Liköör

Disambig gray.svg  See artikkel räägib alkohoolsest joogist; kakaopuu viljade töötlemisel saadud massi kohta vaata artiklit Liköör (kakaomass)

Kodus valmistatud maasikaliköör

Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25–30%) ja kangeteks (kangusega üle 25–30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordist võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeleotisi, vürtse. Nüüdisajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal.

AjaluguRedigeeri

Alates 11. sajandist raviti paljudes Euroopa kloostrites haigeid originaalsete vedelikega, mida nimetati eliksiirideks[1]. Nende hulka kuulusid ka liköörid. Mungad valmistasid neid ravimtaimedest. Mõni neist taimedest on tänaseni likööride põhikoostisosa. Euroopa vanimad liköörid benediktiin ja kümmel said tuntuks 16. sajandil[2].

 
Eesti liköör - Vana Tallinn, mille baasiks on rumm

Tuntud likööre on šartröös, amaretto, limoncello, kürassao, benediktiin; Eestis Vana Tallinn.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilill, lk 19
  2. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilill, lk 19