Neukölln

Neuköllni rajoon
	saksa Bezirk Neukölln
	Neuköllni rajooni vapp
	Pindala: 44,9 km²
	Elanikke: 330 017 (31.12.2023)
	Rahvastikutihedus: 7350 in/km²

See artikkel räägib linnarajoonist; linnaosa kohta vaata artiklit Neuköllni linnaosa

Neukölln on Berliini linnarajoon. See asub linna kaguosas endises USA haldussektoris.

Linnaosad

Neukölln jaotub viieks linnaosaks:

Neukölln (11,7 km², 150 756 elanikku)
Britz (12,4 km², 38 334 elanikku)
Buckow (6,35 km², 38 018 elanikku)
Rudow (11,8 km², 41 040 elanikku)
Gropiusstadt (2,66 km², 35 844 elanikku)

Neukölln piirneb läänes Tempelhof-Schönebergi rajooni, idas Treptow-Köpenicki rajooni ja põhjas Friedrichshain-Kreuzbergi rajooniga. Neuköllnist lõunas asub Brandenburgi liidumaa.

Elanikkond ja sotsiaalne olukord

Neuköllnil on halb maine. Sageli tuuakse teda sotsiaalsete probleemide näiteks. Mitu Neuköllni piirkonda on linnavalitsus nimetanud „erilise arendamisvajadusega alaks“. Kogu linnas on seesuguseid piirkondi 17 ja neist 9 asuvad Neuköllnis: Reuterplatz, Rollbergsiedlung, High-Deck-Siedlung, Schillerpromenade, Richardplatz Süd, Gropiusstadt/Lipschitzallee, Flughafenstraße, Weiße Siedlung ja Körnerpark. Seal on keskmisest oluliselt suurem kuritegevus. Narkokuriteod, sissemurdmised ja raskete kehavigastuste tekitamine on igapäevane. Lisanduvad integratsiooniprobleemid ja võimuorganite soovimatus tunnistada politseivägivalda. Berliini integratsioonivõimude hinnangul ei tulene Neuköllni probleemid suurest muulaste osakaalust, vaid on sotsiaalset laadi ja kehtivad ka sealsete sakslaste kohta: Neuköllnis on suur töötus, madal haridustase ja palju kooli pooleli jätvaid noori.

Samas on Neuköllni põhjaosas alanud keskklassistumine ning tekkinud on hulk ateljeesid ja söögikohti. Põhja-Neuköllnist on saamas populaarne elupiirkond.

1987. aastal anti rajoonile Euroopa auhind eeskujuliku integratsioonitöö eest ning 2008. aastal andis Saksamaa valitsus Neuköllnile tiitli „Mitmekesisuse asupaik“.

Neukölln valiti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni paljurahvuseliste linnade programmi pilootlinnaks.

Tänavapilt

Neuköllni raekoda

Neuköllni rajoonis on mitu hoonestuslaadi. Rajooni põhjaosas on kesklinnale iseloomulik kõrghoonestus. Lõuna pool on pigem eeslinnale omane, kohati isegi maapiirkonda meenutav hoonestus. Neuköllni linnaosas domineerib 19. sajandi keskpaigast Gründerzeiti ajastust pärinev vanem, Berliinile omastest roheliste sisehoovidega kortermajadest koosnev hoonestus. Rajooni lõunaosas asub 1970. aastatel valminud elamupiirkond Gropiusstadt.

Ajalugu

Neuköllni on esmamainitud 1360. aastal Richardsdorpina, hiljem on kasutatud nimesid Ricksdorf (Rieksdorf) ja Rixdorf. Asula kese asus tollal Richardplatzi kohal.

1737 lubas Friedrich Wilhelm I Böömimaalt pärit luteri usku põgenikel asuda piirkonda elama. Põgenikud rajasid oma küla väljapoole senise asula piiri ja 1797. aastal sai Böhmisch-Rixdorf oma võimuorganid. 1874. aastal mõlemad iseseisvad asulad liideti.

Nime Neukölln sai Rixdorf 1912. Nimemuutuse tingis koha halb maine, sest Rixdorfi peeti tollal kriminaalseks piirkonnaks.

1. oktoobril 1920 liideti Neukölln Berliiniga. Koos Britzi, Rudow ja Buckowi külaga moodustas Neukölln Berliini 14. haldusrajooni.

Neuköllnil on kolmteist sõpruslinna. Välismaal asuvad sõpruslinnad on tüüpiliselt mõne suurlinna lähedal asuvad väikelinnad või suurlinna linnarajoonid. Neuköllni sõpruslinnad on Anderlecht (Belgia, alates 1955), Boulogne-Billancourt (Prantsusmaa, alates 1955), Hammersmith and Fulham (Londoni linnaosa, Suurbritannia, alates 1955), Wetzlar (Saksamaa, alates 1959), Köln (Saksamaa, alates 1967), Leonberg (Saksamaa, alates 1970), Bat Yam (Iisrael, alates 1978), Marino (Itaalia, alates 1980), Ústí nad Orlicí (Tšehhimaa, alates 1989), Puškin (Venemaa, alates 1991), Praha 5. linnarajoon (Tšehhimaa, alates 2005) ja Cigli (Izmiri linnarajoon, Türgi, alates 2005).

Poliitika

Viimased kohalike omavalitsuste valimised toimusid 17. septembril 2006. Nendel valimistel kaotasid suuremad ja vanemad erakonnad hääli ja esile kerkisid uued jõud.

Valimistel kogus Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 34,6% häältest ja 21 kohta, Kristlik-Demokraatlik Liit 29,2% ja 17 kohta, Rohelised 10,6% ja 6 kohta, Vaba Demokraatlik Partei 6,5% ja 3 kohta, Hallid Pantrid 5,6% ja 3 kohta, Vasakpartei 5,4% ja 3 kohta ning Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei 3,9% ja 2 kohta. Kokku on Neuköllni kohalikus omavalitsuses 55 rahvasaadikut.

Neuköllni linnaosavanem on alates 2001 sotsiaaldemokraat Heinz Buschkowsky, kes sellel kohal oli ka 1991–1992.