Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.[1]

Ekspordi- ja imporditollimaksud muuda

Ekspordimaksu eesmärk on hoida väheseid ressursse või tooraineid riigis, seega ei rakendata ekspordimakse töödeldud toodetele. Ekspordimaks kehtestatakse tavaliselt toormaterjali tootvates riikides, vähem kasutatakse seda arenenud tööstusriikides. Ekspordimaksuga saab kaitsta kohalike tööstusharusid, näiteks vähendada toormaterjali väljaviimist ja soodustada kohalike tööstuste arendamist. Ekspordimaksu kasutati esimest korda 1275. aastal Inglismaal, kus maksustati villa eksport.[1][2][3]

Impordimaksud on tollimaks, aktsiisid ja käibemaks. Imporditollimaksu eesmärk on siseturu kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest. Impordimaks on kõige tähtsam ja kõige tavalisem tollimaks.[1][4][5]

Käibemaksu maksavad majandussubjektid, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga. Maksu alus on müügihind, millele lisandub valitsuse kehtestatud maksumäär (kuni 18%). Käibemaks ja tollimaks arvestatakse väärtuse järgi.[5][6]

Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. Aktsiisimaksu määramisel on maksustamise kord käibemaksust ja tollimaksust erinev (näiteks tubaaktsiis arvestatakse koguse järgi, mootorsõiduki aktsiis sõiduki vanuse ja silindrite töömahu järgi, kütuseaktsiis kilogrammi või 1000 liitri kohta).[5][7]

Kaitse- ja tulutollimaksud muuda

Kaitsetollimaksude eesmärk on oma riigi tootjate kaitsmine välismaise konkurentsi eest siseturul. Selleks et eesmärke täita, peavad kaitsetollimaksud olema piisavalt kõrged. Kaitsetollimakse võib liigitada omakorda kaheks:

- eritollimaksud on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomist antud riiki tahetakse muuta raskeks. Näiteks luksuskaupadel, mille tarbimist tahetakse piirata või sellistel toodetel, mida saab toota oma riigis.[1]

- diferentseeritud tollimaksu eesmärk on kehtestada erineva väärtusega tollimaksud erinevatele toodetele (kriteeriumiks on töötluse tase). Diferentseeritud tollimaksuga püütakse saavutada erinev mõju kaupade sisseveole. Näiteks püüab riik takistada töödeldud toodete importi, samal ajal kui ei taheta luua takistusi tooraine sisseveole.[1]

Kaitsetolli erijuhtumiks on keelutollimaks. Keelutollimaks on väga kõrge tollimaks, mis peatab tollitud kauba sisseveo antud riiki täielikult.[1]

Tulutollimaksude eesmärk on riigieelarve tulude poole täitmine. Tulutollimaksud ei järgi siseturu kaitsmise ega selle hindade mõjutamise eesmärki ning seetõttu on need maksud väikesed.[1]

Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtuvad tollimaksud muuda

Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult. Kindla tollimaksu puhul ei võeta hindasid arvesse ning seetõttu on see tollimaks diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile.[1]

Ad valorem ehk väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest, transpordikulud võivad olla kaasa arvatud, kuid võivad ka mitte olla. Väärtuselise tollimaksu iseloomulikuks jooneks on absoluutsumma kasv proportsionaalselt imporditavate kaupade hinnaga.[1]

Kombineeritud tollimaks on kahe eelmise tollimaksu kombinatsioon, mille puhul kauba hinda arvesse võttes tasutakse väärtuseline tollimaks, millele lisandub kindel tollimaks kaubaühikult.[1]

Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasumma või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud maailmaturu nõudluse ja pakkumise kõikumisest.[1]

Tollimaksu kestvusest lähtuvad tollimaksud muuda

Lisatollimaksud ehk ajutised tollid kaitsevad alustavaid tootmisharusid.[1]

Tasakaalustavad tollid (ehk pidevad tollid) võetakse kasutusele kui kaubanduspartner subsideerib oma eksporti. Selle tollimaksu eesmärgiks on neutraliseerida subsiidiumite negatiivset mõju ekspordile.[1]

Optimaalne tollimaks muuda

Optimaalne tollimaks on maksumäär, mille juures maksu kehtestanud riigis summaarne võit kasvab vabakaubanduse situatsiooniga võrreldes kõige rohkem. Mida elastsemad on nõudmine ja pakkumine koduturul ning mida ebaelastsemad välisturgudel, seda suurem on võime kehtestada optimaalset tollimaksu.[1]

Tollimaks Eestis muuda

 
Tollimaksuvabad riigid

Alates 1. maist 2004 rakendusid kaupade impordil kolmandatest riikidest tollimaksud, mis põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Ühendusse importimise ja ühendusest eksportimisega seotud ühenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse ühenduste integreeritud tollitariifistikku TARIC (Tarif Intégré Communautaire). TARICi rakendamiseks Eestis on välja töötatud Eesti Tollitariifistik (ETT), mis sisaldab lisaks ühenduse meetmetele ka Eesti riiklikke meetmeid.[4][8]

Eestis peab arvestama tollimaksu lisandumisega, kui imporditakse kaupa riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Euroopa Liidu sees tollimakse pole. Maksustatakse ainult need väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kaubad, mis ületavad teatud väärtuse. Väärtus sõltub sellest, kas kaup saadetakse postiga või tuuakse ise üle. Kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on üle 150 euro, tuleb tollimaksuga maksustatavate kaupade korral tasuda tollimaks. Postisaadetis, mis on saadetud kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil ning milles on võimalik esemed väärtuseliselt eristada, saavad maksuvabastuse need kaubad, mille väärtus ei ületa 45 eurot.[3][4][9][10]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 "Tollimaks" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. mai 2014. Vaadatud 20. aprill 2014.
  2. "Encyclopedia Britannica". Vaadatud 20. aprill 2014.
  3. 3,0 3,1 "Her Majesty's Revenue and Customs". Vaadatud 20. aprill 2014.
  4. 4,0 4,1 4,2 "Maksu- ja Tolliamet". Vaadatud 20. aprill 2014.
  5. 5,0 5,1 5,2 "Tomson, E. Tollipoliitikast Eesti Vabariigis. Tartu Ülikool" (PDF). Vaadatud 9. mai 2014.
  6. "Käibemaks". Vaadatud 9. mai 2014.
  7. "Aktsiisimaks". Vaadatud 9. mai 2014.
  8. "Rahandusministeerium". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. mai 2014. Vaadatud 24. aprill 2014.
  9. "Eesti Post". Vaadatud 24. aprill 2014.
  10. "Eesti.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2014. Vaadatud 24. aprill 2014.