Ava peamenüü
Vapp
Meppeni paiknemine Emslandi kreisis

Meppen on linn ja Emslandi kreisi keskus Alam-Saksimaal Saksamaal, Emsi, Hase ja Nordradde jõe ning Dortmund-Emsi kanali kokkujooksu kohas. Nimi tuleneb sõnast Mappe, mis tähendab jõedeltat.

Linna pindala on 188,48 km². 31. detsembril 2015 elas seal 34 918 inimest.

Linn asub Emslandi keskosas Lingeni ja Papenburgi vahel, umbes 20 km Hollandi piirist.

Sisukord

HaldusjaotusRedigeeri

Meppeni kvartalid:

 

1. Altstadt
Ajalooline Meppeni keskus ajaloolise raekojaga.

2. Esterfeld

3. Feldkamp

4. Kuhweide

5. Neustadt

6. Nödike

7. Schleusengruppe

Meppeni haldusalas on järgmised külad:

1974. aastal liideti Meppeniga 13 lähivalda.

  1. Apeldorn
  2. Bokeloh
  3. Borken
  4. Groß Fullen
  5. Klein Fullen
  6. Helte
  7. Hemsen
  8. Holthausen
  9. Hüntel
  10. Rühle
  11. Schwefingen
  12. Teglingen
  13. Versen

 

AjaluguRedigeeri

 
Meppeni raekoda

Meppen, varem kindlustatud linn, uhkustab 12 sajandi pikkuse ajalooga.

Meppeni esimene dokumentaalne mainimine on 834. aastast Frangi keisri Ludwig Vaga annetusaktis, millega anti samanimeline misjoniasutus Corvey kloostrile üle.

945. aastal andis keiser Otto Suur linnale müntide vermimise ja tollimaksu kogumise õigused, millele järgnes 946. aastal turuõigus.

1252. aastal müüs krahvinna Jutta von Ravensberg oma valdused Münsteri piiskopile. Meppenist sai Niederstift Münsteri (s.o. Alam-Münsteri piiskopkonna) osa.

 
Linnamüür

1360. aastal andis Münsteri piiskop Adolf Meppenile õiguse ehitada linna kindlustused ja sellega linnaõigused. Järgmise kolme sajandi jooksul 1660. aastani ehitati Meppen üles kindlustatud linnana. 1762. aastal Seitsmeaastase sõja lõppedes kindlustused lammutati. Kuid mõned müürid on tänaseni alles.

1803. aasta Reichsdeputationshauptschluss resolutsiooniga omistati Meppen Arenbergi hertsog Ludwig Engelbertile, Reini läänekaldal kaotatud valduste kompenseerimiseks. Meppenist sai Arenbergi hertsogkonna pealinn.

1811. aastal liidendati Meppen Prantsuse keisririiki kui kantoni keskus.

Aastatel 1813–1814 kestis Preisimaa okupatsioon. Aastatel 1814–1815 anti Viini kongressi resolutsioonidega Meppeni ja Arenbergi hertsogkond Hannoveri kuningriigile.

1855. aastal saab Meppen Hannoverschen Westbahn raudteeliini ühenduse selle avamisel.

1866. aastal saab Hannoverist Preisimaa provints.

1946. aastal pärast teist maailmasõda kaotatakse Preisi liidumaa. Meppenist saab äsjaloodud Alam-Saksi liidumaa osa.

1977. aasta kreisireformiga Alam-Saksimaal ühendatakse endised kreisid Lingen, Meppen ja Aschendorf-Hümmling Emslandi kreisiks, mille halduskeskuseks saab Meppen.

Kultuur ja vaatamisväärsusedRedigeeri

 
Meppeni ajalooline raekoda
 
Gümnaasiumikirik
 
Arenbergische Rentei
 
Höltingi veski
 
Herrenmühle
 
Emsi jõgi Meppenis
 
Uue tõstesilla paigaldamine 2007. aastal

TeaterRedigeeri

Septembrist aprillini pakub Meppeni teatritrupp (Theatergemeinde Meppen) kõikehõlmavat programmi. Lavastused toimuvad Meppeni teatri- ja kontserdisaalis, mille kujundas Eberhard Kulenkampff ja mis valmis 1959. aastal. See tegutseb ka Windthorsti gümnaasiumi koolisaalina. Programm hõlmab nii teatrietendusi kui ka erinevates žanrites muusikaüritusi.

Maist septembrini pakub Emslandi vabaõhulava Meppenis (Emsländische Freilichtbühne Meppen) külastajatele peremuusikali ja õhtuseid üritusi, mis põhinevad peamiselt muusikateostel. Rohkem kui 30 000 külastajat tuleb igal aastal vabaõhuteatrisse Esterfeldi metsas, et näha suuri muusikalavastusi, mida esitab kuni 100 osatäitjat.

MuuseumidRedigeeri

  • Linnamuuseum Arenbergische Renteis Obergerichtsstraßel, ehitatud August Reinkingi poolt
  • Emslandi arheoloogia näitusekeskus Koppelschleuse tänaval
  • Kunstinäitused kunstikeskuses Koppelschleuse tänaval

HoonedRedigeeri

  • 1461./62. aasta paiku ehitati Püha Vituse abikirik kui kolmelööviline hilisgooti kodakirik. Kuigi ümbruskonnas olid vaid puitkirikud, oli selles kohas juba 9. sajandil lihtne kivihoone. Seda laiendati 11. sajandil; praeguse torni süda on üks täiendustest. Edasise laiendamise käigus 13. sajandil ehitati põhjaväravad.
  • Residenz, kus täna asuvad Windthorsti gümnaasiumi nõukogu ja direktori kontor, ehitati aastatel 1726 kuni 1729. Aastatel 1743–46 ehitati Pater Superior Karl Immendorfi juhtimisel Residenzile Gümnaasiumikirik.
  • Raekoda (Rathaus), tänane linna sümbol, ehitati 1408. aastal maakividest. Aastatel 1601 kuni 1605 laiendati seda märkimisväärselt ja lisati telliskorrus. Ülemise korruse põrandapinna suurendamiseks püstitati hoone ette avatud võlvsaal. Astmikviil oma poolringikujuliste elementidega põhines tugevalt Münsteri prototüüpidel (Rothenburg 44, ehitatud 1583. aastal, ja Krameramtshaus, ehitatud 1589. aastal). Tundub, et 19. sajandi alguses oli hoone oluliselt lagunemas, kuna Arenbergi arhitekt Josef Niehaus kutsuti linna esitama hinnangut selle renoveerimiseks. Ta soovitas, et lagunenud torn lammutataks ja võlvistiku kaunistused eemaldataks, kuid esialgu ei tehtud midagi. 1885. aastal eemaldati lõpuks kaunistused ja viil tehti tavaliseks kolmnurkseks. Lisaks lammutati 1611. aastal lisandunud trepikojatorn küljel selle halva seisundi tõttu. 1909. aastal otsustati torn ja viil praegusel kujul ümber ehitada. Hoone sees on 1605. aasta liivakivist kamin.
  • Relvistu (Zeughaus) ehitati 1752. aastal kuurvürst Clemens Augusti käsul endise Paulsburgi lossi (senešalli või Drosti elupaik, ehitatud 1374. aastal) asukohta. See pidi toimima relvade, laskemoona, vormiriietuse ja lahinguvarustuse hoiuruumina Meppeni kindluses õppivatele sõduritele. 19. sajandil kasutati hoonet ärilistel eesmärkidel ja on tänapäevani säilinud eramajana, kuigi sellele on tehtud mitmeid ehituslikke muudatusi.
  • Herrenmühle (vesiveski Nordradde ojal) ajalugu algas 16. sajandil. Täna kasutatakse seda kultuuriüritusteks.
  • Elumajad: erinevalt Lingenist, vaid mõni km eemal, pole Meppeni keskuses peaaegu mitte mingeid ajaloolisi hooneid. Linnamajad koosnevad peamiselt uutest hoonetest, on mõned 19. sajandi tellismajad. Riikliku tähtsusega on Arenbergische Rentei aadressil Obergerichtsstraße 7. Kahekorruseline klassikaline pilastrite ja mansardkatusega hoone ehitati August Reinkingi poolt kaupmees Ferdindand Fryele ja tema naisele Josefine Mulertile elumajaks 1805. aastal. 1835. aastast kasutati seda rahandusasutusena (Rentei), praegu on seal linnamuuseum. Neli aastat hiljem ehitati aadressil Emsstraße 3 sama arhitekti plaanide kohaselt niinimetatud Heyl'sche Haus. Omanik oli Arenbergi hertsogkonna salanõunik (Kammerrat) Anton Heyl. Kui maja ise 1977. aastal panga kasuks lammutati, säilitati ja restaureeriti külgnev saal oma märkimisväärsete kaunistustega. Tohutu pangamaja kõrval tundub see pigem kadunud. Arst Nicholas Vagedes' poolt 1816. aastal ehitatud linna kogukonnakeskuses, mitte kaugel raekojast, asub 1936. aastast linnavolikogu. Väheste säilinud puitkarkasshoonete seas on ühekorruselised majad aadressidel Kuhstraße 24 ja Im Sack 12. Esimene pärineb peamiselt 16. sajandist ja on üks vanimaid hooneid linnas. Seda on mitu korda laiendatud ja pikendatud. Teine seevastu ehitati 1797. aastal ja sellel on seniajani värav saali või rehetuppa (Dielentor). Täna on seal ajalehetoimetus ja vanurite vabatahtlike esindus.
  • Koppelschleuse lüüs, ehitatud aastatel 1826 kuni 1830, on säilinud algkujul kui osa vanast Ems-Hase kanalist.
  • Höltingi veski (Höltingmühle), mis on hollandi tuulik, ehitati arvatavasti 1639. aastal Bockhorni lähedal Frieslandi kreisis. Veski osteti Höltingi kodanike alalhoiu seltsi poolt ja taaspüstitati linna 600. aastapäeva pidustusteks 1959./60. aastal maatükile Dortmund-Emsi kanali ja Hase jõe vahel. Veskis on täna kohvik, mis on avatud suvistel nädalalõppudel. Tsiviiltseremooniad toimuvad ka veskis.
  • Nüüd suletud Meppen-Hünteli jõujaama 131 m kõrgusel jahutustornil on Guinnessi rekordite raamatu järgi suurim maailma kaart maailmas. Selle maalis Šveitsi kunstnik Christoph Rihs.
  • Meppener Högerhausi, Meppeni kreisi endise haldushoone (ehitatud 1936–1937) kujundas arhitekt Fritz Höger. Täna asub Bahnhofstraße kelpkatusega kahetiivalises tellishoones politseijaoskond. Sissepääsutreppi edelaküljel domineerib võlvkäik.

PargidRedigeeri

  • Meppeni kindluse endine kontreskarp on säilinud ja moodustab osa pargialast.

LoodusmälestisedRedigeeri

PilteRedigeeri

SpordiklubidRedigeeri

  • SV Meppen (ainult jalgpall)
  • SV Union Meppen (jalgpall, tennis, võimlemine, võrkpall, lauatennis, kergejõustik)

VälislingidRedigeeri