Ava peamenüü

Orest (Oskar) Niinemäe (enne eestistamist Orest (Oskar) Baumthal; 8. aprill 1909 Vana-Vändra vald13. märts 1988 Viljandi) oli eesti pedagoog ja looduskaitsja.

ElukäikRedigeeri

Ta sündis Vana-Vändra vallas Võidula mõisa klaasivabriku kõrtsi rentniku Mihkel Baumthali teise pojana. 1914 suleti kõrts sõja tõttu ja pere kolis Nisuaugule. 1916 haigestus kogu pere peale Oresti verisesse kõhutõppe. Pärast venna Magnuse surma saatis ema Katta poja vanaisa juurde elama. 1918 läks Orest samas vallas asuvasse Andersaru kooli. Jaanuaris 1922 suleti Andersaru kool ning Orest hakkas käima Vändra 6-klassilises kihelkonnakoolis. 1924. aasta kevadel lõpetas Orest selle kooli ning proovis astuda Tallinna õpetajate seminari, kuhu teda ei võetud vastu. Asus õppima Vändra Põllumajanduslikku Ühisgümnaasiumi, mille lõpetas 1929. aasta juunis.

Vaatamata isa vastuseisule võttis osa Tallinna Pedagoogiumi aiandusharu loengutest. 1930 saatis direktor August Kuks Oresti Tallinnas Lasnamäel toimunud vabariiklikule põllumajandusnäitusel lehmalüpsivõistlustele, kus ta sai II koha. Auhinnaga kaasnes kooli stipendium ja tasuta koht internaadis. 1931. aastal lõpetas Orest Niinemäe Pedagoogiumi. Kandideeris õpetajakohtadele Hiiumaal, Tartumaal ja Pärnumaal, kuid majanduskriisi tõttu tööd ei saanud. Töötas 1931. aasta Vändra 4-klassilises ja Vändra 5 – 6-klassilises algkoolis ja Vändra Gümnaasiumis palgalise praktikandina.

1. veebruaril 1932 määrati ta õpetajaks Pärnumaa Enge valla Pööravere algkooli. Seal algas tema ühiskondlik tegevus Agnes Taari näidendi "Emake meenutab" lavastamisega. Aastal 1933 valiti ta Vana-Vändra valla Pärnjõe 6-klassilisse algkooli õpetajaks.

17. mail 1935 eestistas oma nime Baumthalist Niinemäeks. 1938 korraldas Vändras Karl Ernst Särgava 70. sünnipäeva tähistamise, kus talle anti üle album Vändra minevikust fotode näol. Samal aastal läbis raamatukogujuhataja kursused, kuid oli sunnitud Pärnjõelt lahkuma, kuna ei tahtnud saada kooli juhatajaks ega kaitseliitlaseks.

Asus Viljandisse asendusõpetajaks ja sai juba samal aastal Viljandimaa Pedagoogilise kabineti juhatajaks. 1939. aastal külastas kõiki Põhja-Viljandimaa koole ning ühendas nende koolide aiandusalase tegevuse. 29. juunil 1940 abiellus Ellen-Blandiine Jamsiga Viljandi Pauluse koguduses. 1940 asus Viljandi I Mittetäieliku Keskkooli õpetajaks. Novembris kutsuti tagasi tööle Viljandi Maavalitsusse. 1941. aasta juulist määrati Viljandi I Algkooli õpetajaks.

1942 taotles ta Viljandi ja Tartu arstidelt tõendeid, et on sõjaväeks kõlbmatu. 14. augustil sündis tütar Sirje Niinemäe. 1943 töötas Viljandi Naiskutsekooli aiandusõpetajana. 24. juunil 1944 sündis tütar Anu Niinemäe.

1944. aasta sügisel asus ta Viljandi Mittetäielikku Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, kust vabanes ja ühtlasi pääses ka Saksamaale saatmisest. 1946 loobus kohast Viljandi Mittetäielikus Keskkoolis ja jäi tööle tehnikumi. 1949 tehnikum likvideeriti ja Orest Niinemäe määrati Viljandi II Keskkooli ajaloo ja bioloogia õpetajaks. 26. mail 1949 sündis tütar Tiina Niinemäe.

1950. aastal viidi ta üle Viljandi Rajooni Pedagoogilise Kabineti juhatajaks. 1953. aastal lahkus Viljandi II Keskkoolist ning korraldas Pärnjõel raamatuaasta. 1954. aastal korraldas Orest Niinemäe Viljandis esimesed pedagoogilised loengud. 1956. aastast korraldas Orest Niinemäe lastevanemate konverentse. 1959. aastal koostas ta 2.–4. klassi koduloo programmi.

1969. aastal jäi Orest Niinemäe pensionile. Ta suri 1988. aastal Viljandis.

TunnustusedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri