kõlar: Väike Ferdinand elukeerises
- flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
- Jüri Reinvere
- Urvaste õhtud 1987
- klaver Jana Peäske
- Winter music 1995
- flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske
- Urvaste õhtud 1987
- Stephen Montague: Paramell VI 1981
- flööt Mihkel Peäske, klarnet Meelis Vind, tšello Leho Karin, klaver Jana Peäske
- Pierre Boulez: Dérive kuuele instrumendile 1984
- Kerri Kotta: Muusika 8+1-le esitajale 1994
- Arvo Pärt: Süllaabiline muusika 13-le instrumendile op.12 1964
- Jaan Rääts: Nonett op.29 1967
- Pierre Boulez: Memoriale sooloflöödile ja 8-le instrumendile 1985
- solist Mihkel Peäske
- Mart Siimer: "Ämblik" keelpillikvartetile 1994
- Mari Vihmand: Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest 1992
- solist Meeli Tammu
- Erkki-Sven Tüür: Arhitektoonika VI 7-le instrumendile 1992
- NYYD Ensemble koosseisus: flööt Mihkel Peäske, Lande Kits; oboe Kalev Kuljus, Maimu Kaarde; klarnet Tarmo Pajusaar, Margus Vahemets, Meelis Vind; fagott Tarmo Velmet, Kulvo Tamra; metsasarv Kalle Koppel, Jüri Peetson; trompet Johannes Mitt; tromboon Johannes Kalaus; löökpillid Terje Terasmaa, Madis Metsamart; kitarr Margus Kits; klaver Jana Peäske; viiul Maano Männi, Merje Hallik, Pirgit Vesmes; vioola Mall Help, Kerstin Tomson; tšello Leho Karin; kontrabass Roland Lill; dirigent Olari Elts
Meelelahutus
muudaPäevade lõpetamine Tartu Ülikooli kohvikus.
Publikatsioonid ja salvestised
muuda- Mart Jaanson (tõlkija): "Maailm on alati valel teel – Reinhard Kageri intervjuu Pierre Bouleziga" (Kultuurileht, 3.02.1995)
- Liis Kolle: "Olari Elts: kõik selgub hiljem" (Postimees, 10.02.1995)
- Mart Jaanson: "Pierre Boulez – avantürist ajastu muusikas" (Postimees 8.02.1995)
- Mart Siimer: "Modernmuusika kodunemisteel" (Eesti Ekspress, veebruari 3. nädal 1995)
- Andrus Kallastu: "Pump, pump, tump" (Kultuurileht, 24.2.1995)
Rahastajad
muudaEesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu Kultuurkapital, EV Kultuuri- ja Haridusministeerium, Saksa Kultuuri Instituut
Tartu Uue Muusika Päevad 1996. Pühendatud Luciano Beriole
muudaTeised Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 8.–11. veebruaril 1996 Tartu Ülikooli peahoones
Loengud
muuda- Mart Jaanson: Berio Sinfonia
- Anneli Remme: Beriost ja muusikasemiootikast
- Tatjana Tsaregradskaja: The Concept of Musical Time in Pierre Boulez’s and Luciano Berio’s Musical Theory and Composition
- Mart Jaanson: Boulezi Struktures II
- Lorenza Fonzari: Edoardo Sanguineti and Berio
- Jaak Rähesoo: Berioga seotud angloameerika luuletajatest
- Kristel Pappel: Berio teatrist
Kontserdid
muudaMeelelahutus
muudaPidustuste lõpetamine klubis "Illegaard"
Publikatsioonid ja salvestised
muudaRahastajad
muudaEesti Arnold Schönbergi Ühing
Tartu Uue Muusika Pidustused 1997. Pühendatud György Ligetile
muudaKolmandad Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 20.–23. veebruaril 1997 Tartu Ülikooli peahoones
Loengud
muuda- Mart Jaanson: Sissejuhatavalt György Ligeti loomingust
- Jüri Engelbrecht: Mittelineaarne dünaamika ja muusika
- Andrus Kallastu: Anneli Arho raamatust "György Ligeti Atmosfäärid"
- Jaan Ross: Illusioonist tingitud peapööritus. Muusika ja tajupsühholoogia kokkupuutumisest György Ligeti 9.etüüdis "Vertige"
- Maria Kostakeva: Das Ryzomlabyrinth im Kompositionsverfahren Ligetis
- Merike Vaitmaa: Ligeti ooperist "Le grand Macabre"
- Ants Juske: Escher ja võimatud kujutised
Kontserdid
muuda- György Ligeti: Poème symphonique 100 metronoomile
Publikatsioonid ja salvestised
muudaAnneli Arho: György Ligeti Atmosfäärid. Tõlkija Andrus Kallastu (Scripta Musicalia, 1997)
Rahastajad
muudaTartu Ülikool, EV Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Avatud Eesti Fond, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Tartu Kultuurkapital, Teater Vanemuine
Teine periood
muudaAlates aastast 2003: Pärnu
muudaOsavõtjad
muudaSiin on loetletud Pärnu Nüüdismuusika Päevadest / Tartu Uue Muusika Pidustustest osa võtnud isikuid ja kollektiive.
