Mustad sõstrad
Mustad sõstrad ehk mustsõstrad ehk mustasõstravili (ladina ribis nigri fructus) on nii pärismaise kui ka aretatud musta sõstra rohkeseemnelised viljad (marjad). Musta sõstra marjad leiavad kasutust toiduaine, droog, joogi ja ravimtaimena.
Marju korjatakse kas käsitsi või masinatega (kasvandustes). Viljade läbimõõt on erinevatel musta sõstra sortidel varieeruv.
Vitamiinide avastamisega 20. sajandi alguses hakati ka musti sõstraid rohkesti inimeste söögiks tarbima.
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis muuda
2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel.[viide?] Lisaks sisaldab mari antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele. Marja kestas leidub looduslikku ainet antotsüaniini, mis annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse ning aeglustab vähirakkude arengut.
Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on esitatud tabelites.[1]
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 81,96 | g |
| Kalorsus | 63 | kcal |
| Valgud | 1,40 | g |
| Lipiidid | 0,41 | g |
| Tuhk | 0,86 | g |
| Süsivesikud | 15,38 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 55 | mg |
| Raud (Fe) | 1,54 | mg |
| Magneesium (Mg) | 24 | mg |
| Fosfor (P) | 59 | mg |
| Kaalium (K) | 322 | mg |
| Naatrium (Na) | 2,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,27 | mg |
| Vask (Cu) | 0,086 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,256 | mg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 181 | mg |
| B1 | 0,05 | mg |
| B2 | 0,05 | mg |
| B3 | 0,30 | mg |
| B5 | 0,40 | mg |
| B6 | 0,066 | mg |
| B12 | 0 | mg |
| A | 12 | μg |
| E | 1,00 | mg |
Musti sõstraid võib süüa toorelt, sügavkülmutatult, keedetult ja kasutada erinevates magusates küpsetistes, pirukates, valmistada moose, kompotte, tarretisi, siirupit, veini, likööri (cassis), mahla, salateid, jäätiseid, grillikastmeid jms.
Musta sõstart kasutatakse Inglismaal pubides koos siidriga joogis nimega snakebite.
Kui lisada mustasõstrasiirupit valgele veinile, kannab jook nime KIR, ja kui šampanjale, siis KIR ROYALE.
Musti sõstraid sisaldab ka jook RIBENA.
Lehti kasutatakse mitmesuguste köögiviljade konservimisel.[2] Nii vilju kui ka lehti kasutatakse traditsioonilises meditsiinis ja värvainete valmistamiseks.
Mustad sõstrad pudelis muuda
Valminud mustad sõstrad pannakse puhtasse pudelisse või purki, poolest saadik täis, ning neile valatakse keedetud ja jahutatud külm vesi peale. Anum suletakse ja viiakse keldrisse. Vedelikku kasutatakse talvel marjakastmeteks, supiks ja kisselliks. Uut vett lisatakse peale kuni kolm korda, seejärel hõõrutakse marjad läbi sõela ja tarvitatakse.
Droogina muuda
Droogina kasutatakse vilju ja lehti (ribis nigri folium) ja seemneid.
Marjade toime on üldtugevdav, kootav, uriini- ja higieritust soodustav. Tänapäeval soovitatakse musti sõstraid fenüülketonuuria, aga ka kehvveresuse korral.
Rahvameditsiinis kasutatakse marju neerukivide, reuma, liigesepõletike ja palaviku korral.
Musta sõstra seemnetes on haruldast oomega-6-rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet. Põõsa lehti hinnatakse nende meeldiva lõhna tõttu, kuid lisaks sisaldavad ka need rohkelt C-vitamiini, karotinoide ja baktereid hävitava toimega füntotsiide. Viimased on lenduva, taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime.[3]
Vastunäidustused muuda
Antibiootikumidega koos tarbides suurendavad musta sõstra marjad (eriti lehed) antibiootikumide toimet.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 26.11.2010.
- ↑ Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.
- ↑ Kang, A., Virkus, L., Enden, P., "Sõstraraamat", Tallinn, 2008
Välislingid muuda
- Adeliine Tannbaum, Keedu- ja majapidamisjuht, 4 trükk, Tartu, 1928, lk 245.
- Alan Davidson, "The Oxford Companion to Food", Oxford University Press, lk 235, 1999, ISBN 0 19 211579 0
- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 786–787, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- European Medicine Agency, Assessment report on Ribes nigrum L., folium, 2010, Veebiversioon (vaadatud 10.12.2013) (inglise keeles)
- Tong Kwee Lim,Edible Medicinal And Non-Medicinal Plants: Volume 4, Fruits, Springer Scinece, lk 27–42, 2012, Veebiversioon (vaadatud 10.12.2013) (inglise keeles)