Isikud
muudaA
muuda- Marja-Liisa Anttikoski: 1994 klaver
- Carl Armfeld: 1988 helilooja, lektor
- Evi Arujärv: 2003 lektor
B
muuda- Antanas Budriūnas: 1992 lektor
- Loreta Budriūnaitė: 1992 lektor
E
muuda- Olari Elts: 1992–1993 dirigent, 1995–1998 (Tartu) kunstiline juht, dirigent, 2003 NYYD Ensemble'i kunstiline juht
- Jüri Engelbrecht: 1997 lektor
- Eero Erastus: 1988 kuulaja
- Aulis-Leif Erikson: 1988 kuulaja
F
muuda- Lorenza Fonzari: 1996 lektor
- Liina Freiberg: 1988 kuulaja
J
muuda- Eda Jaanson (Viira): 2004 lektor
- Mart Jaanson: 1988, 1991–1998, 2003, 2008 lektor, 1989 klaver, 1995–1999 (Tartu) peakorraldaja
- Rimantas Janeliauskas: 1993 lektor
- Tanel Joamets: 1994 klaver
- Tarmo Johannes: 2005–2008 flööt, 2007 lektor
- Jaak Jürgenson: 1988 kuulaja
- Svea Juckum: 1989 viiul
- Ants Juske: 2003 lektor
- Monika Järv: 1990 kuulaja
H
muudaK
muuda- Maimu Kaarde
- Johannes Kalaus
- Ahto Kallastu
- Kai Kallastu
- Andrus Kallastu
- Hella Kallastu
- Leho Karin
- Kaido Kelder
- Taniel Kirikal
- Lande Kits
- Margus Kits
- Mart Kivisild
- Jaan Kivistik
- Madis Kolk
- Liis Kolle
- Kalle Koppel
- Maria Kostakeva
- Kalev Kuljus
- Margo Kõlar
L
muuda- Meeli Lass (Tammu)
- Peep Lassmann
- Sille Laursoo
- Katrin Lehismets
- Inga Lehto
- Priit Lehto
- Liina Lill
- Märt-Matis Lill
- Roland Lill
- Timo Lipponen
- Urve Lippus
- Gerhard Lock
- Hans-Gunter Lock
- Kirti-Kai Loorand
- Anu Lõhmus (Viira)
- Marko Lõhmus
- Vilja Lõhmus
M
muuda- Kertu Martšenkov: 1988 kuulaja
- Monika Mattiesen: 2003 flööt
- Mati Merila: 1988 kuulaja
- Madis Metsamart
- Mati Mikalai: 2003 klaver
- Johannes Mitt
- Andres Männart: 1988 kuulaja
- Maano Männi
- Kristi Mühling
N
muudaO
muudaP
muuda- Urmi Paade
- Andres Paas
- Riine Pajusaar (Pruuli)
- Tarmo Pajusaar
- Al Paldrok
- Leonora Palu
- Kristel Pappel
- Maimu Parts
- Jüri Peetson
- Anto Pett
- Jana Peäske
- Mihkel Peäske
- Kai Ploom
- Siim Poll
- Kaja Post
- Andres Pung
- Mati Põdra
- Janika Päll
- Margus Pärtlas
R
muuda- Terje Raidmets
- Eve-Riina Rannik
- R. Rannik[küsitav]
- Jüri Reinvere
- Terje Reiter
- Anneli Remme (Nemvalts)
- Rauno Remme
- Ia Remmel
- Jaan Ross
- Jaak Rähesoo
S
muudaT
muuda- Aune Tamm
- Kulvo Tamra
- Pärt Tarvas
- Reinut Tepp
- Terje Terasmaa
- Tõiv Tiits
- Tatjana Timofejeva
- Kerstin Tomson
- Tatjana Tsaregradskaja
- Helena Tulve (Eensaar)
- Annika Tõnuri
V
muuda- Liina Vainikko
- Merike Vaitmaa
- Margus Vahemets
- Villu Valdmaa
- Maris Valk-Falk
- Rein Veidemann
- Tarmo Velmet
- Pirgit Vesmes
- Mari Vihmand
- Meelis Vind
- Lauri Väinmaa
- Kaido Välja
- Märt Väljataga
Kollektiivid
muudaVälislingid
muuda- Pärnu Nüüdismuusika Päevad [1]
- Tartu Uue Muusika Pidustused [2]
- Priit Kuusk. Algasid Pärnu nüüdismuusika päevad. ERR, 13. jaanuar 2009.